- Lisainfo
-
Avaldatud: Esmaspäev, 05 Märts 2012 10:53
-
Kirjutas Piret Riim
-
Klikke: 2923
Mõni aasta tagasi palvetas Soome suurima kristliku noorteajakirja Nuotta projektijuht Tommi Hakkari ajakirja tuleviku pärast. Ta peas hakkas
keerlema sõna Eesti. Praktiliselt kohe sai ta kokku paari eestlastest noorsootöötajaga, kes olid just tundnud vajadust Nuotta toimetusega kontakti võtta. Selliselt sai alguse koostöö, kus ühiselt antakse välja evangeelset noorteajakirja Soomes, Eestis ning Venemaal.
Esimese eestikeelse, Plussiks nimetatud ajakirja materjal tõlgiti soome keelest ning soomekesksus ei jäänud eesti lugejatel märkamata. Kui üllitist nägi aga Ingeri kiriku pastor Pekka Jauhiainen, leidis too, et ajakirja tegemine koos soome meediatöötajatega kuluks ära ka Ingeri kiriku noortele.
Kultuurid kohtuvad
Teise Plussi numbri jaoks koguti materjali 2010. aasta augustis Lääne-Nigulas, kus olid koos kolme riigi meediahuvilised. Kõigest mõne päeva jooksul valmisid sisud ajakirjadele Nuotta, Pluss ja Võbor. See, et toimetustes tegutsesid omase kultuuri esindajad, ei jäänud lugejatel taas märkamata, seekord tunnustavalt. Huvitavateks peeti ka neid lugusid, millede autoriteks olid naabermaade noored: meedialaagris oli selgunud, millised teemad mis vaatenurgast kuskil huvi pakuvad.
”Võbori noortel on hoopis teistsugune kultuur, see mõjub nagu värske tuuleiilikene,” märgib ajakirjade kaastööline Triin Salmu. ”Meil on jätkuvalt palju õppida,” tõdeb ka Tommi Hakkari, meenutades, kuidas homosuhete teemaline artikkel kohtas Soomes ja Venemaal ühtemoodi ärritunud vastuvõttu, mille põhjused olid aga täiesti vastandlikud.
Loe edasi: Üks tegemine, kolm nägu
- Lisainfo
-
Avaldatud: Neljapäev, 01 Märts 2012 10:38
-
Kirjutas Jaan Bärenson
-
Klikke: 3009
20. veebruaril aastal 2011 taaspühitseti luterlik Jaani kirik Peterburis. Peterburi eestlaste luterliku kogukonna alguseks võib lugeda aastat 1787, kui pärast saksakeelset jumalateenistust lubati hakata kaks korda kuus pidama eestikeelset jumalateenistust. 1842. a mais moodustati iseseisev kogudus ja aastal 1860 õnnistati sisse Jaani kirik, mis sai Peterburi eestlastele oluliseks keskuseks. Peterburi Jaani kirikus on teiste seas vaimulikena teeninud Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas ja Jakob Kukk.
26. märtsil 1917. a kogunes kiriku juurde umbes 40 000 eestlast, et marssida rahvuslippude lehvides koos laulukooride ja puhkpilliorkestritega
Tauria palee juurde ja nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat.
Nõukogude ajal ehitati koguduselt võõrandatud kirikuhoone ümber. Erineval ajal asusid seal laod, töökojad ja ehitustrust. Aegade muutudes sai
taastatud kogudus 1997. aastal kirikuhoone tagasi – algas keeruline ning raske tee kiriku taastamiseks.
Jaani kiriku taaspühitsemise teenistuse liturgias osales mitu EELK vaimulikku eesotsas peapiiskop A. Põderiga. Kaasa teenisid Ingeri luterliku kiriku ning Evangeelse luterliku kiriku Venemaal esindajad. Eestist olid pidulikule sündmusele saabunud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Laine Jänes, välisminister Urmas Paet jt. Jumalateenistusel ja õhtusel kontserdil esinesid rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.
Kirikule kingiti lipp, armulauatarbed, kirikutekstiilid, jumalateenistuse käsiraamatud, küünlajalad jm. Eesti Piibliselts kinkis kogudusele nahkköites altaripiibli.
Eestlastel on Peterburis jälle oma kirik. Õnnistagu Jumal jätkuvalt 150-aastases pühakojas toimuvat!
Taaspühitsemisteenistusel osales
Jaan Bärenson