- Lisainfo
-
Avaldatud: Neljapäev, 15 August 2013 14:28
-
Kirjutas Villu Jürjo
-
Klikke: 2285
Eesti muinsuskaitse liikumise algajal leidsime, et suurim muinsus on inimene, rahvas, ning mineviku mäletamine on vajalik tuleviku kindlustamiseks. Midagi sellest vaimsusest võis taas tunda muuseumipäeval Narva Aleksandri kirikus 1. märtsil 2013, kus avati noorte foto- ja laste kunstinäitus, uusi stende kiriku kujunemisloost ja Eestimaa Töörahva Kommuunist, mis armastas pesa punuda just kirikutes, ning kahekeelsed stendid Ingeri rahva Vabadussõjast Peterburi ajalehe „Inkeri" toimetajalt Andrei Pyykkoselt. Teiste hulgas tutvustas oma tööd Ingerimaa ajaloo jäädvustamisel Mihhail Braudze, kelle eestvõttel ilmusid mullu vene keeles nii Ingeri üldajalugu kui ka kirikulugu, üksikkoguduste lood ja postkaardikomplekt kõikide vanade Ingeri kirikutega.
Juba kahel varasemal aastal tugevalt Ingerimaale keskendunud ajaloo- ja muusikapäeval osalesid tänavu ka isurid. Juri Litvinenko ja Galina Jegorova Narva lähedalt Kurgalast tõid ühes stendid nende aastakümnetepikkusest kogumistööst. Dimitri Harakka-Zaytsev esindas laulurühma „Talomerkit" Peterburist. Väärt olid nii kontaktid kui ka lootus, et tulevikus jätkub nende kahe grupi ühistöö Narvas. Külalistel oli kaasa tuua äsjailmunud laste värvimisraamatuid: „Ižorin maa: Tuttahus" ja „Vad'dà Paperi-lello" (Vadja pabernukud). Päeva kõrghetked olid pastoritest muusikuilt. Lääne-Ingeri praost Pavel Krõlov esitas kandle saatel Narvale pühendatud laulu. Tema hinnangul kogunes ajaloopäevale vähemalt neljandik praostkonna vaimulikest.
Maailma esiettekandele tuli aga Arvo Survo vadjakeelne luterlik jumalateenistus „Maaväcé messu". Selleks oli esmalt tulnud luua-valida sõnavara. Ainuüksi „isa" on tekstides edastatud kolme ürgsõnaga: Enö, Ädä ja Taatta. Isa, Poeg ja Püha Vaim on missas „Ädä, Poig´a, Pyhä-Encé - või ka: Ädä, Poig´a, Enömmõ-Encé". Keeruline oli ka „Issand" tõlkimine: soome „Herra" pidi näiteks mustlaskeeles tähendama politseinikku! Nii kasutas Arvo vanemate rahvalaulude sõna „Ylintä", meile tuttav kui „Ülim".
Narvaski on end isurite või vadjalastena määratlejaid, kuigi keel on ammu unustatud. Siiski nägin mõnda memme püüdlikult ja särasilmi liturgiat lehelt kaasa laulmas. Teenistust saatsid oreli asemel vadja kandled ning taustalauljad Soomest, Lappenrantast. Arutasime ka soome runoviisidel
Korpimessu tõlget ja leidsime, et eesti keeles võiks see olla Laanemissa, viitamaks ürgsusele.
Lausa üllatab, kuidas on selliseid kokkusaamisi vaja. Mitte kõigile soovijatele ei jätkunud ettekandeaega... Aga miks saab toimuv teoks just kirikus? Ehk sellepärast, et siin on võimalik välja öelda mitmel korral kuuldut: et Leningradi oblast tuleks tagasi nimetada Ingerimaaks. See hüvitaks ühe väikese osa ajalooliselt ebaõiglusest.
- Lisainfo
-
Avaldatud: Kolmapäev, 10 Juuli 2013 13:33
-
Kirjutas Anu Väliaho
-
Klikke: 1804
Kultuurielu
edendamise sihtasutus Domus Dorpatensis korraldas maailma eri paigust huvitavate inimestega kohtumiste sarjas Meet The World 28. novembril 2012 Tartus mari rahva õhtu.
Maride ajaloost, kultuurist ja tänapäevast pidas ettekande Marimaal sündinud Tartu Marilaste Liidu esimees Vassili Nikolajev. EELK misjonär, diakon Anu Väliaho jutustas oma 20-aastasest elukogemusest maride seas Marimaal ja Baškiirias ning laulis eesti ja mari keeles vaimuliku laulu ,,Ma olen väike karjane," mis vallutas maride südamed. Anul oli kaasas mari käsitöö- ja kirjandusnäitus. Vaadata sai A. Fedortšenko maride loodususundit käsitlevat filmi, mari neidude kvartett esitas rahvalaule ja -tantse. Ühises kohvilauas tänati toreda ürituse korraldajaid ja rõõmustati hõimurahvaste osaduse üle Eestimaal.
Tekst ja foto: Anu Väliaho
Hõimurahvaste Aeg 2013 1(9), lk. 17