Piiblitõlketöö

Lugu saagu jutustatud algusest peale!

Lisainfo

Avaldatud: Kolmapäev, 16 Jaanuar 2013 12:35

Kirjutas Matt Honig

Klikke: 2970

Ameerikast pärit Pioneer Bible Translatorsi piiblitõlkija Matt Honig on viimased viis aastat elanud perega Salehardis, et koostöös Helsingi Piiblitõlkeinstituudiga olla abiks Jumala Sõna tõlkimisel handi keelde.

.

Seitsme aasta eest, kui tutvustasime Ameerika kirikutes plaani hantidele Piiblit tõlkida, küsiti meilt tihti: ”Kuidas te sobivad raamatud välja valite?”

See on hea küsimus! Millest alustada, kui tahta, et inimesed saaksid Jeesusega tuttavaks ning mõistaksid tema ristisurma täit tähendust? Pelgan, et misjonitöös ja eriti just piiblitõlkimise alal jääb meil tihti tervik edasi andmata. Kujutlege end kümme minutit jälgimas märulifilmi, kus pantvangid terroristide käest päästetakse, või romantilist komöödiat pulmapeo teemal. Õnnelik lõpp meeldib kõigile, aga millest kõik algas? Kes on need inimesed? Kuidas peaks nende õnn minule korda minema?

Keskendudes pelgalt Uuele Testamendile, jätame me viimase liiga tihti tähelepanuta. Inimestel on küll võimalus maailma parimast loost osa saada, aga miks nad seda tahtma peaksid? ”Hüva, keegi Jeesuse-nimeline suri mu pattude eest. No mis siis?”

Mis on patt? Miks maailm sellisesse jamasse sattus? Miks peaksin muret tundma mina? Kui Jeesus on lubanud kõik korda seada, siis kuidas ma tean, et ta seda suudab? Kuidas ma saan teda usaldada?

Nende küsimuste vastused leiduvad Piibli esimeses kolmandikus: Vanas Testamendis, kus on juttu täiuslikust loomisest, inimese pattulangemisest ning Jumala pikameelsest ustavusest oma päästeplaani teokstegemisel. Kõik see on pakendatud omaselt suulise pärandiga kultuuridele, kus väärtusi, moraali ja uskumusi antakse edasi lugude kaudu – just nagu hantidel.

Loe edasi: Lugu saagu jutustatud algusest peale!

Kadunud ja jälle leitud

Lisainfo

Avaldatud: Laupäev, 10 Märts 2012 12:32

Kirjutas Jaan Bärenson

Klikke: 3298

1992. aastal pidasin Eesti Piibliseltsi esindajana Soome Piibliseltsi aastakoosolekul ettekande meie hõimurahvaste olukorrast usuelu vallas. Juttu
tuli ka liivlastest. Pärast ettekannet pöördus minu poole üks Soome vaimulik, kes oma isa mälestuste kaudu teadis, et kuskil peaks olema terve tiraaž liivikeelseid Uusi Testamente. Uue Testamendi väljaande aluseks oli Kōrli Stalte 1930. aastate tõlge, mille ilmumisele aitas kaasa tema isa sõber Edgar Vaalgamaa; mäletamist mööda oli tõlge tookord ka trükki jõudnud.

Üsna peatselt andis Soome Piibliselts Eesti Piibliseltsile teada, et liivikeelsed raamatud on ühe kiriku kõrvalruumist kastide seest tõepoolest üles leitud. Ilmumisaasta oli 1942. Sõja tõttu ja hiljem nõukogude ajal polnud neid võimalik üle piiri saata ning nii olid nad unustusse vajunud.

Liivikeelse Jumala Sõna jõudmine rahvani kas või pool sajandit hiljem on hea näide sellest, kui vajalik on ringi liikuda ning asjadest rääkida.  Soomlased saatsid testamendid Eestisse ja meie omakorda edasi Läti Piibliseltsi. Oma külaskäikudel Liivi randa olen ka ise liivi keelseid testamente mitmesse raamatukokku viinud ja liivlastele jaganud.

Mõned eksemplarid on saadaval ka veel Eesti Piibliseltsis: ostke, lugege!

Miks on Piiblit keerulisem tõlkida kui teisi raamatuid?

Lisainfo

Avaldatud: Teisipäev, 17 Jaanuar 2012 12:01

Kirjutas Seppo Sipilä

Klikke: 3408

Piibel on kristluse püha raamat. Kuna siin sisalduvad tekstid on sündinud kaua aega tagasi, juba antiikajal, kohtub tänane lugeja Piibli lehekülgedel võõrapäraste kultuuride ja eluviisidega. Samas usuvad kogu maailma kristlased, et just selle raamatu tekstid omavad ka praegusaegse inimese jaoks erilist tähendust. Iidse teksti ja päevakajalise sõnumi vaheline pingeväli muudab Piibli eriti põnevaks.

Piibli sõnumi mõistmine on alati seotud keelega. Piiblis on tekste kolmes keeles: aramea, heebrea ja kreeka keeles. Kristlased on asja lahendanud tõlkimise abil. Kirikud pole pidanud vajalikuks oma liikmetele eraldi pühakirja keelt õpetada, nagu mõnedes teistes usundites, vaid kasutusel on pühade tekstide tõlked. Vana Testamendi raamatuid kasutanud algkristlased ei lugenud neid sugugi algsel kujul ehk aramea ja heebrea keeles. Uue Testamendi kirjutajad kasutasid Vana Testamendi kreekakeelset tõlget. Tõlgete kasutamine originaalide asemel tuleneb praktilisest mõtteviisist ja on küll probleemne, aga kirikud on alati olnud seisukohal, et selle positiivsed küljed kaaluvad üles negatiivsed. Võib öelda, et pühade tekstide tõlkimine keeltesse, mida kiriku liikmed ka valdavad, on kristlusele omane. Mida laiemale ristiusk on levinud, seda rohkem on vaja läinud uusi tõlkeid.

Loe edasi: Miks on Piiblit keerulisem tõlkida kui teisi raamatuid?

Udmurdi haritlased hindavad Jumala Sõna

Lisainfo

Avaldatud: Teisipäev, 22 November 2011 22:00

Kirjutas Anita Laakso

Klikke: 3291

Udmurtia pealinnas Iževskis korraldati 25.–26. novembril 2010. a rahvusvaheline teaduskonverents ”Udmurdi rahva sünd. Rahvus. Keel. Kultuur. Religioon”. Ühtlasi tähistasid udmurdid samal ajal piiblitõlkija, keeleteadlase, diakoni ja rahvuseepose ”Tangyra” koostaja Mihhail Atamanovi ehk isa Mihhaili sünnipäeva, kes sai septembris 65-aastaseks.

Konverentsi eest vastutasid üheskoos paljud Udmurtia Vabariigi ametlikud ringkonnad: ülikool, kultuuri- ja haridusministeerium ning erinevad udmurdi kultuuriorganisatsioonid. Umbes 250 külalise hulgas oli osalejaid Ungarist, Eestist, Soomest, USAst ja Venemaa eri paigust.

 

Konverents liitis Udmurtia haritlaskonda ja kristlasi

Konverentsi pidulikul avamisel Iževski Rahvaste Sõpruse Majas tervitasid külalisi juba vestibüülis rahvarõivais udmurtide laulud ja tantsud. Kirjandus- ja käsitöönäituse keskmes troonisid udmurdi keeles seni välja antud piibliosad.

Pidustuste avamisel esitasid isa Mihhail ja noorte kirikukoor kolm vaimulikku laulu. Neid kauneid hümne kuulates ei jäänud silmad kuivaks küll mitte ühelgi udmurdil publiku seas. Avakõnedele ja õnnitlustele järgnes üldkoosolek, kus mitmetes sõnavõttudes ja ettekannetes keskenduti Piiblile ning selle tõlkimise tähendusele udmurtide jaoks.

Teisel konverentsipäeval kuulati loenguid keelest, kultuurist ja ajaloost. Doktor Peeter Päll Tartu Ülikoolist pidas loengu teemal ”Mõnedest paralleelidest udmurdi- ja eestikeelsetes kohanimedes”.

Loe edasi: Udmurdi haritlased hindavad Jumala Sõna

Vana Testament peagi udmurdi keeles

Lisainfo

Avaldatud: Kolmapäev, 16 November 2011 13:45

Kirjutas Anita Laakso

Klikke: 3078

Uušši ŠŠana uuendab rahvast

Lisainfo

Avaldatud: Pühapäev, 30 Oktoober 2011 22:00

Kirjutas Toimetus

Klikke: 3022

2011. aasta juuli lopus tähistati Karjalas vienakarjalakeelse Uue Testamendi ilmumist. Uuši Šana trükiarv on 2500, teos ilmus ka kuulatavana mp3 kujul.

„Selles raamatus on kätketud vienakarjalaste rahvuslik tous ja vaimukultuur,“ todes esitlusel Vuokkiniemi külakultuurimajas Karjala valitsuse esindaja Elizaveta Haritonova. Oma tervituse oli saatnud ka peamisi tolkijaid Raissa Remšujeva, meenutades meeskonna tööd nii: „Konša keräytymä yhteh, aina kiäntymä Jumalan puoleh ta molima Häneltä mieltä piäh ta apuo. Joka päivä toistimma: “Anna šie, Tuatto taivahaini, meijän Jumala, jotta Uuvven Šanan viesti tulis oikein kiännetykši.” Ta jotta šiitä tulis teilä, karjalaisilla, šuuri ystävä. Niin, jotta työ šitä tarviččisija niin kun vettä ta leipyä.”

Suur töö sai tehtud mitme organisatsiooni ja paljude koguduste ning toetajate koostöös. Proovitolgetega sai tutvuda juba 1996-2004, mil ilmusid Evangeeliumid ja Apostlite tegude raamat. Muuhulgas trükiti neid kohalikus ajalehes Viena Karjala. Üks tolke arusaadavuse testijaist, Anna Vlassova, leidiski Jumala just seda tööd tehes. Nüüd korraldab ta oma kodukülas piibliringe.

Tänujumalateenistusi peeti 31. juulil Kalevala küla oigeusu ja luterlikus koguduses ning nelipühakoguduses. Uuši Šana jouab lugejateni just kirikute kaudu. Soome keele moodi, aga rohkete vene laenudega vienakarjala murde rääkijaid on umbes 30 000 peamiselt Karjala Vabariigi pohjaosas. Keelt kasutavad rohkem vanemad ja keskealised inimesed, aga nad loodavad, et uus trükis lisab kodumurde populaarsust praegu rohkem vene keelt ja tähti kasutavate noorte seas.