Minu suvi möödus viljakalt. Pärast doktorantide atesteerimise läbimist Tartus siirdusin reisile mööda Venemaad. Tatarstanis Kaasani lennujaamas oli mul vastas vend Kristuses, Ingeri luterliku kiriku Kaasani Püha Andrease koguduse vaimulik Anatoli Pogasii. Suurepärane on tunda kindlust, et sa oled oodatud! Kahtlemata kehtib see kõigi mu kristlastest sõprade puhul, Pogasii pere kaasa arvatud. Kristuse peres käibki nii, et sa oled suvalisel ajal ja suvalises kohas valmis võtma vastu oma õde või venda Kristuses kui kõige lähedasemat inimest ning kostitama teda parimaga, mida sul leidub. Nii oleks teinud ka Jeesus.
Anna Mišina
Marimaal
Järgmisel päeval sõitsime üheskoos Uurali praostkonna töötajate perelaagrisse Joškar-Olas Marimaal. Seal ootasid kohtumised sõpradega ja põnevad piiblitunnid; eriti jäi meelde viktoriin Piibli perede teemal, mille valmistas ette kohalik vabatahtlik diakooniatöötaja Valentina Botškova. Laagri raames oli korraldatud linnaekskursioon osavõtjaile, kes olid siin esimest korda. Seejärel läksime kõik jumalateenistusele mari Sorta (küünal) kogudusse, millele järgnes maitsev lõunasöök looduses. Laagris valitses tõepoolest üheperetunne!
Tatarimaal
Pärast laagrit viis tee mind edasi mari küladesse Tatarimaal. Mu teadustöö teema on „Evangeelse usu levik Kesk-Venemaa soomeugrilaste seas”. Seoses uurimusega õpin tundma ka maride traditsioonilist usundit. Kukmori rajoonis Tatarstanis on enamik marisid veel paganad. Paganlikud usukombed on siin elavnenud, on palvehiied ja igal aastal tuuakse Peetruse päeval (õigeusu kalendri järgi) ohvriks lambatall või mõni kodulind. Nõnda tänavad marid Kugu Jumot (Suurt Jumalat) möödunud aasta eest, paluvad õnnistust perele ja viljasaagile, tervist ja heaolu.
Siberis
Veel õnnestus mul teenida Issandat ja inimesi misjonireisil Siberisse, kuhu mind koos noorterühmaga Peterburist ja Uurali praostkonnast kutsus Ingeri kiriku misjoniosakonna juht Ivan Laptev. Joškar-Olast Omskisse sõitmiseks kulus koos väikeste vahepeatustega 36 tundi, kusjuures ööbida saime vaid kolm tundi. Omski kogudus korraldas meile öömaja saksa luterlikus koguduses, mis peab külalistemaja. Järgmisel päeval jagunes meie 12-liikmeline rühm kolmeks. Neli meist sõitsid edasi Burjaatiasse Kristuse Õnnistuse luterlikku kogudusse Ulan-Udes. Ivan määras minu ja Aleksandr Mitjakovi, Sorta koguduse juhi Marimaalt, vastutavaks kahe mahajäänud grupi eest, kuhu liitusid veel kohalikud töötegijad koos misjonäridega Soomest: Omski koguduse pastor Igor Kreos, diakon Valeri, pühapäevakooli õpetaja Valentina, Susanna Melonen ning Markus ja Mari Aitamäki. Viisime paralleelselt läbi kaks lastelaagrit Orlovka ja Kovaljevo külades. Laagriprogramm nimega „Päästelaev” kestis kuus päeva ja sisaldas vestlusi Piibli teemadel, mänge, meisterdamist, sketše ja laulmist. Igal õhtul pärast laagrit jagasime ümbruskonnas evangeeliumi: levitasime vaimulikku kirjandust, näitasime suurel ekraanil filmi Jeesusest ja laulsime koos noortega kitarri saatel vaimulikke laule.
Enne Omski koguduse laagreid korraldati meile kultuuriprogramm: käisime filharmoonias, puhkasime koos koguduse liikmetega Irtõši kaldal ja kõndisime mööda linna. Kogu väljasõit tugevdas meid vaimselt: igal õhtul kogunesime palvuseks ja vestlusteks Piibli ümber, laulsime vaimulikke laule, õppisime üksteist armastama ja teenima nii, nagu saime. See suurepärase seltskonnaga reis jääb kauaks meelde.
Baškiirias
Pärast kolme nädalat õnnestus mul nädalake kodukülas puhata. Seejärel algas 380 kilomeetrine sõit misjonilaagrisse Birskisse Baškiirias, kuhu kogunes 40 Uurali praostkonna koguduste töötegijat, enamasti noored. Oli ka neid, kes olid olnud Siberi sõidul. Loengutel käsitleti praktilise misjonitöö küsimusi. Vahetult sai oma kogemusi jagada just selleks ajaks Eestist siia sõitnud Juha Väliaho. Kõik laagrist osavõtnud said Jumala sõna edasikandmist omal nahal proovida: tänavatel jagati vaimulikku kirjandust ning viidi läbi piiblitunde külades, kus kogudusel leidus mõni tööpunkt. Pärast laagrit avanes osadel võimalus aidata läbi viia laste muusikalaagreid Šelkanovo külas Birski rajoonis ning Permi krai Vaskino külas Suksunski rajoonis. Muusikalaagrid on juba traditsiooniks saanud, kogudus korraldab neid neljandat aastat. Tänavu said lapsed proovida mängimist soome kandlel, mille kinkis kogudusele sõber Soomest, vabatahtlik Jyrki Oksanen. Kolme päevaga õppisid lapsed esitama kristlike lastelaulude lihtsaid meloodiaid ning mari rahvaviise flöödil, kitarril, ksülofonil ja süntesaatoril. Laste- ja noortetöö vabatahtlik Dima Abdullin õpetas lastele soome stiilis pesapallimängu. Kogudus ja laagrilised on tänulikud EELK Misjonikeskusele annetuste kogumise eest, tänu millele neid laagreid korraldada sai. Sel sügisel on taoline laager kavas veel Ljupersola külas Marimaal, kus tegutseb maride kogudus.
Muusikalaager Birski lähedal Shelkanovo külas Fotod: Dima Abdullin 
Muusikalaager Birski lähedal Shelkanovo külas Fotod: Dima Abdullin 
Muusikalaager Permi krai Vaskino külas Foto: Anna Mišina kogu