Kohtusin hiljuti misjonäride Anu ja Juha Väliahoga, kes suundusid külastama oma tugikogudusi Eestis ja Soomes. Neil olid kaasas hõimurahvastest külalised: üks mu vana sõber ja paar uut, ning tore oli jälle kohtuda.
Hõimurahva esindaja tähendab minu jaoks keele- ja veresugulast. Soomlasena on mu suhe naabritega alati veidi keeruline. On suur vahe, kuidas suhtun rootslastesse ja venelastesse, ning kuidas suhtun oma sugulastesse eestlastesse.
Nõukogude ajal tahtis partei liita erinevad rahvused üheks vaatamata sellele, kas nad olid sugulased või mitte. Tulemus pidi olema uuelaadse mõtteviisiga homo soveticus, kes ei tunne oma juuri, emakeelt jms. Tänu Jumalale, et see ei läinud läbi! Samas takistas riigipiir järsult suhete arengut näiteks soomlaste ja mordvalaste vahel. Nüüd, selle piiri puudumisel, olen saanud suhelda nii mordvalaste, eestlaste kui ka teiste sugulasrahvastega. Olen kogenud, et mind kuulatakse just sellepärast, et mind tuntakse kui sugulast – kadunud kauget sugulast, kes on tagasi tulnud.
Vabas Eestis on sugulastega suhtlemine taas võimalik. Tihti ei kuula me oma rahva esindajaid nii hoolega kui kedagi kaugemalt tulnut, kes on samas nii lähedane nagu seda saab olla üks kadunud ja taasleitud sugulane. Siin on üks põhjus, miks hõimurahvaste misjoniprojekt ennast õigustab. Kui kommunistlik partei tahtis rahvaid käsu korras ühte patta panna, siis nüüd on meil võimalus hoida vabatahtlikult sidemeid nendega, kes on meile vere ja keele poolest lähedased. Kasutagem seda võimalust ja tehkem seda targalt nagu Paulus Apostlite tegude raamatus (17:22-28 ): Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: “Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud, sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: “Tundmatule Jumalale.” Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile. Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud.”
soomlasest ugri-mugri misjonär