Varia

Hõimupäevast sai ka Ungaris ametlik püha

9 250pxEesti kaks aastat varasemat algatust järgides võttis Ungari parlament 8. aprillil 2013 suure enamusega vastu määruse, mille kohaselt tähistatakse ka Ungaris oktoobri kolmandal laupäeval hõimupäeva. Ungarlaste päritolu ja identiteediga seotud vaidlused avaldasid siiski mõju, nõnda et algupärase soome-ugri hõimupäeva (Finnugor Rokon Népek Napja) nimetuse asemel kasutatakse vastuvõetud seaduses nimetust soome-ugri keelesugulusega seotud rahvaste päev (Finnugor Nyelvrokonsággal Rendelkező Népek Napja).

Loe edasi: Hõimupäevast sai ka Ungaris ametlik püha

Soome Eduskunta ei aruta hõimupäeva tähistamist

Soome Eduskunta ei pea vajalikuks arutada hõimupäeva tähistamist riikliku tähtpäevana, nagu seda on otsustanud Eesti ja Ungari parlamendid. Parlamentidevahelise Liidu Soome rühm konsulteeris hõimupäeva asjus riigi kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumiga ning jõudis järeldusele, et Soome parlamendis ei ole tarvis seda teemat arutada. Teatavasti täiendas Eesti Riigikogu 2011. aasta veebruaris pühade ja tähtpäevade seadust sätetega, et hõimupäeva tähistatakse Eestis oktoobrikuu  kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana. Ungari parlament ühines algatusega tänavu aprillis.

Allikas: fennougria.ee

Maailmavaade algab maakaardist...

 Ajakirja Hõimurahvaste Aeg 6. ja 7. kaart_2011_300pxnumbris on esitatud soome-ugri põhjarahvaste asurkonna kaardid, mis on kohati erineva, kohati sama maailmavaatega. Kui 6. numbris on liivlaste ja eestlaste asuala pea ühesuurune, siis 7. numbris on liivlastest jäänud alles vaid nimi. 6. numbris ulatuvad karjalased koos permikarjalastega Moskva alla, 7. numbri kaardil on nende asuala veelgi laiendatud. Ja kui esimesel kaardil on eestlaste ja karjalaste vahel tükk tühja maad, siis järgnevas on juba nimedena siia tekkinud ka isurid ja vadjalased.

Ei hakka arutluses kaugemale minema, sest eesmärgiks on välja tuua mõlema  kaardi ühisjoon: ingerlaste puudumine. 20. sajand on sellele rahvale olnud genotsiidisajand. Algsest kahesajast tuhandest ingerlasest jäi Ingerimaale alles kuusteist tuhat, sama palju Eestisse ja kuus-seitse tuhat Venemaa avarustesse. Sajandivahetus on selle rahva ridu veelgi harvendanud, kuna Soome kutsus rahvast tagasi pöörduma.

kaart_2012_300pxÜks põhjus ingeri rahva eiramiseks ongi teooria, et mingeid ingerlasi pole olemas – need on lihtsalt Venemaale maad otsima läinud soomlased. Siiski hakkab ka Eestis juurduma teine ajalookäsitlus, mille kohaselt Ingerimaa saab juba 2019. a tähistada oma riikluse 1000. aastapäeva. Lisaks teemaajakirjadele on see leidnud koha ka põhjalikumates teatmeteostes, nagu näiteks R. Vaiksoo „Aja lugu“. Nimelt võttis viimane varjaagide soost Novgorodi vürst Jaroslav Tark naiseks Sveamaa kuninga Olof Skötkonungi tütre Ingegardi (Ingigerdi), kellele annetas pulmakingiks Laadoga linna. Pruut andis selle edasi oma tädipojale jarl Rögenvaldile, kes rajas seal oma jarliriigi. Nii astuvad ingerlased nende soomesugu rahvaste sekka, kellel on ajaloos mitu puhku olnud oma riik. Tundlikuks teeb teema ehk aga see, et tänane Peterburi ei ole mingi Peeter I poolt sohu ehitatud linn, vaid aastal 1700 vallutatud Nyeni linnake (venepäraselt Nienschantz).

Loe edasi: Maailmavaade algab maakaardist...

Püsimajäämine nõuab pingutust

Nelikümmend 2012f_5_Kelam_200pxaastat tagasi valmis Eestis ÜRO-sse Kurt Waldheimile saatmiseks esimene läkitus okupeeritud kodumaalt, mis oli algatatud kahe põrandaaluse grupi - Eesti Rahvusrinde ja Eesti Demokraatliku Liikumise - poolt. Selle dokumendi tekst usaldati minu koostada ja ma mõtlesin, kuidas seda sõnastada. Läkituse lähteideeks sai arusaam, et eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus ning säilimine on kogu maailma rikkus, nende vähenemine ja kadumine tähendab kaotust mitte üksnes konkreetse kultuuri jaoks, vaid vaesestab ka maailmakultuuri. Sel põhjusel on iga rahva püsimise ja tema kultuurilise identiteedi toetamine rahvusvahelise solidaarsuse teema ning puudutab kaugemas plaanis inimkonna kui terviku identiteeti.

See mõte on meie jaoks ehk lähedasem kui keskmise suurriigi kodaniku jaoks. Seetõttu on meie kohus olla tundlikum ja tähelepanelikum selliste probleemide suhtes ning aidata, kui vähegi võimalik, mitte ainult hõimurahvaid, vaid kõiki neid, kes kannatavad rõhumise all.

Euroopa Parlament näitab selles suhtes eeskuju, reageerides iga kuu toimuva plenaaristungi nädalal kolme erakorralise resolutsiooni ja debatiga kõige põletavamatele inimõigusi ning rahvaste õigusi puudutavatele küsimustele. Need võivad olla seotud näiteks tiibetlaste või uiguuride olukorraga, kristlaste ja muude religioonide tagakiusamisega, rahvuskultuuride ahistamisega, sõnavabaduse lämmatamisega jne. Euroopa Parlamendil on võimalik nende küsimustega tegelemiseks moodustada ka saadikuühendusi. Nii on üks meie vanemaid saadikuühendusi just Tiibeti intergrupp. Aastast 2009 kuulun ise ka Santiago de Compostela palverännakuteede saadikuühendusse, mis teadvustab keskaegsete palverännakuteede kultuuritraditsiooni ning aitab kaasa selle elustamisele. Aastatel 2004-2009 toimis Euroopa Parlamendis veel mitteametlik saadikuühendus soomeugrilaste toetuseks, kus osalejaiks olid mõistagi soomlased, eestlased ja ungarlased. Praegu sellel teemal kahjuks organiseeritud ja süstemaatilist tegevust ei ole märgata.

Loe edasi: Püsimajäämine nõuab pingutust

Komi evangeelsed kogudused nüüd ühises liidus

11_Daniil_200pxMöödunud aastal loodi Komi Vabariigis evangeelsete koguduste allianss. Kuigi enamik kogudusi kuulub suurematesse liitudesse, vajavad ühe kindla piirkonna või linna kogudused kohaliku rahva teenimisel üksteise toetust, kinnitas alliansi esimeheks valitud pastor Daniil Popov. Tema sõnul sai tihedam koostöö alguse tänu Sõktõvkaris läbi viidud ühisprojektile, mille teostamine eeldas kohalike koguduste osalemist. „Kuna ükski projekt ei saa ilma ühise palveta olla edukas, hakkasime regulaarselt kohtuma, et lahendada organisatsioonilisi küsimusi ja üheskoos palvetada. Projekti lõppedes olime jõudnud arusaamisele, et koostööd tuleb jätkata!“
.
Daniili sõnul hakkas kirikute vaheline koostöö arenema siis, kui nõukogudeaegne pastorite ja koguduste ülevaatajate põlvkond tasapisi vahetus ja asendus noorema generatsiooniga. Nõukogude aja vastuseisu tingimustes ei edenenud koostöö kuidagi.
.
„Mõistsime, et üksinda on raske,“ selgitas ta. „Me ei ole ju konkurendid ega võitle üksteisega, vaid ajame ühist asja. Alliansi tegevuse üheks eesmärgiks ongi evangeelsete  koguduste esindamine nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Sõnum sellest, et kogudused ei ole üksteisest eraldunud rühmitused, peab jõudma ühiskonda, inimesteni väljaspool kirikut!“  
.

Hõimurahvaste Aeg Nr 7, 2012. lk. 19.

 

Sõnum rahva hingerütmis

8_regimissa_300px
„Terve rahva pöördumine Kristuse poole on üldiselt pikaaegne protsess, mille jooksul taandub rahvuslik usund – paganlus – kristluse mõjul pelgaks mütoloogiaks, legendide kogumikuks,“ kinnitab läänemeresoome rahvapärandi uurija, luterliku kiriku vaimulik Arvo Survo.
„Näiteks on meie tänapäevaste muinasjuttude juured tihti muinasusundis. Nendel lugudel on igas kultuuris oma kindlapiiriline roll. Kristlasteks saanud rahva omakultuur saab aja jooksul aluspinnaseks, millele kerkib Kristuse rist, mis hakkab kord õnnistades valitsema kogu rahva elu.

Näiteks võtsid keldid nendeni jõudnud kristluse sügavalt omaks ning sama toimus ka läänemeresoomlastega ajal, mil kirik esmakordselt siia jõudis. Sellest ajast on säilinud ingerlaste regivärsilisi kristlikke palveid. Praegu tunnistatakse, et kirik tegi vea, kui hilisematel sajanditel ei arvestanud sõnumi omaksvõtmisel rahvakultuuri rolli.“
Arvo hindab meie esivanemate püüdu kirikus toimuvast aru saada, ehkki papp rääkis pigem võõrkeeles ja oli inimeste poole tihti seljaga. „Naljatamisi öeldav, maagiaga seonduv sõna „hookuspookus“ on tulnud pühast väljendist hoc est corpus meum – see on minu ihu,“ toob ta näite. Rahvale jäidki missad võõraks ning kristluse sisu suures osas õpetamata. Siiski saadi Lääne-Ingeris omal ajal peaaegu valmis regivärsiline usutunnistus.

Loe edasi: Sõnum rahva hingerütmis

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn