Varia

Inga Pogonina
Inga Pogonina

Juunis 2014 lõppes mu esimene õppeaasta Tartu Ülikooli doktorantuuris. Kavatsesin sõita oma kodumaale Mari-Eli, et koguda materjali väitekirja jaoks. Küsisin oma sõbrannalt, ühe muuseumi direktorilt, milliseid huvitavaid üritusi on vabariigis tulemas. Ta soovitas sõita Šorunža külla Morkinski rajoonis, kus pidid 13. juulil aset leidma pidustused nimega Sürem – suur palvus koos ohvritalitusega pühas hiies.

Nii sõitsin esimest korda elus palvusele pühasse hiide. Nägin, kui tõtakalt ja erutunult mari rahvariietes inimesed ohverduspaiga poole liikusid, kandes oma kottides pliine, pirukaid ja teisi rahvustoite. Perenaine, kelle juures peatusin, andis mulle kaasa lusika ja taldriku. Hiljem sain aru, et need olid mõeldud ohvriliha söömiseks.

 Hiie kohale tõusis lõketest sinkjashalli suitsu. Ette oli valmistatud viis lõkkeaset ja viis ohvrilooma. Sisenesin palvehiide, olles enne pesnud käed ja sidunud pähe rätiku. Suurtes kateldes keedeti ohvriliha; loomad olid veristatud varahommikul. Valmis olid pandud hõrgutiste lauad, ritvade otsas rippusid käterätid ja muud erinevad riided, et need raviksid haigusi. Teenis mitu karti(animistlik preester), nendeni lookles palvetajate järjekord, kus leidus palju noori. Keegi vana mees mängis guslil. 

Piduehteis marid hiies palvusel
Piduehteis marid hiies palvusel
Laud on kaetud
Laud on kaetud

Ohvriliha ma ei maitsnud ja lahkusin palvuselt poole pealt. Külas veetsin siiski veel mitu päeva ja suhtlesin kohalikega.

Järjekordselt veendusin ma maride sitkuses ja töökuses. Meenub ühe  83-aastase naise lugu oma elust, kes jäi 38-aastaselt seitsme lapsega leseks. Kui temalt küsiti, millise lapse ta soovib lastekodusse anda, vastas ta: „Kui mina nälgin, nälgivad ka nemad; kui mina külmetan, külmetavad ka nemad. Kui mina suren, surevad ka nemad – ära ei anna ma kedagi!” Ta kasvatas üles kõik lapsed.

Kõik elatanud inimesed rääkisid otsekui ühest suust, kui palju nad on teinud tööd küll põllul, küll farmis... Üks naine oleks mulle oma sõnadega nagu ämbritäie külma vett kraesse kallanud: „Töötasime nagu vangid...”

Mu väitekirja teema on seotud pidustustega, laulude ja tantsudega. Kuulasin heameelega lugusid noorte mängudest, mitmesugustest tavadest ja kombetalitustest. Tore oli näha, kuidas üle 80 aastasel haigete jalgadega taadil süttib silmis äkki kelmikas säde, ta unustab oma vanuse ja haigused ning asub tantsu vihtuma. Ei tea kust ilmub ühe teise pensionäri kätte äkki karmoška ja juba ta mängib ning laulab... Vanamemmedki seavad end üksmeelselt laulma ning hakkan taipama: vaatamata kõikidele eluraskustele oskasid ja oskavad nad ka lustida.

Palvusel kõlab guslimäng
Palvusel kõlab guslimäng

Meeldiv oli näha külanoorte aktiivsust. Noori huvitab vanema põlvkonna pärand ja seda püütakse säilitada. Mulle näidati filmi ühest esivanemate kultusega seotud peokombestikust. Pidustuse nimi on Semõk. Selles on erilisel kohal taimede kultus(näiteks leotatakse saunas tulises vees vihta 41 erineva taimega), pere- ja abielusuhted ning maagilised tavandid, mis on seotud surnud sugulaste austamise ja mälestamisega. Viimased kutsutakse peole maagiliste riituste abil, hiljem süüakse koos nendega, ja jälle järgnevad teatud riitused. Kogu kombestik on keerukas ja kestab kaua. Filmi tegevus toimub ühes mari pere majapidamises.

Hiide riputatud rättidel usutakse olevat tervendav mõju
Hiide riputatud rättidel usutakse olevat tervendav mõju

Igas mari küla majas on ikooninurk. Enamasti on nad korralikult kaetud mari rahvustikanditega kaetud linikutega. Majaperemees süütab küünla, tõmbab väljaõmmeldud katte kõrvale... ja mu silme ees avaneb Jeesuse kujutis.

Meelde tuleb salm 23 Apostlite tegude raamatu 17. peatükist, kus Paulus vastab kreeka filosoofidele: „Kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: „Tundmatule Jumalale.” Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.” 

Nõnda elab mari rahvas: töökas ja rõõmus, tagasihoidlik ja kodukoha loodust armastav – austades Jeesust, keda nad veel ei tunne.

Hõimurahvaste Aeg 2014 2(12) lk. 16-17.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn