Varia

Äsjahoimurahvastekaart_2010_300px avalikustati Venemaa 2010. a rahvaloenduse andmed, mis näitavad sealsete soome-ugri rahvaste arvukuse jõudsat vähenemist. Kõige enam on vähenenud mordvalaste ja udmurtide arv: mordvalasi on järel 744 000 ja udmurte 552 000. Veel 1989. a oli mordvalasi üle 1 miljoni… Protsentuaalselt on aga kõige kiiremini vähenenud eestlaste (36,5%) ja soomlaste  (47,5%) arv. Mõningate soome-ugri rahvaste arv aga hoopis suureneb, nii näiteks on hantide ja manside arv kasvanud pea 10% võrra. Suurenemise taga võib näha nii riiklikke dotatsioone kui ka loomulikku positiivset iivet, mõne rahva arvulise vähenemise taga aga suhteliselt kiiret assimileerumist ja negatiivset iivet.

Kui soomeugrilaste arvuline vähenemine 2,76 miljonilt 2,37 miljonile (14%) ei tähenda veel otsest katastroofi, siis märksa kiiremini on halvenenud keeleline olukord, kus pilt on tõesti väga nukker ja silma torkab nende keelte valdajaskonna vähenemise kiire tempo. Eriti masendav on pilt, kui võrrelda soome-ugri keeli valdavate inimeste ja nende rahvaste arvu – vaid natuke üle poole mordvalastest, maridest, udmurtidest ja komidest valdab oma emakeelt. Mõnevõrra parem on olukord ehk maridel, kelle keel on kahe suurkeele – tatari ja vene – mõju all, veidi halvem aga karjalastel ja vepslastel. Ja kui eelpool võisime rõõmustada hantide ja manside positiivse iibe üle, siis rahvuste tegelikku olukorda peegeldav keeleline statistika näitab, et emakeelt valdab vaid umbes 10% (!) mansidest, 30% hantidest ja 40% neenetsitest. 


Vaata Rahvaloenduse statistikaid siit.

Seega tuleb tõdeda, et soomeugrilased on küllaltki usinad vene rahva ja keele taastootjad. Teataval määral on see otseselt tingitud Venemaa rahvus- ja riigipoliitikast, mis paneb soome-ugri keeled ja rahvad tohutu surve alla. Viimastel aastatel toimunud soome-ugri rahvaste rahvuskeelse hariduse lõpetamine või piiramine vaid kiirendab keelelist assimilatsiooniprotsessi. Venemaa soome-ugri rahvaste üldist olukorda vaadates aga tundub, et formeerumas on uus identiteet, mis ei põhine niivõrd palju keelel, kui kultuuril ja territooriumil. Kuna 2010. a rahvaloendusel (erinevalt 2002. a omast) esitati taas küsimus „Mis keelt te peate emakeeleks?“, annavadki vastused märku keelelise identiteedi muutumisest. Nii pidas 40% komidest, 38% udmurtidest, 35% mordvalastest ja 25% maridest emakeeleks vene keelt. Hoolimata rahvuslike organisatsioonide asutamisest, rahvuskeelte propageerimisest ja hõimuliikumise arendamisest on siingi 1989. a rahvaloenduse andmetega võrreldes tagasiminek ligi 10%.

Kindlasti esitab nüüd hea lugeja rea küsimusi. Kas see on asjade loomulik käik? Mida meie saame teha? Kas meil on sellest midagi õppida? Need on rasked küsimused, millele vastuseid leida on keeruline. Paratamatult panevad need aga mõtlema ka iseendale, oma identiteedile, oma keele- ja kultuuriruumile. Meie rahvaloenduse tulemused selguvad juba 2012. a jooksul – loodetavasti ei ole meie arv nii kiiresti vähenenud kui Venemaa soome-ugri rahvastel. Kuid milline on meie suhtumine oma emakeelde? Juba on sündinud Eestis mehed ja naised, kes arvavad, et eesti keel ikka mõnesse valdkonda ei sobi ja natuke nagu segab arusaamist maailmas toimuvast. Paratamatult teeb see meid ärevaks.
Hõimurahvaste Aeg Nr. 7, 2012.  lk. 21.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn