Varia

Kirikulaulud hakkavad kõlama CD-l

Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik kavatseb kogudused varustada kirikulaulude helisalvestisega, et jumalateenistusi saaks pidada ka neis kogudustes, kus puudub pädev kirikumuusik.

2015. aasta jaanuari lõpuks oli 450st kiriku lauluraamatu laulust salvestatud sadakond. Laule esitab solistide rühm koos pillisaatega. Lisaks lauludele on kavas CDle talletada terve jumalateenistus. 

Sellise helikandja järele on suur vajadus, sest sugugi igas Ingeri kiriku koguduses pole kirikumuusikut, kes tunneks hästi kristlikku pärandit ja suudaks esitada laule nii, et need tõepoolest ristiusu sõnumit väljendaksid, mitte ei kõlaks nagu pioneerimarss vms. Heliplaadid on seega õppematerjal muusikuile, aga ka koguduse liikmetele, ning CD on hea kaaslane kodustelgi palvehetkedel.

Solistid ja organist Marina Väistä on ettevõtmisest väga innustunud. Neile teeb rõõmu, et nad on mahuka projekti käigus saanud ise selgeks palju uusi ja kauneid vaimulikke laule. 

Kogu ettevõtmise maksumuseks on arvestatud 5000 eurot ja selle heaks kogutakse annetusi näiteks ka Soomes. Endise Siberi praosti, Soome Rahvamisjoni misjonäri Juha Saari andmetel oli jaanuari lõpul vajaminevast koos 1700 eurot.  

Hõimurahvaste Aeg 2015 1 (13) lk 9.

Eesti ja Soome muusikute rõõmustav koostöö

2014. aasta alguses tegi Eestis töötav Soome Misjoniseltsi misjonär Tero Ruotsala EELK Hageri koguduse kammerkoorile Lambertus ettepaneku laulda plaadile valik kuulsa Soome gospelmuusiku Pekka Simojoki ülistuslaule.

Kammerkoor Lambertus. Esimeses reas keskel Sigrid Põld (punase roosiga).
Kammerkoor Lambertus. Esimeses reas
keskel Sigrid Põld (punase roosiga).

Koori koostöö Tero Ruotsalaga oli alanud juba 2013. aastal, kui valmis jõululaulude CD „Maa on nii kaunisˮ. Tero on sellel kõlavate bändiseadete autor.

Simojoki soomekeelne plaat „Ülistusˮ ilmus aastal 2012 ning on tänaseni Soomes üks kuulatavamaid CD-plaate, saades seal 2014. a suisa kuldplaadi nominendiks. Samal kevadel ilmus plaat ka ingliskeelsena.

Loe edasi: Eesti ja Soome muusikute rõõmustav koostöö

Meie hõimlaste matusekommetest

Psalmide raamatus on kirjas: Inimese elupäevad on kui rohi, mis hommikul õitseb ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära. 

Marid ei lähe oma lähedaste hauale tühjade kätega
Marid ei lähe oma lähedaste
hauale tühjade kätega

Meie hõimuvellede juures Soomes kannab inimene valgeid riideid, kui ta tuleb Jumala ette. Beebi riietatakse tema ristimistalitusel tavaliselt valgesse särgikesse, leeriõnnistusele ja abielu laulatamisele tullakse valges rüüs. Kui inimene kirstus kirikusse tuuakse, et teda viimsele teekonnale saata, ka siis on tal seljas ainult lihtne valge pikk särk. Valge kui puhtuse ja pühaduse sümbol rüütab meie põhjanaabreid nende elu tähtsamatel hetkedel.

Loe edasi: Meie hõimlaste matusekommetest

Keda kummardavad marid?

Inga Pogonina
Inga Pogonina

Juunis 2014 lõppes mu esimene õppeaasta Tartu Ülikooli doktorantuuris. Kavatsesin sõita oma kodumaale Mari-Eli, et koguda materjali väitekirja jaoks. Küsisin oma sõbrannalt, ühe muuseumi direktorilt, milliseid huvitavaid üritusi on vabariigis tulemas. Ta soovitas sõita Šorunža külla Morkinski rajoonis, kus pidid 13. juulil aset leidma pidustused nimega Sürem – suur palvus koos ohvritalitusega pühas hiies.

Nii sõitsin esimest korda elus palvusele pühasse hiide. Nägin, kui tõtakalt ja erutunult mari rahvariietes inimesed ohverduspaiga poole liikusid, kandes oma kottides pliine, pirukaid ja teisi rahvustoite. Perenaine, kelle juures peatusin, andis mulle kaasa lusika ja taldriku. Hiljem sain aru, et need olid mõeldud ohvriliha söömiseks.

Loe edasi: Keda kummardavad marid?

Püstkoda kirik

Kallid partnerid!Salekhard April 2013-40

Palavad uusaastatervitused teile külmalt Handimaalt! Me loodame, et teil oli õnnistatud jõuluaeg ja aastavahetus ning te ei nõrkenud Issanda teenimises. Ka siin Arktikas vaatame me värske pilguga saabunud aastat, mõttes on uued plaanid, kuidas paremini jõuda evangeeliumiga Hantide ja teiste rahvasteni.

Pöördume teie poole abipalvega. Nagu te teate, on handid ja neenetsid enamasti nomaadid, kes elavad püstkodades, rännates ringi ja hõlmates sel viisil suuri maa-alasid. Selleks, et ulatuda nendeni neile mõistetavas kontekstis, oli meil mõte soetada kaasaskantav ja kokkupandav „püstkoda-kirik". Kasutaksime seda evangeelsetel eesmärkidel: erinevatel festivalidel, viiksime saanidega tundrasse. Kogemustega inimesed panevad selle üles poole tunniga. Püstkoda oleks koht, kuhu kohalikel inimestel oleks kerge tulla.

Meil oli juba hea kogemus suvepüstkojaga, mille saime Rootsist - inimesed tulid sinna palju meelsamini kui kodukoosolekutele. Püstkojal on tähtis osa põlisrahvaste kultuuris. Kahjuks ei pidanud suvepüstkoda talvekülmadele vastu, me ei kasutanud piisavalt vastupidavaid materjale.

Nüüd on meil võimalus osta suhteliselt soodsalt püstkoda, mida saab kasutada nii suvel kui talvel! Kogumaksumus oleks kuni 250 000 vene rubla (hetkel u 3600€), põhjapõdrakasvatajate arvates on see väga hea hind. Kui see on Issanda tahtmine, siis Ta kannab hoolt meie eest ja see plaan teostub. Tahtsime seda teiega jagada ning anda teile võimalust aidata osta "püstkoda-kirikut", kui te tunnete, et Issand teid nõnda juhatab.

Loe edasi: Püstkoda kirik

Kuidas kirjeldada väikerahvaste usundit?

Meie idapoolsed naaberrahvad vadjalased ja isurid on kuulunud alates keskajast õigeusu mõjusfääri. 15. sajandi lõpu Novgorodi maksukatastrite järgi oli nende rahvaste asualal võrdlemisi tihe kirikute, kabelite ja kloostrite võrgustik ning üldiselt olid omaks võetud kristlikud ees- ja isanimed. See, et vadjalased ja isurid määratlesid ennast selgelt õigeusklikena, tuleb kujukalt esile 17. sajandil, mil Rootsi võimud püüdsid piirkonna põliselanikke luteri usku pöörata, kuid nood sellele vastu astusid. 19.-20. sajandil on olnud õigeusk lahutamatuks osaks vadjalaste ja isurite identiteedist ning ilmselt ka üheks teguriks, mis on soodustanud nende rahvarühmade assimileerumist venelastega.

Vadja asutus. Kaardi kujundanud Raivo Aunap
Vadja asutus. Kaardi kujundanud Raivo Aunap

Loe edasi: Kuidas kirjeldada väikerahvaste usundit?

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn