Sündmused

Komi noored II Soome-Ugri Kristlik Noortekonverents toimus 3.-6. jaanuarini 2009 Mari-Eli pealinnas Joškar-Olas. Konverentsist võttis seekord osa 90 inimese ringis, lisaks kohalikele oli eestlasi, hante, komisid, udmurte ja isegi üks ungarlane. 

I Soome-Ugri Kristlik Noortekonverents toimus jaanuaris 2006 Sõktõvkaris Komimaal.
Mõlema konverentsi on algatanud EEA Evangelismi- ja misjonitoimkond ja Ljus i Öster, teoks tehtud kohalike koguduste entusiastliku tööga.  Komis oli võõrustajaks Komi Kristlik Kirik ja pastor Daniil Popov. Käesoleva aasta konverentsil võtsid osalejaid vastu nelipühi kogudused Joškar-Olas ning pastorid Ivan Orzajev ja Gennadi Švarev.

Konverentsi eesmärgiks oli tuua kokku noored soome-ugri rahvaste seast, et üheskoos Jumalat teenida ja otsida; julgustada üksteist väärtustama, austama ja kaitsma meile kõigile Jumala poolt antud rahvuslikku identiteeti ning õppima kandma ka vastutust selle eest; õppida ning kasvada Temas kristlastena; anda oma panus ning teha midagi kasulikku ära Jumala riigi levimiseks; aidata kaasa soome-ugri rahvaste vahelise koostöö tekkimisele ja selle tugevdamisele. Ja otse loomulikult veeta üheskoos toredasti ning pingevabalt aega ja üksteist paremini tundma õppida. Ma arvan, et see kõik ka konverentsi käigus saavutati.

 

noortekonv_marimaal_300pxKuidas mõjutas konverents eestlasi ja miks oli eesti noortele tähtis osaleda Marimaa konverentsil? 

Viiel inimesel meie seast oli olemas mingisugune kokkupuude soome-ugri misjonitööga: mina, Joel, Maris ja Joonas oleme osa võtnud misjonireisidest Komimaale. Merlin ja Joel käisid esimesel soomeugrilaste noortekonverentsil Komis, kust haakus külge misjonipisik ning algas läbikäimine komi rahvaga. Esmakordselt võttis sellelaadsest reisist osa 5-liikmeline ansambel Karmoška, kellele kogu reis andis uudse ning põneva kogemuse. Juhtus nii, nagu ma väga lootsin – ka nemad said külge misjonipisiku ning nii mõnigi neist on avaldanud soovi osa võtta eelseisvatest suvistest misjonireisidest. Seda me ju taotlemegi ja ootame, et meie noorte teadlikkus misjonitööst ja meie hõimurahvastest kasvaks ning koos sellega soov ja valmidus anda oma panus sellesse töösse.

Mida tähendas konverents väikerahvaste esindajatele Venemaalt? Kas see oli neile tähtis? 

Usun, et taolised konverentsid on väikerahvastele Venemaal isegi olulisemad kui meile, eestlastele, kes tähistasime äsja 91 aastat vabariiklust omal maal. On ju nende võitlus oma rahvusliku identiteedi säilitamise nimel raskendatum juba ainuüksi oma paiknemise ja hajutatuse tõttu suurel võõra rahva territooriumil. Loomulikult oli see konverents nendele tähtis. Neil on vaja kuulda, et nende rahvuslik identiteet on ühelt poolt kingitus, teiselt poolt talent Jumala käest, millega Jumalal on oma plaan ning mida ei tohi maha matta. Samuti usun, et see peaks olema hoiatavaks meeldetuletuseks meile Jumala ülirikkalikust armust, mille läbi Ta meile meie oma maa ja vabaduse on kinkinud – et me ei unustaks, kust oleme tulnud, mis seisus oleme olnud ja kes on meile omariikluse andnud ning kelle ees oleme vastutavad sellega ümberkäimise eest.

KarmoshkaMis oli meeldejäävaim hetk? 

Üks toredamaid hetki oli Karmoška esinemine ühe looga, mille saatel kohalike mari meessoost pastoritega eesotsas hulk inimesi südamest tantsu vihtus. Ka meil ei õnnestunud sellest pääseda – kõik tiriti tantsupõrandale. 

Kas on kerge organiseerida Venemaal taolisi üritusi?  

Ega see tegelikult nii väga lihtne ikka ole. Meie arusaam organiseeritusest on täiesti erinev. Meile, eestlastele, kellel on tänapäeval ajagraafikud, kavad, koosolekute ülesehitused minutilise täpsusega paigas, olid nii mõnedki hetked frustratsiooni tekitavad, samal ajal kui kohalikud olid kui „rahu ise“. Nii mõnigi koosolek ei alanud mitte ajagraafiku järgi, vaid pastori kella vaatamise alusel: „…noh, umbes 10 minuti pärast“. Kuna kohalikel probleeme polnud, tuli meilgi kohaneda. 

Missugune mulje jäi mari kiriku olukorrast? Kuidas saavad Eestimaa kristlased marisid aidata? 

Mari kogudus on suhteliselt noor ja lapsekingades olev kogudus. Pastorid Gennadi ja Ivan, kellega koostöös antud konverents sai organiseeritud, rõhutasid, et nad vajavad meie abi, seda nii õpetuse kui praktilise teenimise näol. Arvan, et parim, mida Eesti kristlaskond maride heaks saab teha, on palvetada, minna ise kohale või saata ja toetada kedagi, kes on valmis minema appi tugevdama kohalikku kogudust ning nendega välja – evangeeliumitööle. 

Komi neiu MarimaalKui meie kristlased peaksid palvetama maride ja teiste soomeugrilastest osalejate eest, siis missugune peaks olema see palve?

 Minu palve on, et Jumal avaks nende silmad nägemaks seda, mida Ta neile oma rahvuse näol armust on andnud, et nad võiksid kasvada oma identiteedis, seda nii rahvusena kui kristlastena. Ja et Jumal läkitaks välja oma töötegijaid, et aidata valmistada neid rahvaid ette neile määratud lõikuseks. Palveid on palju – usun, et kes võtab oma südameasjaks palvetada soome-ugri rahvaste eest – küll Jumal neid palves edasi  juhib ning näitab, mida on tarvis paluda.

Lemme Täll

++++++++++++++
Meil oli hea meel külastada Marimaad ansambliga Karmoška. Konverents andis tunda, et kuigi me eri rahvusest inimestena räägime erinevaid keeli ja oleme erineva kultuuritaustaga, on meil kristlastena omavahel tugev side Jumalas, mis meid ühendab ja üksteisele mõistetavaks teeb. Teenisime konverentsil nii sõna kui muusikaga ja hea oli tunda, et võime keeleerinevusest hoolimata koos Jumalat tänada ja kiita. Hea oli näha inimesi, kes olid leidnud raskuste keskel tugevuse Jumalas; väliselt vaestena kiirgas neist sisemist rikkust. Palju saime tunda avatud hinge – nii konverentsil kui ka rongisõitudel. Samuti oli see reis meid ansamblina rohkem kokkukasvatav.

Astrid Böning

++++++++++++++
Mari pastor Ivan Orzajev võttis meid sõbralikult vastu, see jäi meelde. Konverentsil tutvusime mitme huvitava inimesega, kes erinevaid seminare läbi viisid. Iževski pastori jutlus meeldis mulle väga. Heal tasemel oli ansambel Karmoška Eestist, mille liikmed mängisid kõikvõimalikke pille (isegi balalaikat!), ainult trummid puudusid! Hoolikalt olid valmistunud udmurdid, keda oli soomeugrilastest kõige rohkem kohal. Erinevaid instrumente kasutades tegid nad suurepäraseid etteasteid. Kõige enam jäi mulle meelde noor hantidest abielupaar, kes köitis oma siirusega. Mees ei öelnud midagi erilist, kuid kõneles väga lihtsalt ja liigutavalt sellest, mis ta südames oli, ja see puudutas paljusid inimesi.

Miks me taolisi konverentse vajame, selleks on minu arvates kaks põhjust. Esiteks, need ühendavad sugulasrahvaid ja see on väga oluline põhjus. Teiseks, nii aitame üksteist evangeelses töös. Inimesed külades näevad, et nende juurde tullakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ja see tõmbab neid Kristuse poole. Mind isiklikult puudutas väga Ivan Orzajevi siiras süda, tema armastus oma rahva vastu. Meid kõiki haaras kaasa tema soov palvetada ja teha tööd selle nimel, et näha inimesi päästetuna ja mitte ilma Jumalata hukkumas. 

Aleksei Ljatšenkov
Komi noorte pastor 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn