Piiblitõlketöö

Saami keele taassünd

Foto: Norra Piibliseltsi arhiivUus piiblitõlge saami keeltes

Veel hiljuti oli Norra, Rootsi ja Soome põhjapoolsete alade saamide (laplaste) ainus emakeelne piiblitekst 1895. aastast pärit tõlge. Sellest ei saanud aru isegi enamik täiskasvanuid, kuna kasutatud oli heebrea ja kreeka keelest pärit sõnaühendeid ning lauseehitus oli skandinaaviapärane. Piibel oli tõlgitud 19. sajandi keskel taani keelest ja jäi saamide igapäevakeelele kaugeks.

1987. aastal algas taas Uue Testamendi tõlkimine, mis valmis 1998. Vana tõlke taani keele mõjud on siin kõrvale jäetud ning teos võeti Norras, Rootsis ja Soomes hästi vastu.

Loe edasi: Saami keele taassünd

Uus Testament komi keeles

Komi UTOktoobri alguses toimusid Komimaal komikeelse Uue Testamendi uue, kaasaegse tõlke esitluse üritused. Neid võib nimetada üldrahvalikeks, mitmel pool oli kohal ka Komi televisioon. Nagu ütles keegi osavõtjatest: pärast neid päevi ei ole keegi enam endine – see käib nii kohalike kui ka külaliste kohta. Need kolm päeva olid väga põhjalikult ette valmistatud ja organiseeritud, seda suures osas Uue Testamendi tõlkijate Nina Vattuleva ja Iraida Popova poolt. Nemad tegelesid kõigega: kui vaja, siis esinesid komikeelsete lauludega (pildil), vajadusel kõnelesid tõlketööst.

Loe edasi: Uus Testament komi keeles

„Iisusan elo“ elustav toime

Udmurdi neiu psalmide raamatut lugemas Foto UBSi fotoarhiivist 

Vepsad elavad Karjalas Äänisjärve (Onega) lõunakaldal üsna omaette paiknevates külades. Vepsa kirjakeelt hakati arendama 1931. aastal, varem oli keel üksnes suuline. Valmisid kooliõpikud uue, emakeelse koolisüsteemi tarvis. 1938. aasta lõikas arengu läbi: rahvuskeele kasutamine keelati ning tärkav vepsa intelligents hävitati.

Tänaseks on vepsa keel üks Karjala vabariigi ametlikest keeltest. Vepsadeks loeb ametliku statistika järgi end 8000 inimest, pooled neist tunnistavad vepsa emakeeleks. Esimeseks omakeelseks raamatuks üle poole sajandi sai 1990. aastal ilmunud „Iisusan elo“. Lastele mõeldud jutte Jeesusest tõlkis folklorist Rürik Lonin. Praeguseks on vepsa keeles ilmunud õpikuid, sõnastikke, vaimulikke raamatuid ning ilukirjandust. Kord kuus näeb trükivalgust ajaleht „Kodima“. 

Loe edasi: „Iisusan elo“ elustav toime

Komikeelne Uus Testament peagi lugemislaual

Komikeelse Uue Testamendi tõlkijad (vasakult) Iraida Popova ja Nina Vattuleva. Foto: Küllike Evartov

„Üle kõige vajavad komid Jumala sõna. Inimesed tahavad Jumalast kuulda, teada saada, mida Jumal on öelnud. Tulevikku vaatamiseks vajatakse usu-, lootuse- ja lohutusesõnu. Meie külades on palju alkoholismi ning sellega seonduvaid probleeme, samuti töötust. Vajame sõnumit Jumala armust. Alles siis, kui saame lugeda oma keeles: „Kirjutatud on...“ on nendel sõnadel vägi,“ kinnitab tõlkija Nina.

Uue Testamendi komi keelde tõlkimise põhiraskust kandsid komi filoloogid Iraida Popova ja Nina Vattuleva, kes alustasid tõlkemeeskonnas tööd 1999. aastal. Tõlge valmis 2008. aasta algul. Meeskonda kuulusid Piiblitõlkimise Instituudi tõlkekonsultandid ning tööd ei oleks saanud teha ilma abilisteta komi rahva seast. Sobivaimate sõnade otsimine võttis arvatust rohkem aega ja oli keerulisem. Viimaks jõuti kokkuleppele ka selliste võtmesõnade nagu „ülistus“, „kirkus“, „au“, „riik“, „vägi“ komi vastete osas. 

Komi rahvaarv on umbes 418 600. Komimaa piirneb idas Uurali mäestikuga, põhjas Põhja-Jäämerega ning lõunas Udmurtiaga. Komi keeli on kaks: komi ehk sürjakomi ja permikomi. Sürjakomisid on rohkem – umbes 300 000. Emakeelt kõneleb umbes 70% komidest. 

Komikeelset Uut Testamenti ootavad nii siinsed ortodoksid kui protestandid. Raamat peaks ilmuma 2008. aasta sügisel.

Piret Riim

Mari rahva suursündmus

Uus Testament niidumari keeles

Niidumarikeelse Uue Testamendi jõudmist lugejateni tähistati üle Mari-Eli mitu päeva.

 Mari keele kõnelejaid on umbes 600 000, suurem osa räägib niidumari ning väiksem mäemari murrakut. Uut Testamenti on püütud ka varem niidumari keelde tõlkida. Tõlked olid algelised ja nendes oli palju kirikuslaavi sõnu. 1986. aastal Stockholmis trükitud Uus Testament „Novõi Sovet” oli samuti täis vene väljendeid. 

Kui Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku marikeelse kogudusetööga 1993. aastal alustasime, oli marikeelset materjali väga vähe ja sageli tõlkisid koguse inimesed ise jumalateenistusel kirjakohti mari keelde. Esimesteks tõlkijateks noores luterlikus koguduses olid Mari Ülikooli professor Valeri Patrušev ja keeleteadlane Valeri Veršinin. Hiljem tuli kirikusse kirjanik ja poeet Gennadi Aleksejev, kellest sai kirikuraamatute ja vaimulike laulude kirjutaja ning tõlkija. Proovitõlkeid evangeeliumidest olime saanud kasutada juba mõnda aega.

Loe edasi: Mari rahva suursündmus

Piibli tõlkimine 2006.-2007.aastal

 ILMUNUD VÄLJAANDED

 UDMURDI  1. ja 2. Saamueli rmt    (2006),  1. ja 2. Kuningate rmt   (2006) 
KOMI (permikomi)  Johannese evangeelium  (2007)
MARI (mäemari)  Johannese evangeelium  (2006)      
HANDI  Valik peatükke Luuka evangeeliumist (2007) 
MANSI  Valik peatükke Luuka evangeeliumist  (2007)
VEPSA  Uus Testament (2006)    
VIENANKARJALA (valgemere karjala)  Johannese evangeelium (2006)

ILMUMAS

MARI  Uus Testament (2007) 
VIENANKARJALA (valgemere karjala)  Matteuse evangeelium  (2007)   
KOMI  Uus Testament (2008)
ERSA   Psalmid   (2008)

TÕLKIMISEL  

MOKŠA  Uus Testament 
UDMURDI  Vana Testament (seega on tõlgitud kogu Piibel) 
PERMIKOMI  Apostlite teod, Uus Testament 
VIENANKARJALA  Uus Testament 
MARI (mäemari) Matteuse evangeelium, Uus Testament           
HANDI  Luuka evangeelium 
MANSI  Luuka evangeelium 
ERSA Vana Testament (seega on tõlgitud kogu Piibel) 
VEPSA  Psalmid 
AUNUSEKARJALA EHK LIVVI  1. Moosese rmt

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn