Piiblitõlketöö

Lugu saagu jutustatud algusest peale!

10_MattAmeerikast pärit Pioneer Bible Translatorsi piiblitõlkija Matt Honig on viimased viis aastat elanud perega Salehardis, et koostöös Helsingi Piiblitõlkeinstituudiga olla abiks Jumala Sõna tõlkimisel handi keelde.
.
Seitsme aasta eest, kui tutvustasime Ameerika kirikutes plaani hantidele Piiblit tõlkida, küsiti meilt tihti: ”Kuidas te sobivad raamatud välja valite?”
See on hea küsimus! Millest alustada, kui tahta, et inimesed saaksid Jeesusega tuttavaks ning mõistaksid tema ristisurma täit tähendust? Pelgan, et misjonitöös ja eriti just piiblitõlkimise alal jääb meil tihti tervik edasi andmata. Kujutlege end kümme minutit jälgimas märulifilmi, kus pantvangid terroristide käest päästetakse, või romantilist komöödiat pulmapeo teemal. Õnnelik lõpp meeldib kõigile, aga millest kõik algas? Kes on need inimesed? Kuidas peaks nende õnn minule korda minema?
Keskendudes pelgalt Uuele Testamendile, jätame me viimase liiga tihti tähelepanuta. Inimestel on küll võimalus maailma parimast loost osa saada, aga miks nad seda tahtma peaksid? ”Hüva, keegi Jeesuse-nimeline suri mu pattude eest. No mis siis?”
Mis on patt? Miks maailm sellisesse jamasse sattus? Miks peaksin muret tundma mina? Kui Jeesus on lubanud kõik korda seada, siis kuidas ma tean, et ta seda suudab? Kuidas ma saan teda usaldada?
Nende küsimuste vastused leiduvad Piibli esimeses kolmandikus: Vanas Testamendis, kus on juttu täiuslikust loomisest, inimese pattulangemisest ning Jumala pikameelsest ustavusest oma päästeplaani teokstegemisel. Kõik see on pakendatud omaselt suulise pärandiga kultuuridele, kus väärtusi, moraali ja uskumusi antakse edasi lugude kaudu – just nagu hantidel.

Loe edasi: Lugu saagu jutustatud algusest peale!

Kadunud ja jälle leitud

Liivi_UT1992. aastal pidasin Eesti Piibliseltsi esindajana Soome Piibliseltsi aastakoosolekul ettekande meie hõimurahvaste olukorrast usuelu vallas. Juttu
tuli ka liivlastest. Pärast ettekannet pöördus minu poole üks Soome vaimulik, kes oma isa mälestuste kaudu teadis, et kuskil peaks olema terve tiraaž liivikeelseid Uusi Testamente. Uue Testamendi väljaande aluseks oli Kōrli Stalte 1930. aastate tõlge, mille ilmumisele aitas kaasa tema isa sõber Edgar Vaalgamaa; mäletamist mööda oli tõlge tookord ka trükki jõudnud.

Üsna peatselt andis Soome Piibliselts Eesti Piibliseltsile teada, et liivikeelsed raamatud on ühe kiriku kõrvalruumist kastide seest tõepoolest üles leitud. Ilmumisaasta oli 1942. Sõja tõttu ja hiljem nõukogude ajal polnud neid võimalik üle piiri saata ning nii olid nad unustusse vajunud.

Liivikeelse Jumala Sõna jõudmine rahvani kas või pool sajandit hiljem on hea näide sellest, kui vajalik on ringi liikuda ning asjadest rääkida.  Soomlased saatsid testamendid Eestisse ja meie omakorda edasi Läti Piibliseltsi. Oma külaskäikudel Liivi randa olen ka ise liivi keelseid testamente mitmesse raamatukokku viinud ja liivlastele jaganud.

Mõned eksemplarid on saadaval ka veel Eesti Piibliseltsis: ostke, lugege!

”Piiblilood” jõudis ka komi lasteni

Komi_lapsedPiiblitõlkeinstituut on üllitanud lastepiibli nüüd ka komi keeles. Teos trükiti 2010. aasta lõpus Iževskis ja saadeti jaanuaris Sõktõvkari. Tiraaž, 5000 eksemplari, jagatakse Komi kogudustele, raamatukogudele ja koolidele.

Lastepiibli tõlge sai valmis juba mitu aastat tagasi, aga enne lõplikku viimistlemist oodati ära komikeelse Uue Testamendi valmimine. Nüüd on mitmeid tööetappe läbinud Biblija vistjas, ”Piiblilood”, lõpuks lugeja ees.

Aasta 2011 on Venemaal kuulutatud lasteaastaks. ”Sobivamat aega raamatu ilmumiseks on raske ette kujutada,” tõdes Sõktõvkaris elav piiblitõlkija Nina Vattuleva. ”Saame külakoolides ja -raamatukogudes nüüd Piiblit ja selle sõnumit hästi tutvustada.”

”Oleme seda raamatut väga oodanud. On suur asi, et see nüüd valmis sai,” väljendas oma tänu Sõktõvkari komikeelse koguduse pastor Daniil Popov.

Komikeelne ”Piiblilood” sobib ka täiskasvanuile – mõningaid selgitavaid lauseid arvestamata on tekst võetud otse Piiblist. Igas vanuses lugejaile mõeldes on lugusid ja lausete infohulka siiski paljudes kohtades kärbitud.

Piiblitõlkeinstituut on lastepiibli välja andnud nüüdseks 42 keeles. Udmurdid said teose aastal 2001, millest alates on see oluline vahend koguduste õpetus- ja kasvatustöös.

”Lastepiibel oma ilusate värvipiltidega on ainulaadne varandus,” kirjutas Iževski Filadelfia koguduse udmurdikeelse töö juht Maina Sashšina. ”Ulatades lastele ”Piiblilood”, anname neile parimad võimalikud elujuhised. Lisaks aabitsale peaks ka see raamat olema iga lapse raamaturiiulis!”

Eestikeelne ”Piiblilood” ilmus aastal 1988.

Miks on Piiblit keerulisem tõlkida kui teisi raamatuid?

Seppo SipiläPiibel on kristluse püha raamat. Kuna siin sisalduvad tekstid on sündinud kaua aega tagasi, juba antiikajal, kohtub tänane lugeja Piibli lehekülgedel võõrapäraste kultuuride ja eluviisidega. Samas usuvad kogu maailma kristlased, et just selle raamatu tekstid omavad ka praegusaegse inimese jaoks erilist tähendust. Iidse teksti ja päevakajalise sõnumi vaheline pingeväli muudab Piibli eriti põnevaks.
Piibli sõnumi mõistmine on alati seotud keelega. Piiblis on tekste kolmes keeles: aramea, heebrea ja kreeka keeles. Kristlased on asja lahendanud tõlkimise abil. Kirikud pole pidanud vajalikuks oma liikmetele eraldi pühakirja keelt õpetada, nagu mõnedes teistes usundites, vaid kasutusel on pühade tekstide tõlked. Vana Testamendi raamatuid kasutanud algkristlased ei lugenud neid sugugi algsel kujul ehk aramea ja heebrea keeles. Uue Testamendi kirjutajad kasutasid Vana Testamendi kreekakeelset tõlget. Tõlgete kasutamine originaalide asemel tuleneb praktilisest mõtteviisist ja on küll probleemne, aga kirikud on alati olnud seisukohal, et selle positiivsed küljed kaaluvad üles negatiivsed. Võib öelda, et pühade tekstide tõlkimine keeltesse, mida kiriku liikmed ka valdavad, on kristlusele omane. Mida laiemale ristiusk on levinud, seda rohkem on vaja läinud uusi tõlkeid.

Udmurdi haritlased hindavad Jumala Sõna

AtamanovUdmurtia pealinnas Iževskis korraldati 25.–26. novembril 2010. a rahvusvaheline teaduskonverents ”Udmurdi rahva sünd. Rahvus. Keel. Kultuur. Religioon”. Ühtlasi tähistasid udmurdid samal ajal piiblitõlkija, keeleteadlase, diakoni ja rahvuseepose ”Tangyra” koostaja Mihhail Atamanovi ehk isa Mihhaili sünnipäeva, kes sai septembris 65-aastaseks.

Konverentsi eest vastutasid üheskoos paljud Udmurtia Vabariigi ametlikud ringkonnad: ülikool, kultuuri- ja haridusministeerium ning erinevad udmurdi kultuuriorganisatsioonid. Umbes 250 külalise hulgas oli osalejaid Ungarist, Eestist, Soomest, USAst ja Venemaa eri paigust.
 

Konverents liitis Udmurtia haritlaskonda ja kristlasi

Konverentsi pidulikul avamisel Iževski Rahvaste Sõpruse Majas tervitasid külalisi juba vestibüülis rahvarõivais udmurtide laulud ja tantsud. Kirjandus- ja käsitöönäituse keskmes troonisid udmurdi keeles seni välja antud piibliosad.
Pidustuste avamisel esitasid isa Mihhail ja noorte kirikukoor kolm vaimulikku laulu. Neid kauneid hümne kuulates ei jäänud silmad kuivaks küll mitte ühelgi udmurdil publiku seas. Avakõnedele ja õnnitlustele järgnes üldkoosolek, kus mitmetes sõnavõttudes ja ettekannetes keskenduti Piiblile ning selle tõlkimise tähendusele udmurtide jaoks.

Teisel konverentsipäeval kuulati loenguid keelest, kultuurist ja ajaloost. Doktor Peeter Päll Tartu Ülikoolist pidas loengu teemal ”Mõnedest paralleelidest udmurdi- ja eestikeelsetes kohanimedes”.

Vana Testament peagi udmurdi keeles

Uue Testamendi said udmurdid esmakordselt 1997. aastal. Tõlkija Mihhail Atamanov, korrektor Marja Kartano ja Ühinenud Piibliseltside konsultant John Elwolde jätkavad tööd Vana Testamendiga.

Keeleteadlane Mihhail Atamanov sai Piibli tõlkimiseks tõuke, nähes oma ema meelehärmi, kes ei saanud aru kirikuslaavi keelsest  jumalateenistusest. Usklikuks saades alustas Atamanov 1980ndatel Markuse evangeeliumi tõlkimist udmurdi keelde. Nõukogude aja tõttu jäi see töö sahtlisse. Piibli tõlkimine oli Atamanovil üha enam hingel, nii et 1990. aastal loobus ta tööst ülikoolis ning mees õnnistati õigeusukiriku diakoniks. Järgmisel aastal alustas isa Mihhail koostööd Helsingi Piiblitõlkeinstituudiga, kus tema kolleegiks sai udmurdi keelt oskav Marja Kartano.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn