Huvi sugulaskeelte vastu tekkis mul juba varakult. Kasvasin usklikus peres ja käisin juba lapsena koos vanematega kirikus.

Kirikunoored osalesid sageli noorte kirikupäevadel. 1980. aastal sõitsime konverentsile Mikkelisse, kuhu tuli kokku ligikaudu 1000 noort. Mulle jäi meelde jutlus, milles puudutati soome-ugri rahvaid. Jutlustaja oli pikka aega nende rahvaste pärast palvetanud ja Jumal oli talle öelnud: osa nendest noortest, kes konverentsil osalevad, lähevad soome-ugri rahvaste juurde. Ta ütles: „Palvetage, et need rahvad saaksid emakeelse Piibli. Te võite mõelda, et see on praegusel ajal võimatu, aga ajad võivad muutuda!“

Marja Kartano. Foto: Jaan Bärenson
Marja Kartano. Foto: Jaan Bärenson

Ja ajad muutusidki – see oli prohvetlik sõna.

See sõnum jäi mu südamesse elavana püsima. Ma ei teadnud ainult, missuguse rahva juurde pean minema. Alguses pidasin silmas karjalasi, sest nende hulgas on mul sugulasi.

 Mind puudutas piiblitekst, kus Paulus ütleb, et elamine on talle Kristus ja suremine võit – nii väga igatseb ta Issanda juurde. ...Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast (Fl 1:23-24). Hakkasin palvetama ja küsisin Jumalalt: kellele on minu elu vajalik, kellele saan mina kasuks olla?

Kui saabus aeg edasiõppimiseks, otsustasin astuda Helsingi ülikooli. Teadmisega, et edaspidi soomeugrilastega töötades läheb vaja vene keelt, asusingi seda õppima. Jumal avas mulle uksed ja sain ülikooli sisse. Teisel õppeaastal hakkasin õppima läänemeresoome keeli, mõeldes ikka karjala keele peale: on see Jumala tahe? Siis tuli üks keel lisaks võtta. Teised valisid saami või ungari keele, kuid mind tõmbas nende soome-ugri keelte poole, mida räägiti tolleaegse Nõukogude Liidu aladel. 1985. aastal algas ülikoolis udmurdi keele kursus. Tol perioodil hakkasin südames tundma selget kutset ja mõistsin, et udmurdi keele õppimine on Jumala tahe.

Tol ajal ei teadnud ma veel midagi Helsingi Piiblitõlkeinstituudist ega nende tööst hõimurahvastega. Tundsin end olevat üksi oma teadmisega. Uskusin, et on veel teisigi inimesi, kellele Jumal on hõimurahvad südamesse pannud. Aga kus need teised on?

Udmurdi keele õppijaid oli kokku kümme. Ühega nendest, Leenaga, sain kursuse jooksul paremini tuttavaks. Alles palju hiljem sain teada, et ta teeb kaastööd  piiblitõlkeinstituudile, ja sain ühenduse soome-ugri vaimuliku tööga.

Kord kohvipausi ajal küsis Leena äkki: „Kas sa õpid soome-ugri keeli sellepärast, et oled nendest rahvastest vaimulikus mõttes huvitatud?“

Olin küsimusest hämmastunud ja vastasin jaatavalt. Mõistsin, et inimesel, kes selliselt küsib, on endalgi sama asi südamel. Nii leidsin kaaslase, kellega koos hakata sugulasrahvaste eest palvetama. Ja ikka olid udmurdid erilisel viisil mu südames.

Kui oli aeg leida koht keelepraktikaks, valisin Moskva ülikooli, sest arvasin, et seal saab ka udmurdi keelt õppida. Nii see kahjuks ei olnud. Aga Moskva ülikooli tuttav soome keele lektor ütles, et kui ma soovin, võib ta mind tuttavaks teha tema loengutele tulnud dotsent Valentin Kelmakoviga Udmurtiast. Kohtumisele Kelmakoviga läksin üsna aralt, kuid siiski lootusega, et ta mulle oma emakeelt õpetab, kui aega leiab. 

Jumal oli kõike ette näinud – juba esimesel kohtumisel teatas Kelmakov, et kui olen huvitatud, siis võib ta mulle udmurdi keelt õpetada. Kui õnnelik olin selle üle, et Jumal oli avanud uued võimalused oma kutsumuses edasi minna! Mäletan, et ülistasin Jumalat kogu öö... 

Moskva-aasta järel jätkasin õpinguid. Järgmisel kevadel olin stipendiaadina viis kuud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Seal oli võimalus jätkata udmurdi keele õpinguid, mida oskas keeleteadlane Peeter Päll. Tema sai mind edasi õpetada.

 1991. aastal asusin tööle piiblitõlkeinstituuti. Palvetasime, et Jumal saadaks piiblitõlkijaid.  Moskvas õppides olin kuulnud kiriku teenistusse siirdunud udmurdi keeleteadlasest Mihhail Atamanovist. Uurisime temaga kohtumise võimalust, ja saime peagi kirja, milles Atamanov teatas, et ta on koostööks valmis. Kirja teel leppisime kokku ka kohtumise Moskvas.

1991. aasta veebruaris toimunud põneva reisi käigus leidis aset esimene kohtumine Mihhail Atamanoviga. Algas 22 aasta pikkune piiblitõlkimise töö. 

Marja Kartano ja Mihhail Atamanov
Marja Kartano ja Mihhail Atamanov
Anita Laakso, Marja Kartano ja Mihhail Atamanov ühisel lõunasöögil Alnašis.
Anita Laakso, Marja Kartano ja Mihhail Atamanov ühisel lõunasöögil Alnašis.

Nende aastate jooksul, mis ma tõlkimisega tegelesin, küsiti minult alatasa: millal me saame emakeelse Piibli? Millal see ometi ilmub? Ikka pidin vastama: võib-olla viie aasta pärast, ehk mõne aasta pärast, aasta pärast jne. Aga nüüd võime lõpuks öelda: siin see on! Jumala armust on udmurtidel nüüd Piibel!

Piibli ilmumise puhul on mitmes kohas pidusid peetud. Olen kuulnud palju tänu ja aru saanud, kui väga on seda oodatud. Kuid paljudest sõnavõttudest tuli esile mõte: udmurdikeelse Piibli olemasolu ei ole veel kõik. Kui see saab rahva igapäevaseks lugemiseks ja nende elu mõjutajaks, näidates neile õiget teed ja juhatades Jeesuse Kristuse sügavama tundmise poole, alles siis võime öelda, et udmurtidel on Jumala Sõna!

Udmurdikeelse Piibli esitlus Udmurdi Rahvusteatris 21. novembril 2013.  Foto: Kaupo Kant
Udmurdikeelse Piibli esitlus Udmurdi Rahvusteatris 21. novembril 2013. Foto: Kaupo Kant

Udmurdikeelse Piiblite jagamine rahvusteatris. Foto: Mark Nelson

 

Palvetagem, et Püha Vaim avaks udmurtidele Sõna, kui nad Piiblit loevad. Jumala saadetud Sõna tervendab, udmurdi rahval on aga palju haavu. Jumala Sõna võib neid haavu ravida ja selle rahva terveks teha.

Udmurdikeelse Piiblite jagamine rahvusteatris. Foto: Mark Nelson

Marja Kartano
Helsingi Piiblitõlkeinstituudi udmurdi töörühma liige

 

Hõimurahvaste Aeg,  2014, 1(11) lk. 8-9.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn