2013. aasta novembris täitus udmurdi rahva kauaaegne unistus – pikaajalise töö tulemusena valmis emakeelne Piibel. Pühakirja ilmumist tähistati pidulike üritustega piiblitõlkija ja keeleteadlase, diakon Mihhail Atamanovi kodukülas ja mitmel pool mujal kogu vabariigis.

Suursündmuse tähistamine oli udmurtidele rahvuslik pidu, kus osalesid kultuuri- ja valitsustegelased, teadlased ja kirikute esindajad. Üritustel astusid üles tantsuansamblid, muusikakollektiivid ja solistid. Sõnavõttude ja tervitustega esinesid Moskva Patriarhaadi, Iževski ja Udmurtia piiskopkonna, Helsingi Piiblitõlkeinstituudi esindajad ja paljud teised. Presidendi tänu pälvisid teiste hulgas Mihhail Atamanov, Anita Laakso ja Marja Kartano.

Külalisi saabus pidustustele nii lähedalt kui kaugelt: Soomest, Rootsist, Komi Vabariigist, Siberist ja mujalt. Eestist võtsid reisi ette EMK Võru Elupuu Koguduse pastor Kaupo Kant abikaasa Theaga, Mark Nelson ja Joonas Jõesaar Eesti Evangeelse Alliansi esindajatena ning Jaan Bärenson ja Küllike Evartov Eesti Piibliseltsist. 21. novembril osaleti pidulikul piibliesitlusel Udmurdi Rahvusteatris ja 22. novembril Alnaši rajoonikeskuse kultuurimajas. 23. novembril koguneti suursündmuse  tähistamiseks taas pealinna Iževskisse, kui piibliesitlus leidis aset Filadelfia kirikus.

Kõige rohkem võis nendel päevadel kuulda sõna šumpoton – rõõm!

Rõõmustada on tõesti põhjust, sest emakeelne Piibel on rahvuslik aare.

6 200pxStockholmi Piiblitõlkeinstituut alustas 1973. aastal tõlketööd ja kordustrükkide avaldamist tolleaegses Nõukogude Liidus mitteslaavi keeli kõnelevate rahvaste keeltes. Oluliseks tööks sai faksiimiletrükiste väljaandmine juba enne revolutsiooni ilmunud piibliosadest.

Uuesti avaldati ka 1912. aastal ilmunud Ivan Mihhejevi udmurdikeelsed evangeeliumitõlked. Tagajärjeks oli see, et udmurdid hakkasid Stockholmi saatma käsikirjalisi piiblitekstide tõlkeid ja palusid nende avaldamiseks abi. Tõlgete läbivaatamine kujunes aga suureks probleemiks. Vajadus soome-ugri keeltega tegelevate tõlketoimetajate ja tõlkijate järele sundis avama piiblitõlkeinstituudi osakonna Helsingis.

6 1 400pxEsimesena moodustati udmurdi tõlketoimkond. Tõlketoimetaja Marja Kartano ühines projektiga aastal 1991. Samal aastal – saanud Venemaa patriarhi Aleksei II õnnistuse – liitus toimkonnaga tõlkija, keeleteadlane ja diakon Mihhail Atamanov – isa Mihhail. Projekt läks käima isa Mihhaili paari aasta eest tõlgitud Markuse evangeeliumiga. Teksti prooviväljaanne ilmus 1991. aasta sügisel ja sama aasta novembris jõudsid raamatud jagamiseks esimesele Udmurdi Kongressile Iževskisse. Teade piiblitõlketööst levis rahva seas kiiresti. Tiheda töö tulemusena jõudsid evangeeliumid trükki 1992. aasta lõpul. Isa Mihhailil olid Psalmidki tõlgitud ja ta kiirustas nende valmissaamisega. Psalmid avaldati 1994. aastal.

Rahvas rõõmustas Psalmide raamatu ja evangeeliumide ilmumise üle, kuid mitte kõik ei vaadanud heatahtlikult Piibli tõlkimisele udmurdi keelde. Uue Testamendi lõpliku läbivaatamise ajal 1996. aastal sattus isa Mihhail lausa tormi kätte. Keegi preester, rahvuskeelse tõlketöö äge vastane, saatis kaebekirju piiskopkonnale, sealhulgas isa Mihhaili ülemusele peapiiskop Nikolaile. Et kirjad sisaldasid ägedaid süüdistusi muuhulgas udmurdikeelse sõna Inmar (ek Jumal) vastu, kutsuti asja pärast kokku koosolek. Aga kohale tulnud vaimulike ja teadlaste meelest oli see preester tõsiselt eksinud. Kahjuks ei võtnud ta peapiiskopi hoiatust kuulda ja jätkas tuliselt oma seisukohtade kaitsmist.

6 4 300pxTöö jätkus piiblitõlkimise ümber tekkinud pingetest hoolimata. Tekstid korrigeeriti ja parandati Ühinenud Piibliseltside konsultandi Sergei Ovsjannikovi (isa Sergei) juhatusel ja 1997. aastal ilmus Uus Testament.

Uue Testamendi toimetamisel olid Marja Kartanole abiks Torsten Löfstedt, Raimo Hakala ja Anne Kartano. Tekstidele andsid tagasisidet luuletaja Ljubov Tihhonova, baptisti pastor Leonid Batanogov, udmurdi preester isa Leonid Bojarov ja paljud teised. Keeletoimetamisega tegelesid udmurdi lauseõpetuse uurija Aleksander Šutov, rahvaluuleteadlane Galina Šušakova, toimetaja Olga Majkova, samuti Anatoli Uvarov, kes liitus tööga 1992. aastal. Kirjandusteadlane, luuletaja ja tõlkija Anatoli Uvarov oli väljapaistev soome-ugri kultuuri mõjutaja, kelle osalemine piiblitõlketöös oli selge seisukohavõtt ristiusu ja udmurdikeelse Piibli poolt. Uue Testamendi
tõlkimise perioodil tegi ta väärtuslikke parandusettepanekuid. Tõlgetest tagasiside andmisel olid abiks ka Juha ja Anu Väliaho.

Uue Testamendi ilmumise järel ei saanud töörühm puhkama jääda. Isa Mihhail oli psalmidele lisaks tõlkinud juba Iiobi, Jesaja ja Jeremija raamatu ning jätkas tööd. Uvarov tõlkis Moosese raamatud, Joosua, Õpetussõnad ja Koguja, samuti Ülemlaulu.

Marja värskendas poole aasta jooksul oma heebrea keelt ja võttis seejärel käsile tekstide läbivaatamise. Tema abiliseks oli heebrea keele oskaja, udmurt Slava Halturin. Isa Mihhail tegeles udmurdikeelse jumalateenistuse jaoks mõeldud liturgiliste tekstidega ja need vaadati läbi esimeses järjekorras. Proovitrükina avaldatud psalmide tõlge kontrolliti uuesti hoolikalt üle. Tekstide viimistlemisel osutus suureks abiks Uvarovilt saadud tagasiside. Psalmide parandatud väljaanne ilmus aastal 1999.

Vana Testamendi raamatute läbivaatamine edenes raamat raamatu järel ja aastatel 2004-2007 ilmusid trükist Joona, Jesaja ja Iiobi raamatud, samuti Saamueli ja Kuningate raamatud. 2004. aastal sai töörühma uueks konsultandiks John Elwolden Ühinenud Piibliseltsidest. Piibli terviklikkuse säilitamiseks töötas isa Mihhail Uvarovi tõlgitud tekstid ümber.

6 3 500pxUdmurdikeelne liturgia valmis 2001. aastal ja esimene udmurdikeelne jumalateenistus viidi Iževskis läbi 2005. aasta jõulukuul.

Isa Mihhail oli 2009. aastaks tõlkinud kõik Vana Testamendi raamatud ja ootas kannatamatult Piibli ilmumist. Siiski venis korrigeerimise ja parandamise periood tunduvalt pikemaks, kui tõlkija oskas oodata. Eksegeetilisel toimetamisel kandis põhivastutust Marja, teda aitasid Slava Halturin, Torsten Löfstedt ja Anne Kartano. Koos konsultant John Elwoldeniga korrastati algtekstide tõlgendamise probleemsed kohad. Tema nõuannete järgi vaadati läbi suurem osa Vana Testamendi raamatutest. Ühinenud Piibliseltside tõlkekonsultant Seppo Sipilä oli konsultandiks töö lõpuperioodil, 4. ja 5. Moosese raamatu, Ülemlaulu, Jeremija ja Hesekieli
korrigeerimisel.

Lugejapoolset tagasisidet Vana Testamendi tekstide kohta saadi kirjandusinimestelt. Loomulikult andsid seda ka eri koguduste usklikud – Galina Šušakova, Avgusta Kotšetkova, Maina Sašina, Valeri Pikulev, Vladimir Kuznetsov ja paljud teised.

Tõsistkaalumist vajas minevikuaja valik. Uue Testamendi tõlkes otsustas töörühm kasutada 2. minevikuaega, kuna see oli kasutusel ka 1912. a avaldatud Mihhejevi tõlkes. Nüüd lahendati küsimus nii, et piibli jutustavas osas kasutatakse lihtminevikku (otsene kõneviis, nt tuli, tegi), võrdlustes aga 2. minevikku (kaudne kõneviis, vastab umbes eesti nud-vormile: tulnud, teinud).

6 2 400pxKogu teksti vaatas veel kord läbi keeletoimetaja Jelizaveta Kamaševa. Viimasel perioodil aitas korrektuuri lugemisel kaasa Olga Majkova. 2012. aasta novembris jõudis töörühm lõpule sisu parandamisega ja alustas Piibli lisade, sõnastiku ja eessõna valmimise järel tekstide küljendamist. 2013. aasta varasügisel pandi Udmurtias, Iževski riiklikus trükikojas, trükimasinad tööle. Sama aasta novembris nägi ilmavalgust udmurdi esimene Piibel.

Isa Mihhail kirjutas tänulikult Piibli eessõnas: „Ülistus olgu Sinule, Issand, kes oled tulnud ja andnud meile kalli Sõna!"

 

 Fotod: Helsingi Piiblitõlkeinstituudi arhiiv

Hõimurahvaste Aeg 2014 1(11), lk. 6-7.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn