Piibli tee eestlaseni 

Jüri kirikuaias onmälestusmärk Piiblile.

Eestlastena oleme harjunud, et emakeelne Jumala Sõna on juba mitmed sajandeid olemas olnud. See on nii loomulik. 
Piibli eestikeelseks saamise ning Piibli ja tema osade levitamise lugu on meie kultuurrahvaks saamise lugu, on osa meie ajaloost. Läbi sajandite oleme säilitanud emakeele, emakeelse kirjanduse ja koolihariduse. 

Kõigis protestantlike maades oli Piiblil oluline roll kirjakeele väljakujunemisel.H. Göseken, J. Gutsleff, H. Gutsleff, A.Virginius, A. Thor Helle, J. Bergmann, U. Masing, H. Põld, T. Paul on vaid osa nimedest, kes andnud oma panuse sajanditepikkusele eestikeelse Piibli tõlkimise traditsioonile. Mitmed tõlked on jäänud pooleli ja paljud käsikirjad trükivalgust nägemata ajaloo hämarusse kadunud. Kuid 320 aastat tagasi, aastal 1686 ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament, põhjaeestikeelne Piibel aga aastal 1739. Sajandite jooksul on Piiblit mitu korda uuesti tõlgitud, et selle keelt inimestele mõistetavamaks teha. Maakeelne Piibel tegi seal sisalduva tarkuse, ajaloo ja maailma eestlasele omaseks ja tuttavaks, osaks meie kultuurist ja mõtlemisest. 

Komikeelse Piibli tõlkija Vassili Popov Foto: perekonna fotokogust

Eestikeelse Piibli 250. aastapäevaks püstitati Jüri kirikuaeda Piiblile mälestusmärk.

Maailmas on küll mitmeid mälestusmärke piiblitõlkijatele, kuid ainult üksikuid on pühendatud Piiblile.

Aastal 1989 toimus Eesti kultuurielus oluline sündmus – ilmus T. Pauli tõl-gitud Uus Testa-ment. See nõukogude korra lõpu-aja tingimustes ilmunud väljaanne oli Eestis esmakordne Teise Maailmasõja järgsel ajal. Lääne-maailmas oli eestikeelne Piibel ilmunud aastal 1968. Taastatud Eesti Piibliseltsi poolt anti välja eestikeelne Piibel aastatel 1997-2000, kus Vana ja Uue Testamendi kõrval on ka Apogrüüfid. 

Vassili Popovi tütar Nadja õpib juba teist aastat Tallinnas teoloogiat. Foto: Mark Nelson

Ilmunud on Uus Testament ka Braille kirjas pimedatele, Audio Uus Testament, valmimas on viipekeelne Markuse evan-geeliumi versioon, Piiblit on võimalik lugeda internetis. Jätkub Vana Testamendi tõlketöö. 19. sajandi algul alanud rahvuslik liikumine tõi kaasa uusi võimalusi eestlaste osavõtuks ühiskond-likust elust. Kohalikud haru- ja abiseltsid olid esimesteks talurahva vabatahtlikeks organisatsioonideks.

1804. aastal loodi Briti ja Välismaa Piibliselts. Juba paar aastat hiljem tekkis eestimaalastel kontakt loodud seltsiga. Tekkisid mitmed kohalikud piibliseltsid ning 1813. aastal loodi juba piibliseltsid Tartus ja Tallinnas, mille tulemusena tekkisid Eesti- ja Liivi-maal kümned kohalikud harupiibli-seltsid. Eesmärgiks ei olnud ainult Piiblite trükkimise organiseerimine ja levitamine, vaid ka haridusliku kirjanduse väljaandmine.Nõukogude võimu poolt selts suleti ning taastati uuel rahvusliku ärkamise ajal aastal 1991. 

Piibli tee liivlasteni 

Meie lõunanaabritel liivlastel on piiblitõlkimise ajalugu läinud teistmoodi.

Udmurdikeelse Uue Testamendi tõlkija diakon Mihail Atamanov selle  väljaandmisepäeval 1997.aastal. Foto: Piiblitõlke Instituut Helsinkis

1863. aastal ilmus liivikeelne Matteuse evangeelium, mida anti välja ka veel 1880. aastal Briti ja Välismaa Piibliseltsi poolt. Kahekümneda sajandi 20ndatel aastatel alustati kogu Uue Testamendi tõlkimist liivi keelde. 1936. aastal oli valminud evangeeliumite ja Apost-lite tegude tõlge. Kogu Uus Testament ilmus teise Maailmasõja ajal Helsingis 1942. aastal.Balti riigid okupeeriti sõja järel Nõukogude Liidu poolt uuesti ning liivikeelne Uus Testament jäi Soome. Pärast Eesti Piibliseltsi taastamist loodi tihedad kontaktid Soome Piibliseltsiga, kelle kaudu saadi teada, et liivikeelsed Uued Testamendid on ühe kiriku laos Soomes. Viisküm-mend aastat pärast liivikeelse Uue Testamendi ilmumist jõudsid need Eesti Piibliseltsi kaudu liivlasteni. Kuid selle keele lugejaid oli alles jäänud väga vähe.Emakeelne Jumala Sõna jõudis pärale liiga hilja. Miks? See on küsimus, millele vastust me ei tea. Täna ongi oluline mõista seda, et väikerahvaste jaoks on aeg väga tähtis. 

Piibli tee maailma 

Kuuskümmend aastat tagasi, 1946. aastal asutati 13 rahvusliku piibliseltsi poolt Ühinenud Piibliseltsid, et ühiselt tegutseda sõjajärgses maailmas. Tänaseks kuulub organisatsiooni üle 140 rahvusliku piibliseltsi, kes on ühendanud oma jõud selleks, et Jumala Sõna võiks jõuda kogu inimkonnani. 

Obi-äärse rajoonikeskuse haiglat külastavad misjonigrupid igal aastal. Tulevane ema saab handikeelse Raamatukese “Lugusid Piiblist”. Foto:  Küllike Evartov

Käesoleva aasta alguseks oli Piibel tõlgitud 426 keelde, Uus Testament 1115 keelde ja Piibli osi veel 862 keelde, seega kokku 2403 keelde!  See on küll vaid ca 1/3 keeltest, kuid neid keeli räägib üle 90% inimestest. See tähendab, et kõigil, kes lugeda oskavad, on võimalik ka Jumala Sõna lugeda. Käsil on  tõlkeprojektid veel enamas kui kuuesajas keeles.Piibliseltsid levitasid ainuüksi möödunud aastal enam kui 400 miljonit Piiblit, Uut Testamenti, evangeeliumi ja muud piibliosa.

1973. aastal loodi Stockholmis Piiblitõlke Instituut, mille eesmärgiks on tõlkida ja trükkida Piibleid nende rahvaste keeltesse, kes elavad Venemaal ja endise Nõukogude Liidu territooriumil. Nende rahvaste hulka kuuluvad ka soome-ugri rahvad.

Ühinenud Piibliseltsid on neid tõlkeprojekte toetanud nii majanduslikult kui ka spetsialistide näol. Hõimurahvaste projekte on Ühinenud Piibliseltside poolt koordineerinud Soome Piibliselts.

Jaan Bärenson

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn