Setokeelse2013k_17_250px evangeeliumiraamatu täiendatud ja uuendatud tõlke ilmumine aastal 2013 (tiraaž 800 eksemplari) on loomulikuks jätkuks seto rahvusliku identiteedi tugevnemisel ja tugevdamisel. On väidetud, et omakeelse pühakirja maht on väikerahva rahvusliku teadvuse mahu väljendajaks. Kas see just päris nii on, ei julge mina küll väita, ent teatud indikaator on see siiski. Loodetavasti ei jää neljast evangeeliumist koosnev raamat viimaseks setokeelseks pühakirjatõlkeks ning sellele lisandub terve Vastne Testament. Ja ehk sünnib setode sekka tulevikus neidki, kes võtavad vaevaks ka vanaheebrea keelega tegeleda. Et saada kaante vahele Vana Testament.

1926. aastal ilmus vastuolulise saatusega luteri pastori Ernst Puusepa nelja evangeeliumiraamatu setokeelne tõlge, mida pisut keeleliselt toimetas Paulopriit Voolaine. Tõlge sündis mitte kreeka, vaid eesti keelest ja oli toonase kõnepruugi rohkuse ja saksapärasuste tõttu üpris eestipärane. Tolle evangeeliumiraamatu tiraaž oli väike ja seetõttu on selle väljaande leidmine tänasel päeval nõela heinakuhjast otsimine. Et aga setokeelsete pühakirjatekstide kasutamine on leidnud viimastel aastatel üha enam liturgilist kasutust, siis on üpris loomulik, et setode kui õigeusu pärimusel püsiva rahva kirjavaras ning ka koduses kasutuses võiks evangeeliumiraamat taas olla.



_____________________________________

Setode teadusliku uurimise ja omakeelse kirjavara kirjastamise asutus Seto Instituut kirjastab 2013. aastal igal kuul ühe setokeelse teose, millest osa on varasemate raamatute taastrükid ja osa seni ilmumata või täitsa vastne seto kirjandus. Seto evangeeliumiraamat, vastselt nii tõlkeliselt kui keeleliselt üle kaetud ning tänapäeval kõneldavasse seto keelde ümber pandud, on selle raamatusarja – Seto Kirävara - esimene väljaanne ja ilmus jaanuaris.

Evangeeliumid toovad lugejani Kristuse ütted, tema eluga lõimuvad sündmused ja nende konteksti, tema õpetused ja sellest tuleneva moraali. Evangeeliumeil on üheaegselt tagasivaatav, hetkeajaline ja tulevikku vaatav, prohvetlik iseloom. Kreeka keeles on võimalik kasutada mõne Kristuse õpetuse või seisukoha puhul eri väljendusvõimalusi, sõnu, grammatilisi lahendusi. Lisaks kõigele on evangeeliumide tekste mitmetes kreekakeelsetes käsikirjades ja valik nende võimaluste vahel kohati dilemmasid tekitav. Siin oli tõlkimise raskeim punkt. Tuleb teha valikuid. Ja omakorda seto keeles peavad need valikud kõige täpsemalt seto rahva suhestumist nendesse tekstidesse toetama.

Seto vastse evangeeliumiraamatu keel väljendab suulisele katkematule pärimusele omase normeerimata ja sulustamata keele võimalusi ja püüab sellega võimalikult välistada eestikeelsetele piiblitõlgetele omaseid saksapärasusi või latinisme. Paul Hagu tegi siin tundliku keeletoimetajana ära määratu töö. Seetõttu kasutasime vastse väljaande puhul nimekujusid, mis on omased Setomaa orientaalsele õigeusu kultuurile ja olnud või on tänapäevalgi siinses kasutuses. Ladina keel ei ole seto kultuuriruumi kujundaja mingilgi moel ja seetõttu jätsime
ladinakeelsed nimed ladinapäraseks, otsekui oleks tegu välismaalastega. Heebreakeelsed nimekujud said aga enamasti võimalikult heebreapärase transkribeeritud kirjapildi, ilma et neid mõni Lääne kultuurkeel oleks vahepääl väänanud.

On üpris selge, et soov omakeelse pühakirja tarvis peab tulema rahvuse enda keskelt. Nii see vastse evangeeliumiraamatu puhul ka oli
ning see tähendab, et selle raamatu lugejad ei sea Setomaa eri nurkade külades kõneldavaid keelelisi erisusi ülemaks evangeeliumi sõnumist. Pühakirja tõlge ja toimetamine on nende inimeste valik, kes selle töö on ette võtnud. Küllap kõik lugejad ei pruugi olla päri ei tõlke, selles oleva nimekasutuse või raamatu lõppsõnas kirjeldatud meie lähenemisviisiga. See on üpris loomulik. Ent just see asjaolu avardab piiblitõlke võimalusi ning annab teistele valiku tõlkida teistmoodi, kasutades teisi keelendeid, teist kontseptsiooni, lähtudes muudelt alustelt.

isa Sakarias Leppik
EAÕK Värska ja Saatse preester

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn