liivi_rand_500px
liivi_kaart
2011. aastat tähistatakse rahvusvaheliselt liivi keele ja kultuuri aastana. Liivi aasta tähelepanuväärseks sissejuhatuseks tuleb pidada liivi soost keeleteadlase Valts Ernštreitsi doktoritöö “Liivi kirjakeele kujunemine” kaitsmist Tartu Ülikoolis 2010. aasta lõpul. See väitekiri on läbi aegade esimene liivlase poolt kirjutatud doktoritöö liivi keelest ning samas esmakordne põhjalik ülevaade liivikeelse kirjasõna esimestest raamatutest kuni tänapäevaste väljaanneteni. Doktoritöö esitab sissevaate ka liivikeelsesse vaimulikku kirjandusse, järgnev tutvustus põhinebki V. Ernštreitsi uurimusevastavatel osadel.
Sarnaselt paljude Euroopa rahvastega algab liivlaste kirjakultuur vaimulike teostega. Juba aastast 1525 on teateid liivi-, eesti- ja lätikeelsest luterlikust käsiraamatust, mida pole aga hiljem leitud. 17. ja 18. sajandist on liivikeelsena säilinud ainult käsikirjalisi usutekste, nende hulgas näiteks meieisapalve nii Kuramaa kui ka Liivimaa liivi keeles ja muid lühemaid piiblitõlkeid ning kiriklikke abimaterjale. Esimesed tänapäevani jõudnud liivikeelsed raamatud pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest.

liivi_tolkLiivi keele põhjalik uurimine algas 19. sajandi keskel tollase Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemiku Andreas Johan Sjögreni (1794-1855) poolt. Sjögreni käis Kuramaa ja Liivimaa liivlaste juures keeleainest kogumas 1846. aastal ja teist korda Kuramaa liivlaste juures veel 1852. aastal. Üheks keelenäidete kogumise viisiks oli Sjögrenil vaimulike tekstide tolkimine. Pärast Sjögreni surma jätkas Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887), kes sai tema järglaseks Venemaa Teaduste Akadeemias, liivi sonaraamatu ja grammatika koostamist ning ka  liivikeelsete piiblitolgete tegemise korraldamist. Wiedemanni toimetatuna ilmus 1863. aastal Londonis Matteuse evangeelium Kuramaa ida- ja lääneliivi murdes kahe eraldi raamatukesena. Lääneliivi evangeeliumi tegelikuks tolkijaks oli liivlasest Piza köster Jan Prints koos poegadega, idaliivikeelse tolke tegi Kolka köster Nika Polman. Need raamatud ei levinud laialt liivlaste hulgas, kuid ometi on teada, et näiteks 1930. aastatel Uue Testamendi liivi keelde tolkinud Korli Staltel oli kasutada 1863. aastal välja antud idaliivi evangeelium.
1880. aastal ilmus liivikeelne Matteuse evangeelium Peterburis Briti ja Välismaa Piibliseltsi väljaandel. Sellest sai esimene liivikeelne raamat, mis jõudis laiemalt liivlaste kasutusse. Pärast Läti Vabariigi sündi hakkas 1920.–1930. aastatel liivikeelne kirjandus kasvama jõudsalt mitmes suunas. Mitmekesistus ka vaimulik kirjasõna. 1931. aastast ilmuma hakanud liivikeelse ajakirja Līvli struktuur nägi ette, et iga numbri alguses on mingi  vaimulik tekst, kas mõne kirjakoha tõlge Piiblist, jutlus vm. Hõimurahvaste abil hakati koolitama liivi haritlasi, nende hulgas ka teolooge. Liivlasest teoloogiaüliõpilane Edgar Vaalgamaa tõlkis Soomes õppides Martin Lutheri “Väikese katekismuse”, lisades selle lõppu veel liivikeelseid palveid. Raamatu andis Helsingis välja Soome Kirjanduse Selts. Tähtsaks sündmuseks sai ka liivikeelse mahuka vaimuliku lauluraamatu ilmumine 1939.  aastal. See K. Stalte poolt koostatud lauluraamat oli valminud küll juba mitu aastat varem.

liivi_tekst
Tänaseni on liivi vaimulikus kirjasõnas keskne koht Uuel Testamendil. Juba 1922. aastal kavandas Akadeemiline Emakeele Selts Tartu Ülikooli juures setu ja liivi Uue Testamendi tõlkimist. Setu evangeeliumid ilmusidki 1927. aastal, kuid liivikeelse Testamendi tõlkimine takerdus.
Selle korraldamise vottis lopuks 1930. aastate alul enda kanda soomlaste Äratajaühendus. Tolkima asus K.Stalte, vottes aluseks kreekakeelse algteksti ja abiks Lutheri saksakeelse ning läti-, eesti- ja soomekeelse tolke.  1937. aastal trükiti Uue Testamendi lühiväljaanne, mis sisaldas evangeeliumid ja apostlite teod, 1942. aastal kogu Uus Testament 532-leheküljelise raamatuna. Selle väljaande tiraazh oli suur, 1000 eksemplari, kuid soja tottu joudis sellest vaid väike osa liivlasteni.

Liivikeelse vaimuliku kirjanduse väljaandmine on jätkunud viimastel kümnenditelgi. Näiteks aastal 2002 ilmus Helsingis soomlase Juha-Lassi Tasti tolkes 26 tuntumat psalmi ilusa raamatukesena “Luotoks sonad” (“Lootuse sonad”), mille on keeleliselt toimetanud professor Tiit-Rein Viitso. Ka liivlaste vaimulikke luuletusi esitab liivi luule antoloogia “M akub sinda vizzo, turska!” (“Ma püüan su kinni, tursk!”, toim. V. Ernštreits, Riia
1998) jm.

liivi_pajusaluKahtlemata on liivikeelne vaimulik kirjasona olnud tähtis liivlastele endile. Mitmeti on see aga oluline ka eestlaste jaoks. Liivi keel on eesti keele lähedane sugulaskeel ja liivlased olid esimene läänemeresoome rahvas, kes votsid vastu ristiusu. On voimalik, et moned ristiusu sonad on eesti keelde tulnud liivi keelest voi liivi keele kaudu. Eesti- ja liivikeelsete vaimulike tekstide korvutamine voib anda motlemapanevaid tulemusi, nii sarnasuste kui erinevuste osas. Näiteks on nii eesti kui ka liivi keeles kiriku omakeelseks nimetuseks pühakoda ja nädal algab pühapäevaga; samas arm tähendab liivi keeles ennekoike rahu ja hingearm (jengarm) hinge- ehk südamerahu. Liivi keel on eesti keelele heaks peegliks ka oma vaimuliku kirjavaraga.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn