Hanti pois  Foto: Vitali BaranovRaamat ei ole riiuli jaoks – see on loosung, mille Eesti Piibliselts juba aastaid tagasi sõnastas, soovides juhtida tähelepanu lugemise vajalikkusele. Raamatud, sealhulgas Piibel, on väärt seda, et neid kätte võtta ja lugeda. Et aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks, siis on see ammune loosung päevakohane ka täna. 

Hiljuti möödus esimese eestikeelse Piibli ilmumisest 270 aastat, veidi enne seda tähistasime 1968. aasta Piibli ilmumise 40. aastapäeva. Need daatumid on olulised igale eestlasest lugejale – tähistavad need ju emakeelse Piibli ajaloo järjepidevust.

 


Maailmas kõneldakse tänapäeval ligi 7000 keelt (www.ethnologue.com) ning nende arv väheneb üha kiirenevas tempos. Kui vanasti mõjutasid keelte arvu looduskatastroofid ja kliima karmistumine, siis nüüd on selles süüdi suuremate keelte jätkuv laienemine kaasaegsete tehnoloogiate toel ning vähemate keelte arvel. Arvatakse, et just praegu elavad maailmas vähemalt poolte keelte viimased kõnelejad. Enamikku maailma keeli räägib vähem kui kümme tuhat inimest. Samas suurenevad suure kõnelejate arvuga keeled jätkuvalt, erandiks vaid vene keel, mille kõnelejate arv pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist väheneb.

Eesti keele kui maailma suurimate hulka kuuluva (95% keeli kõneleb vähem inimesi) ja tehnoloogiliselt arenenud keele üle tasub uhkust tunda. Eesti keelde on jõudnud ka tehnoloogiad: trükitehnoloogia aastal 1525, jätkuvalt võetakse kasutusele keeletehnoloogilisi rakendusi konkurentsivõimelisel tasemel. Tehnoloogia eeldab selle oskajaid. Trükitehnoloogia kasutuselevõtuks on vaja kirjakeelt, täpsemalt kirja, mida kasutada, ning keelereegleid, kuidas keel kirja panna. Tarvis on ka kirjapandu lugemist ja selle oskajaid.

Ka Piibel on tehnoloogiline toode. Piibel või selle osa on tõlgitud tänapäeval 2479 keelde, seega on kirjakeel olemas vähemasti 2479 keele jaoks. Osaliselt võime siia lisada veel keeli, kus piiblitõlkega on alustatud (kokku 600). Eesti keeles ilmus Piibel aastal 1739, olles kõige varasema viiekümne tõlke seas maailmas.

Raamatuid, mida saab osta ja müüa, on ilmunud 800 keeles, seega ületavad nii piibliosade kui Uue Testamendi tõlkekeelte arvud raamatuturgu maailmas. Piiblitõlge ei ole äriprojekt. Piiblit on küll trükitud vähem (561) kui raamatuturu keeleline ulatus, kuid see ületab keelte arvu, milles on võimalik põhiharidust saada. Kahtlemata on piibel ilmunud ka mõnes tänapäeval väljasurnud keeles ning tehiskeeles (esperanto), kuid põhiliseks on see, et paljude keelte puhul lõpeb haridus enne ära, kui õppimises ametliku haridusdokumendi kätte saab (nt enamik soome-ugri keeli). Veel võrdluseks: riigikeeltena (või ametlike keeltena) on kasutusel veidi üle saja keele, keeletehnoloogiline tugi on olemas 70-80 keelel. 

Emakeelset Piiblit läheb tarvis seal, kus väärtus on nii kristlaseks olemisel kui ka emakeelel. Maailmas ei ole kristlaste arv oluliselt kasvanud. Kuigi absoluutarvudes on see suurenenud, on osakaal maailmas elanikkonna üldise suurenemise tõttu jäänud samaks. Küll oleme saanud teadlikumaks, millised faktorid mõjutavad kristlaseks olemist. Üldjuhul haridus ega sotsiaalne staatus siin rolli ei mängi, usklikke on rohkem luterliku Skandinaavia haritud elanikkonna hulgas vastukaaluks Venemaa ja Bulgaaria õigeusu lihtrahva usklikkusele. Küll aga on vaesemate inimeste usklikkus rohkem seotud väliskeskkonnaga ning elus ette tulevate probleemidega. Rahvast toob kirikusse nii denominatsioonide konkurents kui ka oikumeeniline koostöö. Samas lihtsalt suur kiriku populaarsus ei pea tähendama Piibli olulisust: sünkretistlike religioonide puhul nt Haitil ja Filipiinidel, kus kristlus on kenasti kohalike usunditega segatud, ei ole Piiblil kohta. Ka seal, kus kirik on vapralt väljas olnud oma rahva kaitsel (nt Küprosel, Iirimaal, Poolas, Itaalias), ei pea see veel piisavat üldist kirjaoskust ning suurt nõudmist Piibli järele tähendama.

Piibel on tänapäeval kujunenud modernse ajastu mõõdikuks: selle olemasolu ning jätkuv nõudlus annab tunnistust arenenud rahvusest industriaalühiskonna tingimustes. Samas on Piibel keele jätkusuutliku arengu tunnus: välja surevad keeled, milles oma piiblitõlge puudub. Piibel ei ole mitte ainult osa minevikust ja olevikust, vaid ka tulevikust, kus kirjakeelsele raamatule lisanduvad virtuaalsed ning eraviisilist juurdepääsu võimaldavad vahendid. 

Igal aastal trükitakse Piiblit või selle osa üle 400 miljoni eksemplari, käesoleval sajandil ületab nende trükiarv juba viie miljardi piiri. Ühinenud Piibliseltside Maailmaassambleel Newportis, Walesis, sõnastati 2004. a piibliseltside järgnevate aastate ülesanded: Piibel tuleb tõlkida igasse keelde, mille rääkijaid on vähemalt 500 000; Uus Testament igasse keelde, mille rääkijaid on vähemalt 250 000; valik piibliosi igasse keelde, mille rääkijaid on vähemalt 100 000.

Mart Rannut 
Jaan Bärenson

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn