8 3 300pxMarimaa 14 rajoonis räägitakse mari keelt kõikjal veidi omamoodi. Siinne kirjakeel põhineb peamiselt Morki ja Sernuri piirkondade dialektidel. Muusik Inga Pogonina sõnul meeldis talle Joškar-Ola luterliku mari-vene koguduse juures kõige enam see, et siin jutlustas kirjanikust diakon Gennadi Aleksejev väljendusrikkas mari kirjakeeles viisil, mis inimesi sügavalt puudutas.

„Hakkasin 2000. aastal käima jumalateenistustel eelkõige selleks, et kuulda elavat marikeelset kõnet ja sedakaudu Jumalast teada saada. Pärast teenistust suhtlesime mari keeles edasi ja Gennadi vastas meie küsimustele," meenutab Inga hea emakeele suurt rolli kogudusega liitumisel. Sel ajal käisid koos peamiselt Jumalat otsivad mari haritlased, keda ühendas huvi ja armastus oma rahva vastu ning kel enam-vähem sarnase vaimuliku taseme tõttu oli ka vaimulikel teemadel omavahel huvitav emakeeles vestelda.

Pärast diakon Aleksejevi surma mõned aastad tagasi on maride osalemine koguduseelus tagasihoidlikumaks jäänud. Suurepäraselt keelt vallanud Aleksejevi ajal kogunesid marid aga koguni lõunapausil lähedalasuva küla farmi puhkeruumis, et Jumala sõna  kuulda. Hiljem hakati koos käima ühe koguduseliikme kodus.

Nüüd, kui selles külas on olemas küll kirikuhoone, on huvi teenistuste vastu paraku väiksem, sest praegune, samast külast pärit jumalasulane ei valda mari kirjakeelt nii meisterlikult kui tema eelkäija, vaid kasutab kodupaiga dialekti. „Termineid tuleb tunda," leiab Inga. „Aleksejev, keele ja kirjanduse tõeline professionaal, oli lisaks väga hea tõlkija. Tema tõlgitud kristlikud terminid on kasutusele jäänud, samuti lauldakse tema tõlgitud või kirjutatud vaimulikke laule. Ta võis keset ööd abikaasa suurest elevusest üles äratada, teatades: „Kuula, kui ilusa riimi ma leidsin ...!""

Inga on rõõmus, et Joškar-Olas on õigeusukirik asunud aktiivselt mari keeles tegutsema: jagatakse riiete- ja toiduabi, pühapäevakoolis võetakse tõsiselt mari laste õpetamist emakeeles. Ingal on kahju, et luterlikul kirikul pole praegu kedagi, kes suudaks läbi viia laupäevaseid jumalateenistusi mari kirjakeeles nagu varem, vaid piirduda tuleb venekeelsetega pühapäeval.

 

Fotod: Väliahode kogu

Hõimurahvaste Aeg, 2013 2(10), lk. 8.

 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn