Soome-ugri piiblikool

16-17 DSC7124 300px

Mai lõpus sai teoks minu esimene reis Birskisse, kus luterliku kiriku ülesehitamisel idamaride hulgas töötasid aastaid Anu ja Juha Väliaho. Minul, ordineeritud metodistil, avanes esmakordselt võimalus jutlustada ja armulauda jagada luterlikus kirikus. Et meie kiriklik traditsioon on mõnevõrra erinev, siis ei olnud ma asjas väga kindel, kuid pastor Slava Abdullini abikaasa andis lahkesti sobiva alba ja stoola, pastor ise aga soovitas mitte muret tunda ja lihtsalt tema juhiseid järgida. Arvatavasti olin veidi kohmakas, kuid see ei paistnud kedagi häirivat.

 

Viibisin Birskis misjoni- ja piiblikooli teisel õppesessioonil kaks nädalat. Kohale saabus 19 mari, komi, udmurdi, handi ja sölkupi rahvusest õpilast, kelle hulgas oli baptiste, luterlasi, nelipühilasi, samuti vabakoguduste esindajaid. Selle sessiooni tundide hulka kuulusid ka minu loengud teemal: „Sissejuhatus kristlikku doktriini". Õpetada baptistidest ja nelipühilastest õpilasi luterliku kiriku hoones ristimise või Püha Vaimu rolli teemal – see nõuab delikaatset ja tasakaalustatud lähenemist. Vaatamata sellele, et Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris on tulnud õpetada tudengeid kõigist konfessioonidest, teadsin, et sellest saab mulle väljakutse. On ju olukord hõimurahvaste seas Venemaal hoopis erinev sellest, mida me Eestis näeme.

16-17 1 400pxÜhine soome-ugri identiteet on see, mis meie õpilased erinevast taustast hoolimata kokku toob. Nad teavad, et see, mis neid ühendab, on kaugelt sügavam kui see, mis lahutab. Aga ikkagi istub piiblikoolis enamik õpilasi esimest korda kõrvuti mõne teise kristliku traditsiooni esindajaga, et üheskoos palvetada ja Jumala Sõna  uurida. See loob veidi delikaatse olukorra, kuid annab võimaluse tõsisemalt järele mõelda, mida me nende rahvagruppide hulgas teostada püüame.

16-17 2 400pxMe lähme Eestist nende rahvaste sekka külalistena. Kuigi meil on siin kanda väga oluline roll, peaksime vältima püüdu neid meie sarnasteks muuta. Meie ülesanne on aidata neil kui Jumala näo järgi looduil areneda aina enam Kristuse sarnaseks. Kristliku doktriini õpetamisel oli minu eesmärk, et õpilased saaksid teadlikuks oma konfessiooni õpetusest (isegi kui see on erinev minu kui õpetaja omast), aga ka teiste kirikute õpetusest, ja mõistaksid, kuidas üks või teine õpetus piiblisalmidele tugineb. Mõistmine võib viia üksteisest lugupidamiseni ja see omakorda koostööni.

Mida me tahame saavutada misjoni- ja piiblikooli õppekava kaudu? Kristlaste koolitamine töötegijaiks oma rahva seas on endastmõistetavalt esmane ülesanne. Soome-ugri kristlaste võrgustiku loomine on teine tähtis ülesanne. Kolme õppeaasta jooksul handi, udmurdi, mari, komi ja teistest rahvastest õpilasi kaks korda aastas kokku tuues ehitame sõprust, mis ühendab rahvaid ja ületab konfessionaalse eraldatuse. Meie palve on, et see viiks aktiivsele koostööle ja toetusele eri rahvuste ja koguduste vahel. See võib Kristuse Ihu meie sugulasrahvaste seas vaid tugevamaks teha.

16-17 3 400pxKas mina, metodist, saavutan edu, kui luterliku kiriku hoones õpetan ristimise ja Püha Vaimu teemal baptiste, luterlasi ja nelipühilasi? Ma arvan küll. See oli õpilastele pingutav kogemus, kuid õhkkond oli positiivne. Lõpetasime kahenädalase õppesessiooni üksteise eest palvetades ja ehkki õpilased olid koos alles teist korda, võis märgata kasvama hakanud lugupidamist ja sõprust. Sel sügisel koguneme järjekordsele sessioonile ja protsess jätkub.

Kristlikel juhtide arendamisel abiks olemine on üks kõige olulisemaid viise, kuidas saame toetada kogudusi, mis sugulasrahvaste hulgas alles võtavad juuri alla. Minu palve on, et kui kord need uued kristlikud juhid oma teenistust alustavad, on neil juba väljakujunenud sõprussuhted teistest rahvustest ja konfessioonidest kristlastega. Minu palve on, et jagaksime neile sama laadi austust ja koostööd, millist me rõõmuga kogeme konfessioonide vahel Eestis. Ja minu palve on, et  soomeugrilaste kogudustes oleks tavaline, kui metodist jutlustab luterlikus koguduses või baptist nelipühi koguduses. Nii nagu me tunnistame, et mis ühendab meid Kristuses ja rahvaste perena, on kaugelt sügavam ja tähtsam kui ükskõik missugused konfessionaalsed erinevused.

Soome-ugri misjoni- ja piiblikool

  • Kuus kahe nädala pikkust õppesessiooni kolme aasta vältel
  • Iga õppesessiooni võõrustajaks on eri kirik eri rahva hulgas, et õpilastel näeksid, kuidas Jumal eri piirkondades tegutseb
  • Õppesessioonide vahelisel ajal on õpilastel praktilise teenimise ülesanded, kus nad kasutavad oma teadmisi ja oskusi, mida nad on õppinud kristlikus töös oma rahva keskel
  • Õpetajad on Eestist, Soomest ja Venemaa soome-ugri piirkondadest. Õpetajad töötavad vabatahtlikena, kuid saavad tasutud oma sõidukulud.
  • Vajadusel kasutatakse vene keele tõlke.
  • Iga õpilane maksab 3000 rubla (u 75 eurot) osavõtutasu iga sessiooni eest.
  • Õpilaste reisikulud tulevad meiepoolsetest vabatahtlikest annetustest.
  • Ühe õppesessiooni tegelik kulu sõltub selle läbiviimise asukohast ja on ühe õpilase kohta 190-240 eurot.
  • Soome-ugri misjoni- ja piiblikool on üks Hõimurahvaste Aeg projektidest, mida saaksite toetada teiegi!

16-17 600px

Fotod: Mark Nelson, Slava Abdullin, Ljudmila Plotnikova

Hõimurahvaste Aeg, 2013 2(10), lk. 16-18.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn