Soome-ugri piiblikool

SOOME-UGRI MISJONI- JA PIIBLIKOOLI II LEND ALUSTAS TÖÖD2013_k_14_2_300px

2012. a oktoobris esimesele kahenädalasele õppesessioonile kogunenud 21 õpilase hulgas oli marisid, udmurte, komisid, hante ja isegi üks sölkup.

Meie, õppetöö korraldajad, olime enne uute õpilastega kohtumist väga põnevil, isegi veidi närvis. Erinevatest protestantlikest konfessioonidest saabunud tulevaste töötegijate tähtsust on võimatu üle hinnata. Selleks et soome-ugri kogudused oma kultuuriiseärasusi arvestades aktiivselt oma kogukonda teeniksid, on potentsiaalsete kristlike juhtide väljaõpe väga olulise tähtsusega.

Esimesel sessioonil toimus terve rida loenguid: Sergei Kudrin Venemaalt õpetas evangelismi, Kaupo Kant Võrust vaimulikku kasvu, Kai Partti Soomest misjonitöö piibellikke aluseid ja mina Piibli ülevaadet. Sessiooni lõppedes sõitsid õpilased koju, et asuda loengutes omandatut praktiliselt ellu rakendama. Praktikaülesannete fookus oli seekord suunatud evangelismile. Järgmisel kahenädalasel õppesessioonil mais tutvutakse uute teemadega, mida seejärel jällegi püütakse konkreetsete ülesannete täitmisega praktikasse rakendada.

Usume, et Jumala abiga saavad õpilastest kuue õppesessiooni järel küpsed ja kindlameelsed juhid, kes on valmis tegema häid asju Jumalale!

Meie jaoks on uus lend uueks alguseks, kuhu iga uus õpilane oma potentsiaali kaasa toob. Kuidas nad hakkavad kasutama seda, mida oleme neile õpetanud, näitab aeg. Kuid me teame, et igaüks nendest on osake heast plaanist, mis Jumalal  hõimurahvastega on.

Uus algus toob kaasa ka uusi sidemeid. Mulle pakkus eriti huvi kohtumine mari õpilastega. Kui esimeses lennus oli Marimaalt vaid üks õpilane, siis seekord koguni üheksa. Nendest seitse tulid kogudustest, kellega eestlastel puudusid siiani igasugused kontaktid. Tore, et on tekkinud uus ring mari kristlasi ja kogudusi! Seda enam, et need marid teevad aktiivselt tööd külades üle kogu Mari-Eli.

Missugune on eestlaste roll uute sidemete loomisel? Meie piiblikool aitab õpilastel arendada piibellikku ja teoloogilist arusaamist ning suutlikkust rakendada oma usku soome-ugri kontekstis. Teisalt pakume soome-ugri kristlastele – maridele, komidele, udmurtidele, hantidele ja eestlastele – toetavat võrgustikku, mille kaudu saadakse üksteiselt julgustust mitte ainult piiblikooli ajal, vaid ka edaspidises elus.

Õpilased olid väga innukad! Mulle kui õpetajale pakub suurt rahuldust, kui õpilased õhinal õppematerjali neelavad; nende naeratused, põnevus, küsimused ja arutelude algatamine teevad rõõmu. Kuid õppesessioonid ei tähenda üksnes teooria õppimist. Iga päev algab mari-, komi-, udmurdi-, handi- ja eestikeelsete ülistuslauludega Jumalale, ja siis võib õpilaste nägudel märgata tõelist sära. Enamik viibis esimest korda taolises soome-ugri kristlaste ühtses õhkkonnas ja teadmine, et nad ei ole üksi, tundub toetavat enam kui ükskõik mis loengutes õpitu. See tähendab, et ollakse vastu võetud, armastatud nii üksteise kui ka Jumala poolt.

Minu lootus ja palve on, et need uued kontaktid maride, komide, udmurtide, hantide ja sölkupiga kujuneksid kestvaiks sõprussidemeiks, selleks et üksteist toetades ehitada ühiselt tulevikku, mida Jumal meie hõimurahvastele tahab anda.

Fotod: Mark Nelson

2013_k_14_200px

2013_k_14_1_300px

 

Sölkupid...

2013_k_14_3_500px

on samojeedi rahvas, kelle põlisusk on šamanism. Lõunapoolsed sölkupid asustavad peamiselt Obi lisajõgede alasid Tomski oblastis, põhjapoolsed sölkupid Jenissei äärset, Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse kuuluvat regiooni. Traditsiooniliselt tegeldakse kalapüügi ja jahiga, põhja pool põhjapõdrakasvatusega. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi lõunarühma. Uurali keelepuu teise haruna soome-ugri keelte kõrval võib sölkupi keelt lugeda meie kaugemaks sugulaskeeleks. Sölkupi keel (1641 kõnelejat) on tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis. 2002. a rahvaloenduse põhjal elas Venemaal 4249 sölkupit, 2010. a on see arv 3649. Ljus i Österi 2004. a välja antud „Folkbokeni" järgi on sölkupite seas vaid mõned üksikud protestantidest kristlased. Piiblitõlkeid sölkupi keeles on avaldatud kahel korral: Luuka 2:1-20 (2000. a), Johannese 1:1-17 (2008).
 
Hõimurahvaste Aeg 2013, 1(9), lk. 14.

 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn