Soome-ugri piiblikool

10. augustil 2011. a anti pidulikult üle diplomid kaheteistkümnele misjoni- ja piiblikooli I lennu lõpetajale, kelle seas oli udmurte, komisid, hante ja marisid. 2008. a septembrist alates on õpilased läbinud 8 kahenädalast õppesessiooni, mille jooksul olid peamisteks võõrustajateks mitme eri piirkonna partnerkogudused. Nüüd jääb vaid uskuda, et piiblikooli lõpetajate edasine töö meie hõimurahvaste hulgas Jumalale au toob.

Kogenud soome-ugri juhtide ettevalmistamine on olulise tähtsusega, kui tahame kogudust nende rahvaste seas kasvamas näha, mis seal vaimuliku ning kultuurilise ärkamise süütab. Palvetagem, et Jumal kasutaks neid lõpetajaid vägeval viisil töötegijate ja juhtidena oma rahva tarvis!

Soome-ugri misjoni- ja piiblikooli teine lend alustab uute õpilastega tööd 2012. a. Kui teie südames on hõimurahvaste misjon ja soovite osaleda mõnel või isegi kõigil õppesessioonidel, võtke ühendust Mark Nelsoniga e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

 

Anatoli Maritšev, pastor Handimaal

Ma ise ei õppinud piiblikoolis, kuid tegin mõned järeldused viimase sessiooni põhjal, mis toimus meie linnas. Kristus palvetas oma jüngrite eest, öeldes, et nemad oleksid üks, nii nagu Tema ise on üks Isaga. Selles koolis nägin samasugust ühtsuse mudelit: inimesed eri rahvustest ja kultuuridest sulasid kokku, said sõpradeks ning üksteisega lähedaseks. Omavahelised suhted olid siirad, neis oli tunda armastust. Üheks põhjuseks on see, et ollakse pärit ühisest suurest soome-ugri perest. Tihti öeldakse, et kristlus hävitab kultuuri ja muudab selle halliks massiks. Soomeugri piiblikool näitas, et see ei ole nii. Iga rahvus sai esile tulla oma loomingu kaudu, ja see on väga tähtis. Veel on see kogemuste
edasiandmine. Üks rahvas võib õppida teiselt. Olen märganud, et põhjarahvastel puudub Jumala kummardamise praktika, nad ei oska seda teha. Selle kooli kaudu näitasid õpilased oma eeskujuga, kuidas seda teha. Soovin, et see kool ei jääks lihtsalt heaks mälestuseks, vaid et nende nägemus ja silmaring avarduks veelgi. Meie koguduse liikmed Ziina ja Valja on saanud kristlastena iseseisvaks, neil on soov Jumalat teenida, ja see rõõmustab mind väga. Soovin, et iga pastor võiks öelda sama oma õpilaste kohta! Loodame, et piiblikooli tuleb veel palju õpilasi, sest soome-ugri rahvas on suur. Ja miks mitte kutsuda ka teisi rahvaid selle suure perega liituma!

Tatjana Sašina, I lennu lõpetaja Udmurtiast

Mul on väga vedanud, et sain õppida misjoni- ja piiblikoolis ning tutvuda teiste soomeugrilastega. Minu arvates on see unikaalne kool, kus  Jumala sõna on käsitletud kontekstipõhiselt. Õpitu ei jää lihtsalt teooriaks, me saime teadmistega varustatud selleks, et teenida oma rahvast. Paljud meie hulgast teenisid kogudustes juba varem, aga see kool viis meid sammu edasi kvaliteedi suunas, ja see on väga tähtis! Varem häbenesin mõnikord oma udmurdi rahvust ja kristlaseks olemist. Nähes, kuidas handid tantsivad oma unikaalseid tantse ja komid rõõmsalt oma emakeeles laulavad, vaatan sellele hoopis teise pilguga. Võib-olla me ei oska alati hinnata seda, mis meil on, kuid teisi nähes mõistan, et ka minu kultuur ja rahvus on olulised Jumalale. Kõige tähtsam on just selles kontekstis viia Sõna oma rahvani. Olen väga tänulik inimestele, kes on meie eest palvetanud või piiblikooli mõnel muul viisil toetanud.