Misjoniteoloogia

Milline on Jumal?

Töötame Uurali jalamil Baškiirias. Kuna sealsed usundid mõistavad Jumalat teisiti kui meie, kristlased, paneb see Jumala üle järele mõtlema.
.
Teeme misjonitööd maride seas, kel on paljude jumalatega loodususundi traditsioon. Tänapäeval räägitakse enamasti Suurest Valgest jumalast, aga vanasti on kõneks olnud ka paljud alamad jumalad nagu Vee-ema, Maa-ema, Tuule-ema, Äikesejumal.Viimasel ajal on Uue Testamendi Peetruse mõjul lisandunud jumalate sekka ka Petro-nimeline ning kuulda on olnud isegi Kristusest kui ühest maride alamast jumalusest.
.
Soomeugrilastest veel enam ümbritseb meid seal piirkonnas moslemitest tatarlasi. Islam õpetab rangelt, et olemas on ainult üks Jumal. Huvitav oleks teada, mille poolest erineb nende õpetus Piiblis toodud Jumalast. Ühist on ju palju: Jumal on ainus, püha, kõikvõimas, kõiketeadev, Kõigekõrgem, Looja.
.

Näoga ja näotu religioon

Ingmar Kurg, Tänupühal, Komimaal.  Foto: Mark NelsonKomimaa pealinnast Sõktõvkarist lahkumise eel kavatsesime osta suveniire. Silma hakkasid meeldivates kirevates rahvariietes nukud. Üks ühine tunnus oli neil kõigil – nukkudel puudus nägu. Nukkudel oli näotu pea. Igaüks võinuks ju ise silmad pähe joonistada oma suva järgi, ent selgitusi lugedes tuli ilmsiks, et näotu pea on nukkude kasutamise puhul määrava tähtsusega. Need nukud asetatakse aknale kui kodu kaitsjad, justkui viirusetõrje kurjade vaimude ja kurja pilgu ees. Kuna nukul pole nägu, siis ei oskavat väljaspool kodu asetsevad pahad jõud kedagi kodustest identifitseerida ega suutvat majarahvast seeläbi kahjustada. Nukud jäid ostmata.

Ostsime kasetohust kingatallad.Tuntakse muret, kuidas kaitsta inimest, tema kodu ja kultuuri. Kultuur on haavatav, kodu on valla ja inimene juurteta. Materiaalne kultuur püsib seni, kuni peab vastu materjal ja pole olnud hävinguid. Vaimne kultuur on vastupidavam, kuid ei seisa kunagi muutumatuna paigal ning on vastuvõtlik võõrastele mõjutustele. Kultuuri kaitsmisega tegelevad paljud instantsid, väikerahvad aga usaldavad oma kultuuri sageli riigi eestkoste alla.

Loe edasi: Näoga ja näotu religioon

Kui paganlus ja kristlus kohtuvad

Udmurdi ansambel Kõldõšin, Eesti sõpradega

Kõldõšin

Kõldõšin on udmurdi rahvusliku religiooni jumalik olend. Sõna ise tähendab „taevastes riietunud sõna” (kõl = sõna, dõš = riie, in = taevas) ja legendi järgi rõivastas Kõldõšin-sõna end ja kõndis Udmurtias ringi  valgesse riietatud mehena. Kõikjale, kuhu ta läks, viis Kõldõšin oma õnnistuse. Aga kui udmurdi rahva elujärg tänu Kõldõšini õnnistusele edenes, muutusid nad uhkeks. Loomulikult kurvastas see Kõldõšini, ta lahkus ja võttis oma õnnistuse kaasa. Kuid legend räägib ka seda, et ühel päeval tuleb Kõldõšin udmurtide juurde tagasi ja toob oma õnnistuse kaasa.

2003. aastal läks udmurt Maina vastpöördunud kristlasena oma pastori jutule. Ta soovis alustada udmurdikeelset teenimistööd Filadelfia Nelipühi koguduses Iževskis. Pastor, kes ise polnud udmurt, kõneles Mainale Kõldõšini loo. Ta pidas seda suurepäraseks näiteks Kristuse kujust, pakkudes paralleeli Sõnale, mis sai lihaks ja elas meie keskel, nii nagu on kirjas Johannese evangeeliumi 1. peatükis! Ta sai aru, et Kõldõšini lugu võib mõista teeviidana, mis juhatab udmurte Jeesuse juurde. Käivitunud udmurdikeelne töö hakkaski kandma nimetust Kõldõšin.

Loe edasi: Kui paganlus ja kristlus kohtuvad

Olla või mitte olla – no on alles küsimus…

Allan Kährik

Misjon tänapäeva lääneilmastunud Eestis ei saa enam alata sõnade ütlemise või tegude tegemisega. Misjon algab ristiinimeseks olemisega.

Elame ajas, mida tavatsetakse nimetatada postmodernseks. Postmodernismist on kirjutatud üksjagu ning sestap pole erilist vajadust seda kui nähtust siin kirjeldama hakata. Mainida tasub ehk ühte olulist aspekti – metanarratiivide kehtivuse lõppu. Täna pole enam võimalik väita, et mingi üks lugu suudab kõigile anda kindla, universaalse, kõikehõlmava ja igavesest ajast igavesti tõese kirjelduse selle kohta, kuidas asjad on. Kuna ka religioossed mõisted ei ole universaalselt kehtivad ega sotsiaalselt määratletud, siis räägitakse sellega seoses religiooni ja jumalamõiste privatiseerumisest, kus igaüks peab ise otsustama, mis või kes Jumal on. Autoriteetidele ja ilmutusele tuginevad usuväited on heidetud kõrvale ning isegi kiriku sees pakub kristlik dogmaatika huvi vaid vähestele. Inimesed muidugi on jätkuvalt usklikud, homo religiosus pole kusagile kadunud ja kadunud pole ka küsimused usu kohta. Rõhuv enamus inimestest aga tahab saada praktilist ja kiiret vastust oma usuküsimustele ning selleks sobib paremini üldine populaarspirituaalsus koos oma New Age’i individualismi, animismi, sõnamaagia ja mitut laadi ennustamistega. Siin ongi peidus üks suurtest küsimustest, mida näiteks John Drane käsitleb oma raamatus „Usk muutuvas kultuuris“ (1994) küsimusena, kuidas kirikus spirituaalsust leida ning (taas) ausse tõsta. Drane nendib: „On raske teada, kas me peaks olema rohkem ärevuses oma kultuuris esile kerkiva spirituaalsuse olemuse pärast või selle pärast, et enamik kristlasi ilmselgelt ei mõista seda ega suuda end ka sellega suhestada.“

Loe edasi: Olla või mitte olla – no on alles küsimus…

Kes on misjonär?

Mika TuovinenKord tapeti jõhkralt soomlastest misjonäripaar Afganistanis. Kui õppisin teoloogiat ja misjonitööd, meenutas nende mälestustahvel loengusaalis mind alati tulevase töö ohtudest.

Miks nad olid misjonärid? Miks nad läksid abistama vaeseid inimesi islamiriiki? Vastuseks jääb ainult see: ”Kristuse armastus sunnib meid” (2Kr 5:14).

Meile antud ülesanne

Vana lugu jutustab, kuidas Jeesus pärast ristisurma ning ülestõusmist taevasse läks. Ingel Gabriel tuli tema juurde ja ütles: ”Jeesus, sa oled nüüd surnud inimeste eest ning avanud neile tee taevassse. Kõik, kes kuulevad ja usuvad sinusse, saavad Jumala juurde. Kas kõik inimesed teavad sellest võimalusest?” Jeesus ütles: ”11 inimest teab. Aga ma andsin neile ülesande viia see sõnum kogu maailma.” Ingel Gabriel vaatas ehmunult Jeesusele otsa: ”Aga kui nad ei lähegi, milline varuplaan sul on?” – ”Mul ei ole teist plaani.”

Loe edasi: Kes on misjonär?

Loomise sümfoonia – misjoni olemus kääbiku vaatevinklist

mark_skype.jpgJ.R.R. Tolkien kirjeldab oma muinasjutumaailma loomist järgmiselt:

“…ja siis tõusis helin kui lõputult vahelduv meloodia, läbipõimunud harmoonia, mis kandus kuuldekaugusest välja sügavustesse ja kõrgustesse, ja Iluvatari eluase oli ülevoolamiseni helidest tulvil, ning muusika ja selle kaja väljusid Tühjusse, ja see ei olnud enam tühjus.  Pärast seda pole ainurid enam kunagi teinud niisugust muusikat, mida saaks sellega võrrelda, kuigi räägitakse, et veelgi suurejoonelisem saab olema too muusika, mida ainurite ja Iluvatari Laste koorid esitavad Ilśvatari ees pärast päevade lõppu. Siis alles mängitakse Iluvatari motiive õigesti ja need saavad kuuldavale toomise hetkel Olevaks, sest siis mõistavad kõik täielikult oma osa  Iluvatari  nõus…”
Tsitaat teosest  “Silmarillion”

Muusika on üks võimsamatest inimese poolt tajutavatest  jõududest, mis meid ühendab ja mis samaaegselt kätkeb endas ka meie unikaalsust.  Muusikas peitub kirjeldamatu vägi, ning J.R.R. Tolkien – “Kääbiku” ja “Sõrmuste isanda”  autor – arendab seda mõtet, kirjeldades muusikat kui oma fantaasiamaailma Keskmaa loomise vahendit. Tolkien, pühendunud kristlane ja C. S. Lewise lähedane sõber, on edastanud nägemuse mitte pelgalt loomisloost, vaid ühtaegu ka võimaliku selgituse kristliku misjonitöö olemusest. Sest misjonärlus ei alga Suure Misjonikäsuga, vaid see algab Jumala Loomingu disainist.

Loe edasi: Loomise sümfoonia – misjoni olemus kääbiku vaatevinklist

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn