Misjoniteoloogia

Suvi Eriksson
Suvi Eriksson
[Klõpsa pildil]

Suvi Eriksson töötab Jamalis põliselanike, peamiselt neenetsite juures. Eesmärk on julgustada neenetseid kasutama oma keelt, nende kultuurile omaseid väljendusvorme (muusika, lugude vestmine jm) ning neenetsi keelde tõlgitud piibliosi. Selleks salvestatakse piiblitekstide audioversioone, edendatakse piiblilugude jutustamist kuulajaile, julgustatakse inimesi emakeeles lugema ja kirjutama.

Mullu tuli talv Jamalis varakult, aga detsembris saabusid soojad ja vihmased päevad ning hanged hakkasid sulama. Sellele järgnenud paukuv pakane külmutas lumikatte kuudeks põhjapõtrade sõrgadele läbipääsmatuks. Põdrad ei saanud enam lume alt toitu kätte ja tuhanded nõrkesid näljast.

 

Üks neenetsite legend räägib järve ääres põtru kasvatanud suguvõsast. Põtru oli palju, samuti kalu vees, ning päikegi aina paistis. Siis aga hakkasid põdrad haigeks jääma ja kalagi lõppes järvest. Sugukonna vanem ei teadnud, mida ette võtta. Ta tegi, mida oskas – läks järve kaldale ja küsis vetevaimult: „Mida ma tegema peaksin?” Vastuseks tuli: „Too ohver.” 

Mida küll järve valitsejale ohverdada? Kõik põdrad olid haigestunud, aga haige loom ohvriks ei sobi. Hädaolukorras oleks koergi kõlvanud, aga koeradki olid tõbised. Vanema arutlused lõpetas karm pakkumine: „Sul on ju tütar! Kuna ta on veel väike ega ole naiseks saanud, siis on ta puhas. Anna ta mulle naiseks!” 

Mis neil üle jäi? Nad oleksid kõik surnud

... Tüdruk pandi ilusti riidesse ja ehiti kauniks, tõsteti paati ja visati järve. Legendi kohaselt oli päike jälle paistma hakanud.

Suvi Eriksson
Foto Suvi Erikssoni kogust
[Klõpsa pildil]

Suvel käisin neenetsite külades keelt õppimas. Ühes peres teed juues tuli taas jutuks sadu ja tuhandeid põtru kaotanud inimeste masendus. Mul oli plaanis rääkida äsja neenetsi keeles äraõpitud piiblilugu sellest, mis juhtus kord kahe tuhande seaga, kuid praeguse olukorra juurde näis paremini sobivat üks teine lugu Piiblist.

Kaua aega tagasi elas üks vana mees, kel ei olnud lapsi. Jumal taevast andis talle aga lubaduse, et tema järeltulijate hulk saab olema väga suur. See mees lihtsalt uskus saadud tõotust ja Jumal luges seda temale kasuks.

Kui taat oli juba saja-aastane, sündiski talle poeg. Mõne aja pärast kõnetas Jumal teda uuesti: „Roni mäe otsa ja ohverda mulle oma ainus poeg, keda sa armastad!” Mees läkski koos pojaga teele. Mäkke tõustes küsis poeg isalt: „Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?” Isa vastas: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle.”

Mäel sidus taat poja kinni, tõstis altarile ja võttis ohverdamiseks noa. Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast: „Ära pane kätt poisi külge! Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!” Vanake päästis poja lahti ja kui ta silmad tõstis, nägi ta ühte jäära rägastikus kinni. Jumal oligi endale ohvritalle välja vaadanud!

Neli tuhat aastat hiljem ohverdati keegi Mees ühe teistsuguse puu peal. Seekord polnud läheduses asendusohvriks ühtegi talle. See Mees ise oli Jumala Tall, kes kandis ära maailma patu. Jumal ei säästnud oma Poega, vaid andis ta lunastuseks meie kõikide eest. Seetõttu ei pea me enam ohverdama ei oma lapsi ega iseennast. Jumala kingitud ohvrist piisab täiesti.

Fotod: Suvi Erikssoni kogu
Hõimurahvaste Aeg 2014 2(12) lk 11.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn