Misjoniteoloogia

2013k 10 4 200pxSaamid elavad Norra, Rootsi ja Soome põhjapoolses osas ning Koola poolsaarel Venemaal. Saamide traditsioonilisteks elatusaladeks on põhjapõdrakasvatus, jaht ja kalapüük. Nende kultuuril on siiani palju ühist teiste põhjapõtru kasvatavate rahvastega Põhja-Siberis, vanasti elasid nad telkide sarnastes püstkodades nagu teisedki rändrahvad. Keeleliselt kuuluvad saamid soome-ugri rühma. Harilikult eristatakse 7 erinevat saami keelt, millest kolme räägitakse Rootsis. Osal neist on väga vähe kõnelejaid, suurim on põhjasaami 20–30 tuhande kõnelejaga.

Sápmi, nagu traditsioonilist Saamimaad kutsutakse, koloniseerisid skandinaavlased ja idas venelased alates 12. sajandist, kiirema hoo sai see 16.-17. sajandil. Saamid pidid selle käigus lahti ütlema oma traditsioonilisest religioonist ja vastu võtma kristluse. „Ebajumalateenimist" karistati karmilt. Samas kasutati saame kuningas Karl XII valitsusajal orjatööga võrreldavates tingimustes Lõuna-Lapi hõbedakaevandustes. Riigikirik osutus nii mõnigi kord sobivaks koloniseerimise tööriistaks. Tõeline misjonihuvi saamide vastu tekkis alles 19. sajandil. Samas sunniti vähemalt Rootsis saami lapsi internaatkoolides peredest lahus õppima ning 20. sajandi alguses oli neil koolis emakeele kasutamine keelatud. Äärepealt oleks kogu põlvkond oma keelest ilma jäänud. See oli rassilise bioloogia aeg (rootslaste leiutatud!), mis tõi kaasa saamide ja teiste rahvaste tõsise riigipoolse diskrimineerimise. Preestrid olid tihti neil nn teadlastel abiks, kogudes luid saamide haudadest.

Riigi ja kiriku tugev seos kolonisatsiooniajal tekitas omapärase olukorra. Ühelt poolt on valdav enamik Norra ja Rootsi saame nominaalselt kristlased (nagu teisedki nende maade elanikud), teisalt puudus usaldus ajaloo ja selle tõttu, kuidas kirik välistas saami kultuuri. Keelati saamipärased usuväljendused nagu rahvalaulu (joik) ja trumm gievri abil. Märkimisväärne osa saamidest nende riikide põhjaosas kuulus lestadiusliikumisse, mis sai alguse 19. sajandil. Vastav liikumine luterlike kirikute raames on väga konservatiivne ning välistab saami kultuuri väljendusvormide kasutamise.

Uued algused

2013k 10 2 500px1990-ndatel aastatel hakkas elu muutuma. Norra ja Rootsi luterlikud kirikud hakkasid avanema saamilikele usuväljendustele. Loodi saami organisatsioonid, et edendada kohalikku kirikuelu, eraldati vahendeid, alustati leppimisprotsessiga. Rootsi Misjonilepingu Kirikus tehti sarnane algatus. Selles kirikus oli aastatel 1880–92 saami misjon, kuid siis jäi see soiku. Aastal 1995 korraldati esimene saami jumalateenistus selles kiriku raames Hemavani külas. Seejärel asutati saami töörühm ja arendati ning koostati mitmeid tarvilikke kirikuelu tarvikuid: raamatuid, kirikuelu tüvitekste, muusikat jm. Tehti algust ka saami teoloogiaga, kus võimaluse korral eelistatakse koostööd teiste kirikutega.

Aastal 2004 korraldasid Skandinaavia luterlikud kirikud kõigi nelja maa saamide kokkutuleku Jokkmokis, kus teenistusi peeti mitte traditsiooniliselt, vaid saamipäraselt. Koguneti mitte kirikusse, vaid ülisuurde avvu, saamipärasesse telki. Paljud väärtustasid seda kokkutulekut. Järgmisel, 2005. aastal korraldas rühm saamidest kristlasi koos Misjoni Kirikuga (Missionskyrkan) 5. Põlisrahvaste Kristliku Maailmakokkutuleku Rootsis Kirunas. Ligi 50 põlisrahva esindajad tulid ja tutvustasid oma kirikute ja ühiskondade väljakutseid ning tunnistasid koosolekutel eri põlistavandite kaudu oma usku. Lisaks saamidele olid kohal inuiidid, mitmed indiaani hõimud, maoorid, aborigeenid ja paljud teised. Sellest kujunes imeline eri kultuuride ja eri usuväljendusvormide ja Jumala ülistamise pühitsemine. Kohal olid ka mõned Venemaa saamid, kuid kahjuks mitte kedagi Siberi põlisrahvastest.

2013k 10 3 500pxSaami kirikuelu arendamisel on kaheks põhiliseks teemaks Piibel ja teoloogia. Piibel tõlgiti mõnesse saami keelde juba 17.-18. sajandil. Samas puudus nendes keeltes ametlik õigekirjanorm, originaalkeelte asemel tõlgiti skandinaavia keeltest ning tõlkijateks ei olnud mitte emakeele kõnelejad. Tänapäeval on need kahtlemata huvitavad materjalid, kuid kirikuelus neist kasu ei ole, sest sellisest keelest ei saada aru. 1980-ndatel aastatel kehtestati Rootsis ametlik õigekirjanorm kolme saami keele jaoks, mida räägiti ka Norras ja osaliselt Soomes. Õigekirja reeglid lepiti kokku rahvusvaheliselt. Seejärel on luulesaami ja põhjasaami keeles avaldatud Uus Testament. Lõunasaami keeles on ilmunud ainult Markuse evangeelium, mõned piibliosad on tõlgitud ka teistesse keeltesse. Praegu tõlgitakse põhjasaami keelde Vana Testamenti, mis peaks valmima paari aasta pärast. Piibli täistõlget oleks aga vaja ka teistes keeltes, palju tööd on veel ees.

Teine oluline teema on teoloogia. Kirikuelu arendades tuleb lähtuda teoloogiliselt õigetest otsustest. Näiteks küsimus, kas mõnd saami traditsiooni (nt trummi) sobib kirikus kasutusele võtta, nõuab teoloogilist läbikaalumist. Kuidas saami kogukondades evangeeliumi kuulutada, nõuab teoloogilist hinnangut. Kirikus nõuab iga asi teoloogiat. Antud juhul kannavad Euroopas rakendatavad teoloogiad lääne kultuuri pitserit, meil oleks aga vaja saami teoloogiat. Mõned aastad tagasi korraldasid Misjonilepingu Kirik ja tema Stockholmi Teoloogiakool põliskultuuride teoloogiakonverentsi rõhuga saami teoloogial, et toimuvat teoloogiliselt hinnata. Konverents hõlmas paljusid saame kahest riigist ning oli üliedukas. Selle aasta 16.-17. aprillil toimub Stockholmis järgmine põliskultuuride teoloogiakonverents. Seekord on korraldajateks Rootsi Kirik ja tema Johannelundi Teoloogiakool. Teemaks on seekord „Süü, vastutus ja leppimine". Lisaks esinejatele Skandinaaviast räägib oma kogemustest Siberi hantide keskel eesti pastor Andrus Kask.

2013k 10 1 500pxMeie palveks on näha tõelise saami kiriku sündi, mis ise oma elu ja traditsioone arendaks. Kirik Kristuse ihuna peab sündima igasse kultuuri, evangeelium jääb ikka samaks. Tahaksin siin meenutada ühte 18. sajandi lõpupoole juhtumit, mille pani kirja Rootsi luteri vaimulik Pehr Högström. Kord kohtus ta ühe saami tüdrukuga, kes oli tol aastal varem mägedes põhjapõtru karjatanud. Ühel pühapäeval oli see tüdruk surmanud oma lõbuks mõned linnud. Kohe seejärel oli ta juurde tulnud üks mees traditsioonilistes saami rahvarõivastes ja jalatsites ja öelnud: „Mida sa teed, on väär. Mine oma pere juurde ja ütle, et nad pöörduksid ja oma eluviisi muudaksid, muidu nad lähevad põhja". Tüdruku uurimise peale, et kes mees on, vastas too, et tema on see, kes lõi mäed, jõed, linnud. Tüdruk taolist sõnumit edastada ei tahtnud ning väitis, et teda niikuinii ei kuulata. Siis lõikas mees oma sõrmega märgi tüdruku kõrvalesta – mida see tähendab, teavad kõik saamid: niimoodi märgistatakse omanikumärgiga põhjapõtru. Sellega sõnas mees sümboolselt: sa kuulud mulle, kes ma olen loonud kõik. Kõrv jäi veritsema ning see lõppes alles siis, kui tüdruk oli kodus perele sõnumi edastanud.

Mõelgem, kuidas Jumal peaks näitama meile, kuidas kirik – tema ihu – jõuaks saamideni, saami riideid kandes, saami sümboleid kasutades. See imeline Pehr Högströmi üleskirjutatud lugu näitab meile teed. Kirikuil kulus rohkem kui kakssada aastat, enne kui hakati selles suunas mõtlema.

Tänapäeval 2013k 10 600pxarendatakse saamikeelseid liturgilisi tekste, otsides võimalusi siia lisada saami sümboleid. Me kasutame trummi ja joiku angloameerika ülistuslaulude asemel. Üritame korraldada kirikuruumi saamipäraselt, istudes ringis, sümboolse lõkke umber, kasutades põhjapõdranahku ja sarvi. Traditsiooniline jutlus võib olla rohkem saami jutuvestmise moodi. Oleme oma teed leidmas. Samamoodi võiksime töötada koos teiste soome-ugri põhjapõdrarahvastega Siberis. Tulevikus võiks olla tore, kui need rahvad ja saamid omavahel suhtleksid.

Fotod: Gerard Willemsen

Hõimurahvaste Aeg 2013 1(9) lk. 10-11.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn