Misjoniteoloogia

Ingmar Kurg, Tänupühal, Komimaal.  Foto: Mark NelsonKomimaa pealinnast Sõktõvkarist lahkumise eel kavatsesime osta suveniire. Silma hakkasid meeldivates kirevates rahvariietes nukud. Üks ühine tunnus oli neil kõigil – nukkudel puudus nägu. Nukkudel oli näotu pea. Igaüks võinuks ju ise silmad pähe joonistada oma suva järgi, ent selgitusi lugedes tuli ilmsiks, et näotu pea on nukkude kasutamise puhul määrava tähtsusega. Need nukud asetatakse aknale kui kodu kaitsjad, justkui viirusetõrje kurjade vaimude ja kurja pilgu ees. Kuna nukul pole nägu, siis ei oskavat väljaspool kodu asetsevad pahad jõud kedagi kodustest identifitseerida ega suutvat majarahvast seeläbi kahjustada. Nukud jäid ostmata.

Ostsime kasetohust kingatallad.Tuntakse muret, kuidas kaitsta inimest, tema kodu ja kultuuri. Kultuur on haavatav, kodu on valla ja inimene juurteta. Materiaalne kultuur püsib seni, kuni peab vastu materjal ja pole olnud hävinguid. Vaimne kultuur on vastupidavam, kuid ei seisa kunagi muutumatuna paigal ning on vastuvõtlik võõrastele mõjutustele. Kultuuri kaitsmisega tegelevad paljud instantsid, väikerahvad aga usaldavad oma kultuuri sageli riigi eestkoste alla.

 


Kultuur on nende materiaalsete ja vaimsete vahendite, regulatsioonide, sümbolite jpm kogusumma, mis loob kommunikatiivse, arusaadava ja turvalise keskkonna inimeste ühiskondlikuks suhtlemiseks. Kultuuri elujõud seisneb sümbolitele tähenduse andmise suutlikkuses, see ei saa eksisteerida lahus kultuuri kandjast, s.o inimesest. Kultuur elab senikaua, kuni on selle tarvitajaid. Kui inimesed rakendavad teistsuguseid ühiselu vorme, hakkab kultuur muutuma, asendub mõne teisega või sureb välja. Siis ei aita enam riiklikud regulatsioonid, reservaadid ega tohutu hulk raha. 

Kultuur ja religioon on teineteisega seotud. Me ei tea, kas mingi kultuur suudab jätkuvalt eksisteerida ilma religioonita, kuid teame, et religioonil ei ole eneseväljenduse võimalusi lahus kultuurist. Religiooniks võibki nimetada usklikkust, mis võtab kuju kultuuris. Üks ja sama usuline aluspõhi – räägitagu kas või kristlusest – võib olla omaks võetud ja edendatud erinevates kultuurides, kuid ilma konkreetse kultuurilise kommunikatsioonita poleks võimalik oma usku väljendada. Nii nagu kultuur, on ka religioon elav, kuni seda kuulutatakse. Tarvitamata religioon on vaid teoreetiline mõttemäng, mitte elu, mida elatakse.

Jumala pöördumine inimeste poole on toimunud alati konkreetses ajas ja kultuuris. Jumal pole nimetu jõud, kellest võib vahel abi olla. Kui Jumala Sõna sai lihaks, siis see toimus neitsi Maarja väljavalimises ja Joosepi eestkoste all, ning Jumalast sünnitatud Poeg asetati Betlemma sõime. Kui Jumal lunastas inimkonna patust, siis toimus see Golgata ristil Jumala Poja ohverdamisega. Kristlik religioon tähendab sündmusi nende inimeste keskel ja nende inimestega, kes temaga kohtusid ja kohtuvad edaspidi. Kristus toob inimese ühendusse Jumalaga ja annab inimesele Jumala näo.

Jumala selge ja nähtav tegutsemine inimkonna ajaloos sisaldab ühtlasi religioonikriitikat. Jumala eneseilmutus on kriitiline näotu religiooni ja näotu kultuuri suhtes. Jeesus kõneles ju: vaadake linde taeva all ja jälgige ilma, vaadake kuningakoda pidutsemas, sõjameest relvastumas, tölnerit kauplemas, pimedat tervenemas, talumehi põllul, lapsi tänaval või lesknaist templis. Ta ei õpetanud tundmatuid jõude ega rääkinud olematuid asju. Kurje vaime nimetas ta nimepidi ja ajas nad sügavikku, ning Laatsarusele hüüdis: “Tule välja!” Jumal tunneb igaüht meist, ning uskudes Jeesuse nimesse, me saame päästetud.

Kas Kristuse-usk suudab kultuuri kaitsta? Ilmselt küll! Sai ju öeldud, et kristlik usk leiab kodu igas kultuuris. Ülemaailmne kirik oma mitmekesisuses on selle elavaks tõenduseks. Ent evangeelium esitab kultuurile tingimused, mis on kultuuri- ja ajastuülesed. Tingimus on see, et kultuur oma muutumises ja arengus saaks Kristuse-näoliseks. Jeesus Kristus andis tõotuse: “Jääge minusse ja mina jään teisse!” See tingimus kehtib ka nn kristliku kultuuri kohta. Iga kultuur seisab silmitsi evangeeliumiga, mis paljastab inimeste patu, aga ilmutab Jumala kirkust. Lausanne'i leping aastast 1974 selgitab nõnda: “Evangeelium ei eelista ühte kultuuri teisele, vaid hindab iga kultuuri vastavalt oma tõe ja õiguse kriteeriumidele, rõhutades moraalseid absoluute igas kultuuris”.  

Kristlikud misjonärid läkitatakse teele sageli lääne nn kristliku kultuuri keskkonnast. Kuid edukalt alanud misjonitöö kurvad kogemused on enamasti seotud sellega, et evangeeliumiga on kaasas käinud veendumus misjonäri enese kultuuri eksimatusest. Selle asemel, et evangeelium saaks vabastada inimesed ebajumalate kummardamisest ja omaenese kultuuri kujundamiseks Kristuse-kujuliselt, hakkavad misjonäride pealesurutud tavad ja tõekspidamised ahistama neid arenguvõimalusi, mida Jumal on igale kultuurile jätnud.

Kuidas siis olla? Misjonär ju armastab Issandat ning seda rahvast, keda ta tuleb teenima. Tema kavatsused on siirad. Ent sellest ei piisa. Misjonäril peavad olema isikutunnused, et teda saaks tuvastada. Ta küll esindab oma kultuuri, kuid ta esindab ühtlasi Jumalat, kes tahab end ilmutada uutes kontekstides. Misjonäriks olemine pole ainult Piiblite maaletoomine ja laialijagamine või sponsorirahade külvamine. See oleks näotu religioon. Iga inimene väärib seda, et teda kohtab teine inimene, kellel on nimi ja ajalugu. Jumal kutsub iga inimest isiklikult ja seda peab ka misjonär õppima tegema. Millise kuju võtavad soome-ugri kultuurid, kohtudes inimestega, kellel on Kristuse nägu, seda saame näha siis, kui maskid on maha võetud ja näota nukud akendel asendatud inimestega. Kristus ütles ju, et kus kaks, kolm jne inimest on koos ning seda tema nimel, seal ta ilmutab ennast. 

Ingmar Kurg 
EMK Teoloogilise Seminari misjoniteaduse õppejõud

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn