Misjoniteoloogia

Udmurdi ansambel Kõldõšin, Eesti sõpradega

Kõldõšin

Kõldõšin on udmurdi rahvusliku religiooni jumalik olend. Sõna ise tähendab „taevastes riietunud sõna” (kõl = sõna, dõš = riie, in = taevas) ja legendi järgi rõivastas Kõldõšin-sõna end ja kõndis Udmurtias ringi  valgesse riietatud mehena. Kõikjale, kuhu ta läks, viis Kõldõšin oma õnnistuse. Aga kui udmurdi rahva elujärg tänu Kõldõšini õnnistusele edenes, muutusid nad uhkeks. Loomulikult kurvastas see Kõldõšini, ta lahkus ja võttis oma õnnistuse kaasa. Kuid legend räägib ka seda, et ühel päeval tuleb Kõldõšin udmurtide juurde tagasi ja toob oma õnnistuse kaasa.

2003. aastal läks udmurt Maina vastpöördunud kristlasena oma pastori jutule. Ta soovis alustada udmurdikeelset teenimistööd Filadelfia Nelipühi koguduses Iževskis. Pastor, kes ise polnud udmurt, kõneles Mainale Kõldõšini loo. Ta pidas seda suurepäraseks näiteks Kristuse kujust, pakkudes paralleeli Sõnale, mis sai lihaks ja elas meie keskel, nii nagu on kirjas Johannese evangeeliumi 1. peatükis! Ta sai aru, et Kõldõšini lugu võib mõista teeviidana, mis juhatab udmurte Jeesuse juurde. Käivitunud udmurdikeelne töö hakkaski kandma nimetust Kõldõšin.

 

Sellest ajast alates on Kõldõšini tiim organiseerinud evangeelseid üritusi üle terve Udmurtia. Enamjaolt antakse kontserte, kus lauldakse ja tunnistatakse, esitatakse udmurdi rahvatantse ja -laule ning räägitakse Jeesusest, tõelisest Jumalast, kes tuli ja elas meie keskel. Aastate jooksul on üle 50 udmurdi võtnud Jeesuse vastu oma isikliku päästjana, külades on moodustatud viis kodugruppi. 2008. a suvel võttis ühes külas 17 udmurti Jeesuse oma ellu ja laskis end ristida, moodustades samas koheselt ka uue koguduse!  Nüüd käivad Kõldõšini tiimi liikmed regulaarselt nii selles kui ka mitmes teises külas, et aidata uutel udmurdi kristlastel usus kasvada. 

Alates 2004. aastast on Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkond saatnud Udmurtiasse gruppe, et julgustada kohalikke töötegijaid ja osaleda regulaarselt Kõldõšini töös. Osalt tänu eestlaste toetusele on Kõldõšin saanud endale järglase – noortegrupi Šumpoton (tõlkes „rõõm”). Noored tegutsevad innukalt selle nimel, et jõuda sõnumiga udmurdi noorteni. Jumal on tõepoolest seda tööd õnnistanud! 

Paganlik nimi Kõldõšin pälvib kindlasti rohkesti tähelepanu üle kogu Udmurtia. Mittekristlaste hulgas külades tekitab see positiivset uudishimu, mis on olnud töös oluliseks teguriks. Seevastu leidub nii udmurtide kui ka mitteudmurtide seas kristlasi, kellele on Kõldõšini paganlik päritolu jätkuvalt suureks takistuseks. Mida teha? Võimalik, et Kristuse Ihust lahkulöömise vältimiseks peab Kõldõšini teenimistöö leidma uue nime. Maina ja teiste Kõldõšini liikmete jaoks on see väga kurb. Nimest loobumine oleks tähendusrikka kokkupuutepunkti kaotamine Kristuse evangeeliumi ning nende rahvusliku identiteedi ja kultuuri vahel.

Jeesus on Jumal. Tema on see Sõna, kes võttis enesele nähtava kuju, et tuua udmurtidele õnnistust. Kuid mis on õige? Kas kristlased võivad kasutada paganlikku nime ja pärimust, et juhatada teed Jeesuse juurde?

Piibellik lähenemine Kõldõšini küsimusele

 Kõldõšini nime kasutamine evangeeliumi edastamise vahendina udmurdi kristlaste poolt on esile kutsunud suuri vaidlusi. Kõldõšin on udmurdi paganausu jumalik olend. Kas kristlased võivad kasutada midagi paganlikku? Mooses käskis Iisraeli rahval täielikult kõrvale heita kõik paganlikud jumalad: “Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagi sinu suust!” (2Ms 23:13). Sellele tuginedes on paljud kristlased kategooriliselt selle vastu, et udmurdid kasutavad oma teenimistöös Kõldõšini nime.

Kuid udmurdid leiavad, et Kõldõšini nimi on suurepärane analoogia Jeesuse lihakssaamisele. Kõldõšini legendi kasutamine aitab udmurtidele näidata, et just kristlus, täpsemalt Jeesuse lihakssaamine, on udmurdi rahva suure igatsuse täitumine pääste järele. Nad väidavad, et Kõldõšini loo kasutamine on avanud inimeste südamed ning toonud rahvast Jeesuse juurde.  

Kõldõšini küsimus on lihtsalt üks näide suurest probleemist, millega me oma misjonitöös sageli kokku puutume. Paganausu elemente kohtame kõikjal soome-ugri rahvaste seas, alates rahvuslikust käsitööst ja lõpetades rahvapärimuste ning -laulude ja traditsiooniliste pidustustega. Koguni mitme soome-ugri rahva lipul on kujutatud kunstielemente, mille juured ulatuvad paganlusse. Mida peaksime kristlastena ette võtma? Kas peaksime selle kõik kõrvale heitma, sisuliselt algupärase kultuuri aspektid hülgama? Ehk on siiski võimalik, nagu väidavad udmurdi kristlased, kasutada paganausu elemente kristlikus misjonitegevuses? Kuidas on lugu Piibli tõlkimisega? Kui paganausulised udmurdid nimetavad oma paganlikku jumalat inmariks, kas saab seda sõna kasutada Piiblis tõelise Jumala kohta? Misjonitööd jätkates ja kohalikke kultuure toetada püüdes peame leidma nendele küsimustele vastused.

Vana Testamendi õppejõuna pakun välja, et selle dilemma puhul peab meile teejuhiks olema Piibel ise. Siinkohal aga hoiatan ette, et alljärgnev võib mõjuda šokeerivalt, sest Piibli lähenemine paganlikule kultuurile on hoopis keerulisem, kui enamik kristlasi arvata oskab. 

Me teame, et Piibel esitleb usku Aabrahami Jumalasse kui ainuõiget ja et pääsemine on üksnes Temas, Ta poja ning Messia Jeesuse Kristuse läbi. Ühegi teise “jumala” teenimine või pääste otsimine mujalt kui Jeesuse juurest on lihtsalt väär. Piibli tugev vastuseis ebajumalatele on kristlastele esmane ja kompromissitu lähtekoht. Kuid siiski ei lõpe meie otsingud Kõldõšini küsimusele vastuse leidmiseks siinkohal. On fakt, et Vana Testament ise on tulvil sõnu ja ideid, mis pärinevad otse paganlusest. Neid piiblifakte tuleb tõsiselt kaaluda, enne kui mõista kohut udmurdi kristlaste üle paganliku Kõldõšini kasutamise pärast.   

Alustagem millestki lihtsast, ilmselgest ja mitte eriti ehmatavast.

Õpetussõnad

…Pane tähele, mida sulle õpetatakse, tõlgitse neid oma meeles… mõtiskle nende kolmekümne peatüki üle… et teaksid, kuidas kummutada süüdistaja sõnu… Ära röövi vaese vara, ära ole jõhker armetu vastu. Hoidu sõprusest vihastujaga ja ära tee temaga juttu…
Amenope õpetused (1)

 …Pööra kõrv ja kuule tarkade sõnu ja pangu su süda tähele minu tundmist: …kas ma ei ole sulle kirjutanud kolm korda nõuandeid ja teadmisi, …et võiksid vastata oma läkitajale tõe sõnu? Ära riisu viletsat, sellepärast et ta on vilets ja ära rõhu vaest väravas… Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega…
Õpetussõnad 22:17-24

Amenope õpetused, mida hoitakse Briti kuninglikus ajaloomuuseumis, pandi kirja Egiptuses ca 1300 eKr, st 350 aastat enne Saalomoni. On’s nende kahe teksti omavaheline sarnasus pelgalt kokkusattumus? Iisrael ja Egiptus on naabrid. Piibli järgi võttis Saalomon naiseks Egiptuse printsessi. Kas pole tõenäoline, et selline haritud mees nagu Saalomon luges oma võimsa naaberriigi kirjandust? Kuidas peaksime usklikena käsitlema sellist sarnasust? Kas võis Saalomon Pühast Vaimust inspireerituna tunnistada paganliku Amenope sügavat elutarkust? On äratuntavalt selge, et Piibli kirjutamisel on kasutatud paganliku kirjanduse osi. 

Templi põhiplaan

Tunnistada, et Õpetussõnades on midagi väärtuslikku üle võetud paganate kirjandusest, on üks asi, kuid veelgi šokeerivam on ehk näha paganluse elemente tõelise Jumala templiteenistuse praktikas. Aga just seda näeme, kui vaatleme Iisraeli rahva templi põhiplaani, mis on üle võetud paganausuliste kaananlaste templiarhitektuurist.

templid

Parempoolsel illustratsioonil on näha nelja templi põhiplaan. Arheoloogid on leidnud väljakaevamiste käigus Haasori, Ain Dara ja Tell Ta’jinati templid, nende alusmüürid on näha kõigile soovijaile.(2) 

Saalomoni tempel, mida kirjeldatakse küllalt üksikasjalikult 1. Kuningate raamatus  ja 2. Ajaraamatus, sobib selgesti olemasolevasse arhitektuursesse stiili. Kaks sammast templi portikuses, mida 1. Kuningate raamatus 7:21 nimetatakse Jaakiniks ja Boaseks, ei ole tugisambad, neil puudub igasugune kandev ülesanne, küll aga on need selgelt pärit paganlike templite esteetilis-arhitektuurilisest traditsioonist, mis ulatub välja juba Moosese-eelsesse aega.

Templirituaal

Kuid asi ei piirdu üksnes ehitisega! Isegi Jumala poolt Siinai mäel ette kirjutatud rituaalne templiteenistus sisaldas elemente, millel oli puutepunkte paganliku kaanani jumalateenistusega. 1929. aastal leidsid arheoloogid väljakaevamiste käigus iidse raamatukogu Kaananis Ugariti linnas (praeguse nimega Ras Shamra, Süüria),  mis ulatub ajajärku enne 1400 eKr. Nendes tekstides, kirja pandud ühes lingvistiliselt heebrea keelele lähedases kaanani dialektis, viidatakse rituaalsele ohverdamisele kaanani templites, mis leiab kirjeldamist ka 3. Moosese raamatus, sageli lausa samade sõnadega! Nii kaananlased kui ka heebrealased praktiseerisid tuleohvreid, täisohvreid, tänuohvreid, kõigutusohvreid, esimese saagi ohvriande, noorkuu põletusohvreid. Nii Moosese seadus kui ka ugariti tekstid nägid ette, et põletusohver peab olema ”veatu”. Kuigi ma usun, et heebrealased teenisid tõelist Jumalat ja kaananlased omakorda ebajumalaid, on tõsiasi, et heebrealased jätkasid mitme väliselt sarnase teenimisvormi kasutamist, mis Kaanani templites oli levinud juba enne Moosese aega.

Jumala nimed

Kõige levinum Jumala nimi heebrea keeles on El, mida on Vanas Testamendis kasutatud pea 230 korda. Kuigi El-i võib semiidi keeltes kasutada üldnimetuse “jumal” tähistamiseks, on oluline meeles pidada, et El on ka Kaanani paganausu jumal-isa pärisnimi. El-i kujutatakse kaanani mütoloogias pullina ning seega võib kuldvasikaid samuti mõista kui sobimatuid laene kaananlaste ebajumalakultusest. Ometi aktsepteeriti nime El, kuigi pulli kujutamine mõisteti hukka. Ka nimi Iisrael on Iisra-El, mis tähendab tõlkes “võitleb El-iga”! Hoolimata nime kasutamisest tolleaegses paganausus, peeti sobilikuks tähistada El-iga Aabrahami Jumalat.

Piibli autorid kasutasid veel aeg-ajalt teatud hulka liitnimesid Jumala tähistamiseks. Aga ka sellel puhul ei olnud need heebrealaste puhul unikaalsed. Nimi El-Shaddai, mis traditsiooniliselt tähendab “Kõikväeline Jumal”, esineb samuti kaanani tekstides, näiteks inkarnatsioonis, mida tähistatakse nimega “El Shaddai, Maliki kütt”. 

El-Eljon, (“Kõigekõrgem Jumal”), nimi, mida kasutab Melkisedek 1. Moosese raamatu 14. peatükis, oli samuti kaananlaste hulgas laialt levinud. Kuid on huvipakkuv, et kohates seda veidrat kaanani preestrit, kes teenib El-Eljoni nimelist jumalat ning keda Piibel selle hetkeni kordagi ei maini, aktsepteerib Aabraham, et Melkisedek teenib tõelist Jumalat.  

Elohim, kõige levinum nimetus Jumala kohta Piiblis (kokku rohkem kui 2000 korda), esineb samuti kaanani tekstides. Elohim on grammatiliselt mitmuses ning ugariti keeles kasutati seda sõna kogu kaanani panteonile viitamiseks, jumal-isa El-i lastele. Kas on võimalik, et Piibli autorid on valinud nime Elohim selleks, et näidata: nende Jumal on tõeline Jumal ja terve kaanani panteon üksnes moondunud heiastus Tema terviklikust täiusest?

Baal on kõige levinum kaanani jumal, mida Vana Testament nimetab. Eelija võistlus Baali preestritega Karmeli mäel on teada-tuntud lugu. Kuid ühel juhul kasutatakse sõna baal ka Iisraeli Jumala kohta. Baal tähendab “isand” või “abikaasa/mees”. Jesaja 54:5 tähendab heebrea keeles: “Sest Sinu Looja on su baal, Vägede Issand on tema nimi…”

Jahve, (varemalt kirjutati seda nime ekslikult Jehoova) on tõenäoliselt ainuke Jumala nimi, mida meile teadaolevalt kaanani paganausk ei kasuta. Kuid heebrea prohvetid ei väitnud kunagi, et see on ainus legitiimne Jumala nimi. Nagu öeldud, võtsid nad varmalt kasutusse paganluses üldlevinud nimesid, kuid nimetasid sellega mitte ühte jumalat paljudest, vaid Ainujumalat, kõigekõrgemat ja kõikväelist tõelist Jumalat.

Kas kristlased võivad kasutada kristluse eelsesse aega ulatuvat kunsti ja kirjanduse traditsiooni? Tõsi, nende juured ja sümbolism ulatuvad sügavale paganausku. Projekti Hõimurahvaste Aeg logo pärineb samuti mansi rahvakunstist, kuid sellest hoolimata võib seda hõlpsasti ära kasutada. Kas see on vale? © Kasutatud IBT loal

Piibli kirjakohad, mis kasutavad paganlikke teemasid

Kaanani mütoloogia mõjud Piiblile ulatuvad palju kaugemale üksikutest nimedest ja mõistetest. Piibli autorid näitavad, et kirjutades oma tõelisest Iisraeli Jumalast, on nad valmis üle võtma kujundeid ja isegi lugusid oma paganlike naabrite kirjutistest. Näiteks räägivad tänapäevani säilinud kaanani religioossed tekstid nende lemmikjumalast Baalist, ”kes ratsutab pilvede peal”. Psalmis 104:3 on see hoopis Iisraeli Jumal, kes “teeb paksud pilved oma tõllaks”. Psalmist pidi ju teadma, et selline sõnade valik oleks tema kuulajate mõtted kohe viinud hästi tuntud lugudele Baalist, kes oli tollal Kaananimaa kõige populaarsem jumal.

Kaanani mütoloogia kohaselt võitles Baal oma kaarikus istudes merejumal Yamiga, kelle ta alistas, saavutades niiviisi ka oma ülemuslikkuse teiste jumalate seas. Kuid Habakuki raamatus 3:8-15 on tegemist Iisraeli Jumalaga, kes sõidab oma hobusekaarikuga mere vastu lahingusse. Heebrea keeles on meri yam. Iisraeli prohvet on paganlusest kogu loo üle võtnud ja kasutab seda Iisraeli Jumalale viitamiseks!

Järgmine silmapaistev lugu kaanani mütoloogiast on jutustus Baali ja seitsmepealise lohemao Litani võitlusest. Kuid psalmis 74:14 on see Iisraeli Jumal, kes purustab koletis Leviatani pead (mitmus). Missugune koletis on Leviatan? Iiobi 40:25 algab pikk Leviatani kirjeldus: see on elajas, kelle sõõrmeist tuleb välja suits ja suust leek (41:12-13). Veidral kombel nimetab eestikeelne piiblitõlge seda elajat krokodilliks (40:25), kuid allmärkusena tuuakse ära, et heebrea keeles nimetatakse teda Leviataniks, müütiliseks ürgkoletiseks. Jesaja 27:1 viitab jällegi Jumalale, kes alistab Leviatani, nimetades teda nüüd selgelt “loheks”. Huvipakkuv on seegi, et seesama võrdpilt seitsmepealisest lohest esitatakse taas Ilmutusraamatu 12. peatükis saatana sümboliseerimiseks.

Psalm 48 on piibliuurijatele põhjustanud sajandeid peavalu. “Meie Jumala linnale tema pühal mäel” (48:2) on juudi või kristlasest lugejale selge viide Siionile, mäele, millele on ehitatud Jeruusalemm. Kuid 3. salmis on Siioni mäe asukohaks “kaugel põhjas”. Miks põhjas, kui Jeruusalemm asub ometi Iisraeli lõunaosas? Alles 20. sajandil, mil taasavastati kaanani mütoloogilised tekstid, sai see nimetus selgeks. Heebrea keeles on “põhi” saafon. Aga Saafoni nime kannab ka mägi, millel kaanani müütide kohaselt elas nende lemmikjumal Baal. Asjaolust, et Vana Testament mõistab „baalikummardamise“ korduvalt hukka, võib järeldada, et iidsed iisraellased tundsid Baali lugusid vägagi hästi. Psalmi 48:3 ei peaks tõlkima mitte “Siioni mägi kaugel põhjas”, vaid Siioni mägi ongi hoopis Saafon! Psalm 48 autor ütleb, et mitte Baal, vaid Iisraeli Jumal elab Saafoni mäel! Kuid Iisraeli Jumal ei ole üks panteoni jumalatest, Ta on üks ja ainus tõeline Jumal, kelle ees põrmustuvad olematuks kõik teised jumalad. Iisraeli Jumal on asunud elama Baali kotta! 

Jumal on kultuuritundlik misjonär

Seda loetelu võiks jätkata aina uute ja uute näidetega, aga loodan, et artikli mõte on piisavalt ilmekalt esile tulnud. On oluline mõista, et antud artiklis väljatoodu ei ole arvamuse või tõlgenduse küsimus. Olen lihtsalt esile tõstnud arheoloogide poolt avastatut. Väikese jõupingutuse varal, võttes vaevaks õppida iidseid keeli, võite selles isiklikult veenduda. Me ei saa ignoreerida tõsiasja, et Vana Testamendi autorid kasutasid kaanani paganausust pärit ideid, sõnu ja jutustusi jumalateenimises ja tõelisest Jumalast õpetades.

Käesoleva artikli näited pärinevad selgelt ajast enne nende piibellikke paralleele. Seega ei oleks kaananlased saanud võtta neid üle iisraellastelt, kuna kaananlaste materjal on ilmselgelt ja tõendatult vanem. Seega pidid iisraellased olema need, kes paganausulistelt kaananlastelt laenasid.  

Kuigi Piibli prohvetid väljendasid selgesõnaliselt, et ainult üks Aabrahami Jumal on Jumal ja teiste „jumalate“ ülistamine on ebajumalateenistus, ei takistanud see neil lähenemast loovalt arhitektuurilisse ja kunstilisse stiili, terminoloogiasse ning traditsioonilistesse lugudesse. 
On ilmselge, et Piibli autorid ei pidanud vajalikuks kõrvale heita kõike, mis on paganlusega seotud. Vastupidi, nad kasutasid seda! 

Kuid pangem tähele, et sellal kui Saalomoni templi plaan järgib kaanani pühamute arhitektuurilist stiili, ütleb Piibel, et tempel põhineb tabernaaklil, mille kujundas Jumal ise (2Ms 26:30). Seega peetakse ka Jesajat, Habakukki ja psalmiste Jumalast inspireerituiks. Me peame selgelt välja tooma, et füüsilised  tõendid, mis tõestavad sarnasust kaanani ja iisraeli tavade vahel, ei ole vastukäivad Jumala inspiratsiooniga. Vastupidi, see õpetab meile midagi Jumala kohta: Jumal on tegelikult kultuuriliselt tundlik misjonär!

Kui me usume, et Vana Testament on inspireeritud Jumala poolt, siis peame uskuma, et Jumal kujundas teadlikult tabernaakli, mis sobitus kultuuriliselt teatud templite stiiliga, millega kohalikud inimesed olid harjunud. Seega oli see Jumal ise, kes mõistis, kuidas paganlikke kaanani Baali pärimusi saab ära kasutada Tema auhiilguse esiletoomiseks!  Sa

masugust kultuurilise tolerantsi vaimu näeme apostlite misjonitöös Uues Testamendis. Peetrus, Paulus ja kõik apostlid olid jumalakartlikud juudid. Kui nad alustasid kreekakeelset kuulutustööd mitte-juudi etnilistele gruppidele, oleks olnud mõistetav nende nõudmine nimetada Jumalat heebreakeelse nimega Jahve, selle asemel et kasutada kreekakeelseid sõnu, mida seostati nii tugevalt valitseva paganlusega. Apostlid oleksid võinud järeldada, et need kreekakeelsed sõnad ei sobi kristlikku kasutusse. Kuid nad ei teinud nii. Kui Uus Testament tsiteerib Vana Testamenti, siis El-ist saab Theos ja Jahvest saab Kyrios, hoolimata sellest, et neid sõnu kasutati samal ajal paganlikes kreeka templites. Apostlid järgisid prohveteid, tunnistades, et paganlikud terminid võivad osutuda väärtuslikeks vahenditeks evangeeliumi edastamisel.

Tagasi Udmurtia juurde

Alustasime artiklit pilguheiduga spetsiifilisele dilemmale, mis seisab udmurdi kristlaste ees. Kas neil on õigus kasutada paganlikku nime Kõldõšin? Nähes Piibli autoreid vabalt kasutamas paganlikke sõnu, kujundeid ja kunstilisi võtteid, kas võiksime udmurte sama asja eest hukka mõista? Väites, et udmurdid eksivad, kui kasutavad nime Kõldõšin, peame ka ütlema, et Piibli autorid eksivad. Nii ei saa aga väita. Kui heebrea prohvetid tegid õigesti paganlikke traditsioone kasutades ja mugandades, pole meilgi piibellikku põhjendust hukka mõista udmurte, kes nende eeskuju järgivad.

Eelpoolöeldu on täiesti iseloomulik sellele, kuidas Piibel käsitleb sõnade, kujundite ja eelkristlike traditsioone kasutamist evangeeliumi kuulutamisel. Samal ajal ei tohi me aga ära unustada neid kuldseid vasikaid! Kuldvasikas viis selle suure sammu võrra liiga kaugele. Kristlastena me ei saa nõustuda kõigega, mis  paganlusest tuleb. Ainujumala ja Tema poja Jeesuse Kristuse unikaalsus tuleb alal hoida. Kuigi kuldvasikad heideti kõrvale, võeti omaks nimi EI, mis oli paganlik kaananiusu jumaluse nimi, mida seostati just pulli kujutisega. Ilmselgelt tuleb leida tasakaal nii Udmurtias, Marimaal, handi rahva juures kui iga muu kultuuri puhul. Me ei saa paganlusest kõike aktsepteerida ega ka kõike ära heita. 

Maailma kauneim kirik? Norra püstpalkkirikud seisavad tõestusena sellele, et on võimalik kasutada traditsioonilist mittekristlikku kunstistiili Ainujumala teenimisel. Borgund Stave Kyrka, Norra Foto: Marta B. Haga / MFA Norway Kasutatud Norra saatkonna loal.

Miks on see oluline

Olen arvamusel, et kõige kaunimad kirikud maailmas on Norra püstpalkkirikud. Neid ehitati peaaegu 1000 aastat tagasi, just pärast skandinaavlaste ristiusku pöördumist. Nimetatud kirikuarhitektuur on unikaalne selle poolest, et viikingiajastu Skandinaavia kunstistiili kasutati elava Jumala kiituseks. Kahjuks on nimetatud puukirikud omamoodi harukordsed. Teisel pool Norra piiri Rootsis võib näha, et kirik, mis ehitati minu suguvõsa kodupaigas umbes samal ajal, on kahjuks tüüpiline euroopaliku arhitektuuriga kirik, millega kohalikud inimesed tollal ei saanud samastuda kui millegi oma kultuuriruumi kuuluvaga.  

Küsimus pole pelgalt esteetiline. On oluline, et kohalikud inimesed tunnetaksid, et kristlik sõnum ei ole midagi võõrast, vaid on tegelikult nende evangeelium. Näiteks, kui eestikeelne Piibel kasutaks Issanda tähistamiseks võõrkeelset nimetust (nt saksakeelset sõna Herr), milline oleks olnud siis kohalike reaktsioon? Kas eestlased oleksid olnud agarad Jumalat vastu võtma, kui oleksid Tema poole pöördumisel pidanud kasutama sama nime kui saksa parunid?  

Aastasadu on udmurtidele räägitud, et sobilik on ristiusu Jumalat kutsuda  venekeelse sõnaga “Bog”.  Udmurdikeelse Inmar kasutamist on tõlgendatud  kui lubamatut paganlikku laenu. Siis pole ime, et ristiusu Jumalat on nähtud võõra jumalana. Selle otsese tulemusena tähendab ühes udmurdi dialektis sõna “ristima” sõna-sõnalt  “venelaseks tegema.”

Kui me tahame, et ristiusk juurdub ja levib udmurtide, maride ja hantide seas, on oluline, et evangeeliumi esitataks mitte järjekordse „võõramaise vallutajana“, vaid kui sõnumit, mis on järjepidevuses nende rahvapärimuse ja kunstitraditsioonidega.  

Võib-olla on eestlastel liiga hilja rajada tõeliselt Eesti Kirik. Pärast tuhande aasta pikkust saksa traditsiooniga põimumist oleks iga katse luua midagi ehtsalt eestlaslikku küll huvitav, kuid kunstlik. Kuid udmurtide, maride ja hantide jaoks ei ole liiga hilja. Kas me ei võiks neid julgustada ehitama kirikuid ja jumalateenistusvormi, mis on unikaalsed just neile, jäädes samal ajal ustavaks ühele tõelisele Jumalale? Kas see poleks mitte kõige võimsam tunnistus maailmas? Tuginedes Piibli autorite lähenemisele oma ajastu paganlusele, on see Piibli seisukohast õige lähenemine, ning on just täpselt see, mida udmurdid teevad Kõldõšini kaudu.

Mark Nelson
EMK Teoloogiline Seminar
Lektor 

------------------------------------------------------------------------------------

(1) Ingliskeelne Amenope õpetuste tõlge on pärit teosest “Ancient Israelite Literature in its Cultural Context”, John H. Walton Zondervan, 1989, lk. 192. Eestikeelne tekst on vabatõlge.

(2) Illustratsioon pärineb John Monsoni artiklist, “The New ‘Ain Dara Temple:  Closest Solomonic Parallel,” ajakiri Biblical Archaeology Review, mai/juuni 2000, lk. 31.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn