Misjoniteoloogia

Milline ohver on piisav?

Lisainfo: Avaldatud: Esmaspäev, 23 Veebruar 2015 05:00; Kirjutas Suvi Eriksson; Klikke: 1941

Suvi Eriksson töötab Jamalis põliselanike, peamiselt neenetsite juures. Eesmärk on julgustada neenetseid kasutama oma keelt, nende kultuurile omaseid väljendusvorme (muusika, lugude vestmine jm) ning neenetsi keelde tõlgitud piibliosi. Selleks salvestatakse piiblitekstide audioversioone, edendatakse piiblilugude jutustamist kuulajaile, julgustatakse inimesi emakeeles lugema ja kirjutama.

Mullu tuli talv Jamalis varakult, aga detsembris saabusid soojad ja vihmased päevad ning hanged hakkasid sulama. Sellele järgnenud paukuv pakane külmutas lumikatte kuudeks põhjapõtrade sõrgadele läbipääsmatuks. Põdrad ei saanud enam lume alt toitu kätte ja tuhanded nõrkesid näljast.

Loe edasi: Milline ohver on piisav?

Rahvuslik usutöö: kas ebajumala loomine või eelmaitse taevast?

Lisainfo: Avaldatud: Teisipäev, 22 Juuli 2014 07:18; Kirjutas Mark Nelson; Klikke: 1823

11marknelson 150px

„Meie rahvuslik identiteet on meile oluline."
„See on meie emakeel. Me ei taha ära kaduda!"

Väikeste rahvaste jaoks on need väited enesestmõistetavalt õiged. Eesti kristlaste jaoks on ilmselge, et iga rühm sooviks ülistada, palvetada, Piiblit lugeda ja oma usku väljendada omas keeles ja oma kultuurile vastavalt. Suuremate rahvaste keskel elavate vähemusrühmade jaoks aga tähendab see „ebaharilikku" käitumist. Nende keel ja taust erineb enamuse omast ning seetõttu sildistatakse nende usutöö etnilisuse või rahvuslikkuse sildiga ning suhtutakse sellesse skeptilisuse ja võõristusega.

Kas rahvuslik usutöö loob ebajumala? Mõnedki kirikujuhid on sellist muret väljendanud. Näiteks kui komi kristlased tegelevad põhjalikult emakeele ja rahvusliku identiteedi küsimustega, ega nad sellega ei eemaldu kõige olulisemast? Kas nad sellega mitte ei lase silmist evangeeliumi lihtsaid tõdesid, keskendudes igavikuliste küsimuste asemel ajalistele? Ega nad sellega ebajumalat ei loo, kaotades Jumala kui sihi? Hiljuti kuulsin üht välisriigi kirikujuhti lausumas, et me peaksime kõik need kultuuriküsimused unustama ja „lihtsalt evangeeliumi kuulutama!" Lihtne on süüdistada väikseid rahvusrühmi ülemäärases keskendumises kultuuri- ja keeleküsimustele, raisates jõudu, mida tuleks keskenduda Jeesusele. Kas see tegelikult nii on? Küsimus ootab vastust, mis aitaks meil endid mõista ja anda teadmise, kuidas vastata neile, kes meie rahvuslikku misjonit kritiseerivad.

Kõigepealt uurigem vastuseks, kuidas Jumal suhtub rahvastesse. Ehk teisisõnu, kui Jumal sind vaatab, mida ta näeb?

Loe edasi: Rahvuslik usutöö: kas ebajumala loomine või eelmaitse taevast?

Saami rahvas ja kirik

Lisainfo: Avaldatud: Neljapäev, 08 August 2013 22:00; Kirjutas Gerard Willemsen; Klikke: 3666

2013k 10 4 200px Saamid elavad Norra, Rootsi ja Soome põhjapoolses osas ning Koola poolsaarel Venemaal. Saamide traditsioonilisteks elatusaladeks on põhjapõdrakasvatus, jaht ja kalapüük. Nende kultuuril on siiani palju ühist teiste põhjapõtru kasvatavate rahvastega Põhja-Siberis, vanasti elasid nad telkide sarnastes püstkodades nagu teisedki rändrahvad. Keeleliselt kuuluvad saamid soome-ugri rühma. Harilikult eristatakse 7 erinevat saami keelt, millest kolme räägitakse Rootsis. Osal neist on väga vähe kõnelejaid, suurim on põhjasaami 20–30 tuhande kõnelejaga.

Sápmi, nagu traditsioonilist Saamimaad kutsutakse, koloniseerisid skandinaavlased ja idas venelased alates 12. sajandist, kiirema hoo sai see 16.-17. sajandil. Saamid pidid selle käigus lahti ütlema oma traditsioonilisest religioonist ja vastu võtma kristluse. „Ebajumalateenimist" karistati karmilt. Samas kasutati saame kuningas Karl XII valitsusajal orjatööga võrreldavates tingimustes Lõuna-Lapi hõbedakaevandustes. Riigikirik osutus nii mõnigi kord sobivaks koloniseerimise tööriistaks. Tõeline misjonihuvi saamide vastu tekkis alles 19. sajandil. Samas sunniti vähemalt Rootsis saami lapsi internaatkoolides peredest lahus õppima ning 20. sajandi alguses oli neil koolis emakeele kasutamine keelatud. Äärepealt oleks kogu põlvkond oma keelest ilma jäänud. See oli rassilise bioloogia aeg (rootslaste leiutatud!), mis tõi kaasa saamide ja teiste rahvaste tõsise riigipoolse diskrimineerimise. Preestrid olid tihti neil nn teadlastel abiks, kogudes luid saamide haudadest.

Riigi ja kiriku tugev seos kolonisatsiooniajal tekitas omapärase olukorra. Ühelt poolt on valdav enamik Norra ja Rootsi saame nominaalselt kristlased (nagu teisedki nende maade elanikud), teisalt puudus usaldus ajaloo ja selle tõttu, kuidas kirik välistas saami kultuuri. Keelati saamipärased usuväljendused nagu rahvalaulu (joik) ja trumm gievri abil. Märkimisväärne osa saamidest nende riikide põhjaosas kuulus lestadiusliikumisse, mis sai alguse 19. sajandil. Vastav liikumine luterlike kirikute raames on väga konservatiivne ning välistab saami kultuuri väljendusvormide kasutamise.

Loe edasi: Saami rahvas ja kirik

Kristlased põhjahandi kultuuris

Lisainfo: Avaldatud: Laupäev, 27 Juuli 2013 22:00; Kirjutas Andrus Kask; Klikke: 2171

Tänane handi kristlik kogukond Uuralite taga Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas on kujunenud eri rahvusest kristlaste koostöös. Eestlaste jaoks võib ühise töö alguspunktiks lugeda aastat 2003, kui Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari tudengid sõitsid koos Rootsi misjoniorganisatsiooni Ljus i Öster misjonäridega lühiajalisele misjonireisile Lääne-Siberi põhjaossa. Aastate jooksul on eestlastel tekkinud kontaktid nii külades kui ka tundras elavate hantidega.
Metodisti kiriku liige Andrus Kask on Obi-äärsete külade hante nii palju külastanud, et nii mõneski külas peetakse teda lausa omainimeseks. 2013. aasta jaanuaris viibis Andrus Siberis esimest korda koos abikaasa Jelenaga.

-------------------------------

Aegade jooksul on kristlikus misjonitöös kogetud nii edu kui ka ebaõnnestumisi. Misjonitöö on tihti seotud strateegiliste plaanidega, mida misjonipõllul püütakse ellu rakendada. Seejuures on oluline, kui suurel määral suudetakse eesmärk ja selle saavutamine sobitada kohaliku kultuuri, selle olustiku ning väärtustega. Vastasel juhul võib plaanide elluviimine hoopis kahandada kultuuris olevaid väärtusi või isegi allutada kultuuri enda.

Kristliku misjonitöö keskmeks on evangeelium. Evangeelium toob kaasa muutusi sotsiaalsetes suhetes, mis algavad kristlusesse pöördunud inimesest endast, tema positsioonist perekonnas ja kogukonnas tervikuna. Muutuseid saavutatakse tihti läbi kriiside ja konfliktide.

Evangeelium on hea sõnum. Kuidas anda sõnumit edasi nii, et see kõnetaks inimesi nende enda kultuuris? Mil viisil kõnetab hea sõnum handi kultuuris ja kuidas seda kanda edasi hantide igapäevaelu kaudu?

Loe edasi: Kristlased põhjahandi kultuuris

Rahvakultuur kannab Kristuse risti

Lisainfo: Avaldatud: Teisipäev, 25 Juuni 2013 07:51; Kirjutas Arvo Survo; Klikke: 1773

Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni." Mt 28:18-20

Nõukogude perioodil maatasa tehtud, otsekui elusalt maetud Ingeri Kirik on siiamaani suhteliselt väike, kuid talle on Jumala poolt antud suur ülesanne: algatada misjonitööd Uurali rahvaste keskel ja laiemaltki, kuni Siberi ja Kaug-Idani välja. Praegu on siin jumalateenistustel vene keele kõrval kasutusel umbes kümmekond teist keelt, millest üle poole on meie hõimukeeled.

Jumalal on kõigele oma täpne aeg, ehkki meie inimliku mõõdupuu järgi Tema abi tihti hilineb. Meiegi oleme saanud seda kogeda oma rahva ja kiriku saatuses, aga laiemaltki. Jumal on see, kes kogu maailma saatust valvab ja ka juhib: Sel päeval sa ütled: „Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind. Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja." Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Ja sel päeval te ütlete: „Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et tema nimi on kõrge! Ülistage Issandat, sest tema on teinud suuri asju, saagu see teatavaks kogu maal! Hõiska ja rõkata rõõmust, Siioni elanik, sest Iisraeli Püha on teie keskel suur!" (Js 12:1-6)

Loe edasi: Rahvakultuur kannab Kristuse risti

Kes on minu ligimene?

Lisainfo: Avaldatud: Kolmapäev, 07 September 2011 22:00; Kirjutas Jukka Repo; Klikke: 3278

Jukka Repo hõimurahvaste palvepäeva jutlus 17. oktoobril 2010. a

Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: “Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?” Aga Jeesus ütles
talle: “Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?” Tema vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” Siis Jeesus ütles talle: “Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!” Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: “Ja kes siis on mu ligimene?” Jeesus ütles kõnelust jätkates: “Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus
sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda. Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest. Ja järgmisel hommikul
võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: “Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan
mina sulle tagasi tulles.” Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?” Seadusetundja ütles: “See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: “Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Lk 10: 25-37

Kes on minu ligimene? Kas minu ligimene on töötuks jäänud naaber, kes ei usu Jumalasse ja armastab viina rohkem kui oma naist? On ta agakiusatud koguduse liige raudse eesriide taga, kes elab ilma Piiblita? Kas kaugel maal toimunud maavärina ohver või hingamisraskuste all kannataja suitsu mattunud Moskvas on olnud minu ligimene? Või on minu ligimene poja klassikaaslane, kellel on kodus rasked ajad, sest et
ema ja isa lähevad varsti lahku?

Loe edasi: Kes on minu ligimene?

Veel artikleid...

Lehekülg 1 / 2

Algus
Eelmine
1
2
Järgmine
Lõpp