Meie misjon

Võru Elupuu kirikus lehvib Udmurtia laualipp

Kirjutan seda lugu Eesti 96. sünnipäeva hommikul. Olen just rahvuslipu heisanud. Mõeldes kõigile õnnistustele, mida on andnud sõprus udmurtidega, on täna hõimusuhete üle mõtisklemiseks parim aeg.

Minu esimene kohtumine udmurtidega oli 2006. aastal, kui Võru koguduse misjonilaagris koos mitmekümne norralase ja kümnekonna eestlasega laulis ja teenis noortegrupp, kellest hiljem sai ansambel Šumpoton (ek rõõm). Kui udmurdid olid palvetanud minu keskmise poja Joeli pärast, tervenes ta tõenäoliselt eluaegsest astmast.

Minu reisid Udmurtiasse aastatel 2008, 2009 ja 2013 on andnud elumuutva kogemuse, mis minu maailmavaadet on paljuski muutnud. Olen selle eest Jumalale väga tänulik.

Esimesel misjonireisil küladesse 2008. aastal kogesime võimsat Püha Vaimu juhtimist. Mäletan ööbimist palavates talutaredes, pesemist vihmaveetünnides, varahommikusi kartulivõtmisi (kartulid on seal tihti kaalikasuurused!). Aga ka öised usuteemalisi vestlusi noortega, lõputuid palveid vaimus ... Ilma liialdamata kestsid palved vahel kuni paarkümmend tundi päevas ... See oli nii hea.

Loe edasi: Võru Elupuu kirikus lehvib Udmurtia laualipp

Me ei saa olla ükskõiksed soome-ugri rahvaste suhtes

14 200pxSergei Kubata elab Surgutis ja on Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Hantõ-Mansiiski ringkonna vanempresbüter (piiskop). Oma teise Eesti-reisi käigus oli ta koos abikaasaga sugulaste juures Kehras, käis Oleviste koguduse jumalateenistusel ja külastas Eesti Piibliseltsi.

Surgut on üks vanimaid Siberi linnu, rajatud juba 16. sajandi lõpul. Linn hakkas kiirelt kasvama 1960. aastatel seoses nafta- ja gaasimaardlate rajamisega ja on praegu suuruselt ligilähedane Tallinnale. Kaasaegses ja kaunis linnas on elanikke rohkem kui 150 rahvusest.

Sergei ei olnud alguses huvitatud Surgutti elama asumisest, kui teda sinna perega 1990. alguses töötegijate nappuse tõttu kutsuti. Kuni ta aru sai, et see on Jumala kutse ...

„Minu naise vanaisa veetis sealkandis kunagi 10 aastat vangilaagris, sest oli teeninud koguduse pastorina," meenutab Sergei. „Kui alustasime tööd, oli veel nõukogude aeg, kuid juba võis kutsuda inimesi kultuurimajadesse vaatama filmi Jeesusest. Kokkutulnute hulgas oli nii hante, mansisid kui ka neenetseid. Kogudus Surgutis registreeriti 1990. aastal. Tänases koguduses on rohkem noori kui vanu, sest pensionile jäädes püüavad inimesed karmist kliimast soojematesse piirkondadesse kolida.

Loe edasi: Me ei saa olla ükskõiksed soome-ugri rahvaste suhtes

Kümme eurot kuus – vähe või palju?

Viimaste aastate jooksul on kristlaseks saanud umbes 200 hanti, kes elavad mitmesaja kilomeetri raadiuses asuvates külades. Kahjuks valitseb piirkonna paljudes protestantlikes kogudustes suhtumine, kus handi keel, rahvariided, kultuur ja kombed ei ole kirikus teretulnud. Nii ei eksisteeri täna, 2000 aastat pärast Jeesuse tulekut maailma, veel mitte ühtki registreeritud handikeelset kogudust. Handid aga vajavad kogudust, kus on võimalik palvetada ja õppida Jumala Sõna tundma emakeeles, samuti laulda elavale Jumalale ülistust neile omases stiilis.

.

Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna pealinnas Salehardis asuv kogudus Blagaja Vest on alates 2003. aastast olnud eestlaste  misjonipartneriks handi rahva hulgas. Aastal 2010 käivitati neljas handi külas koguduse rajamise projektid. Neis külades elavad handi kristlased  on oma kodudes algust teinud handikeelsete osadusgruppidega. Jumala abiga on need kodugrupid kasvamas esimesteks kristlikeks handi  kogudusteks!

Loe edasi: Kümme eurot kuus – vähe või palju?

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

Agnes BöningEEKBK Liidu all tegutseb misjonikeskus, kes koordineerib Liidu-sisest evangeelset tööd ja välismisjonialast tegevust. Misjonikeskusel on igatsus, et iga inimene Eestimaal saaks võimaluse kuulda head sõnumit Jeesusest Kristusest talle arusaadaval moel. Jeesus on valinud koguduse oma Ihuks maa peal, ta on “Tema täius, kes täidab kõik kõiges.” (Ef 1:23) Misjonikeskus saab koostöös kohalike kogudustega olla partneriks ja innustajaks Suure Misjonikäsu täitmisel.

Piirkondlik töö ja piirkonnavanemad. EEKBKL kogudused on jagatud 9 piirkonna vahel, nende vanemad misjonikeskuse esmased partnerid kohalike koguduste julgustamisel. Nad korraldavad kokkusaamisi pastorite ja töötegijatega, selleks et jagada muresid ja rõõme ning koos mõelda, kuidas evangeelset tööd arendada ja kogukonda Kristuse armastusega paremini mõjutada. 

Loe edasi: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

Peep NeimannVälismisjonitöö on toimunud aastaid enne praeguse struktuuri loomist. Kõigepealt käis Johannes Kudrin meeskonnaga misjonireisidel Ufaas. Seejärel oli Kalju Õigus perega pool aastat Taškendis, suundudes hiljem Astrahani ja Dagestani, kuhu rajati ka kogudused. 1997. aastal läks misjonipõllule Krasnoborskisse Monika Pavlovitševa (Plisnik), kes rajas sinna koguduse. Samal ajal alustasid misjonitööd ka kurdid misjonärid Margit ja Vitali Taks, tehes oma esimese reisi Peterburi. Sellest sai alguse nende edasine Jumala Sõna kuulutamine pereseminaride kaudu üle kogu endise Nõukogude Liidu.

Töö kasvades tekkis vajadus välismisjoni toimkonna (VMT) järele, et tööd koordineerida ja efektiivsemalt teha. Aastal 2000 kutsus piiskop Märt Vähi kokku misjonäridest ja misjonimeelsetest inimestest koosneva misjonikomitee, mis praegu kannab nime „misjonitoimkond“. Meie sooviks on aidata Eesti kogudustel tõusta üles, läkitada välja misjonäre ning võtta oma positsioon Suure Misjonikäsu täitmisel, viies evangeeliumi teistesse maadesse üle maailma. 

Loe edasi: Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

EMK Tallinna kogudus

Olen tänulik Jumalale, kes inspireeris EMK Tallinna kogudust ehitama uut pühakoda, kus lisaks kirikusaalile oleks koguduse tööks vajalikud abiruumid ja teoloogiline seminar uute töötegijate koolitamiseks. See idee hakkas idanema ja materialiseerus lõpuks hoonena, mis sai nimeks Balti Misjonikeskus. Juba ehituse alguses tekkis mõte: miks mitte koolitada inimesi, kes oleksid valmis kandma Kristuse armastuse sõnumit ka väljaspool kodumaad. Miks mitte koolitada inimesi Lätist, Leedust ja Venemaalt, kaasa arvatud soome-ugri hõimurahvaste seast? Nüüdseks on koguduse esialgsed unistused saanud reaalsuseks. Mitmed koguduseliikmed ja töötegijad on saanud hea teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse EMK Teoloogilises Seminaris, koostöös seminariga on koguduse liikmed saanud käia lühiajalistel misjonireisidel soome-ugri rahvaste seas. Need reisid on avaldanud osavõtjaile märkimisväärset mõju: nende usk on saanud tugevamaks ja pannud neid rohkem palvetama komide, udmurtide ja hantide eest, kellega on tekkinud isiklikud kontaktid. Kogudus on misjonireisidest osa saanud slaidiprogrammide ja jutustuste kaudu ja see innustab kogudust neid reise jätkuvalt rahaliselt toetama ja palvetama hõimurahvaste eest. Suursündmuseks võib pidada Eesti Evangeelse Alliansi korraldatud hõimurahvastele pühendatud konverentsi Tallinnas Balti Misjonikeskuses 15.–18. märtsini 2007. Misjonitöö on kandnud head vilja, millest annab tunnistust tõik, et EMK Teoloogilises Seminaris on õppinud või õppimas paljud üliõpilased teistest riikidest ja rahvustest (lätlased, leedulased, venelased, soomlased, komid, udmurdid, handid, ukrainlased jt). 

Toomas Pajusoo
EMK Tallinna koguduse pastor

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn