Ingeri Kirik

Üks tegemine, kolm nägu

PlussMõni aasta tagasi palvetas Soome suurima kristliku noorteajakirja Nuotta projektijuht Tommi Hakkari ajakirja tuleviku pärast. Ta peas hakkas
keerlema sõna Eesti. Praktiliselt kohe sai ta kokku paari eestlastest noorsootöötajaga, kes olid just tundnud vajadust Nuotta toimetusega kontakti võtta. Selliselt sai alguse koostöö, kus ühiselt antakse välja evangeelset noorteajakirja Soomes, Eestis ning Venemaal.

Esimese eestikeelse, Plussiks nimetatud ajakirja materjal tõlgiti soome keelest ning soomekesksus ei jäänud eesti lugejatel märkamata. Kui üllitist nägi aga Ingeri kiriku pastor Pekka Jauhiainen, leidis too, et ajakirja tegemine koos soome meediatöötajatega kuluks ära ka Ingeri kiriku noortele.

Kultuurid kohtuvad

Teise Plussi numbri jaoks koguti materjali 2010. aasta augustis Lääne-Nigulas, kus olid koos kolme riigi meediahuvilised. Kõigest mõne päeva jooksul valmisid sisud ajakirjadele Nuotta, Pluss ja Võbor.  See, et toimetustes tegutsesid omase kultuuri esindajad, ei jäänud lugejatel taas  märkamata, seekord tunnustavalt. Huvitavateks peeti ka neid lugusid, millede autoriteks olid naabermaade noored: meedialaagris oli selgunud, millised teemad mis vaatenurgast kuskil huvi pakuvad.

”Võbori noortel on hoopis teistsugune kultuur, see mõjub nagu värske tuuleiilikene,” märgib ajakirjade kaastööline Triin Salmu. ”Meil on jätkuvalt palju õppida,” tõdeb ka Tommi Hakkari, meenutades, kuidas homosuhete teemaline artikkel kohtas Soomes ja Venemaal ühtemoodi ärritunud vastuvõttu, mille põhjused olid aga täiesti vastandlikud.

 

 

Loe edasi: Üks tegemine, kolm nägu

Jaani kirik Peterburis taas pühitsetud

Jaanikirik20. veebruaril aastal 2011 taaspühitseti luterlik Jaani kirik Peterburis. Peterburi eestlaste luterliku kogukonna alguseks võib lugeda aastat 1787, kui pärast saksakeelset jumalateenistust lubati hakata kaks korda kuus pidama eestikeelset jumalateenistust. 1842. a mais moodustati iseseisev kogudus ja aastal 1860 õnnistati sisse Jaani kirik, mis sai Peterburi eestlastele oluliseks keskuseks. Peterburi Jaani kirikus on teiste seas vaimulikena teeninud Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas ja Jakob Kukk.

26. märtsil 1917. a kogunes kiriku juurde umbes 40 000 eestlast, et marssida rahvuslippude lehvides koos laulukooride ja puhkpilliorkestritega
Tauria palee juurde ja nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat.

Nõukogude ajal ehitati koguduselt võõrandatud kirikuhoone ümber. Erineval ajal asusid seal laod, töökojad ja ehitustrust. Aegade muutudes sai
taastatud kogudus 1997. aastal kirikuhoone tagasi – algas keeruline ning raske tee kiriku taastamiseks.

Jaani kiriku taaspühitsemise teenistuse liturgias osales mitu EELK vaimulikku eesotsas peapiiskop A. Põderiga. Kaasa teenisid Ingeri luterliku kiriku ning Evangeelse luterliku kiriku Venemaal esindajad. Eestist olid pidulikule sündmusele saabunud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Laine Jänes, välisminister Urmas Paet jt. Jumalateenistusel ja õhtusel kontserdil esinesid rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.

Kirikule kingiti lipp, armulauatarbed, kirikutekstiilid, jumalateenistuse käsiraamatud, küünlajalad jm. Eesti Piibliselts kinkis kogudusele nahkköites altaripiibli.

Eestlastel on Peterburis jälle oma kirik. Õnnistagu Jumal jätkuvalt 150-aastases pühakojas toimuvat!

Taaspühitsemisteenistusel osales
Jaan Bärenson

Ööst sai peagi päev

Reinaru1980. aastal sai noor EELK vaimulik Leevi Reinaru kutse Nõukogude armeesse. Seekord ei aidanud ka tervislikel põhjustel vabastav valge pilet: tõenäoliselt peeti olümpia-aastal paremaks „kahtlane“ kontingent Eestist igal juhul kaugemale toimetada.
Eestlase teenimiskohaks sai ehituspataljon Leningradi eeslinnas Puškinis, kus olid kohtulikult karistatud noored mehed, kelle kätte relvi ei saanud usaldada. Ehkki pastor Reinaru amet oli märgitud ka sõjaväepiletisse, teda siiski oluliselt taga ei kiusatud. Varsti pakuti hoopis autojuhi ametit, sest liiga tihti oli tulnud ette, et senised autojuhid olid kuhugi unustanud nii auto kui ka iseenda…
Nii tekkis liikumisvõimalus kristlastega kohtumiseks. Leevilt lausa küsiti, et kas tahad nädalavahetuseks linna minna, kuna sul on ju usulised vajadused! Linnas oli ka kirik, kus ingerisoomlased olid saanud 1970. lõpus taas rajada oma koguduse, mis ametlikult kuulus Eesti luterlikku kirikusse.

Ingeri kirik – 400!

Poder_Kuukauppi

• 1611 asutatakse esimene soomlaste luterlik kogudus Karjala maakitsusel Lempaalas, mis tollal kuulus Rootsile.
• 1641 moodustatakse ingerisoom laste kogudustele eraldi piiskopkond
• 18. sajandi algusest, kui võim läks venelastele, kuuluvad kogudused Venemaa luterlikku kirikusse.
• 19. sajand on Ingeri kiriku õitseaeg.
• 1927 lakkab Ingeri kirik olemast kui juriidiline isik.
• 1938 on lakanud ka sisuline tegevus.
• 1953 algab vaimulike isade ja emade aeg, kes pöördusid vangilaagritest tagasi. Kogunetakse kodudes ja kalmistutel. Petseri ja Narva ingerlasi teenivad õpetajad Elmar Kull ja Voldemar Ilja Eestist.
• 1970 registreeritakse Karjalas Petroskois esimene ingerlaste kogudus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku alluvusse, sellele järgneb 1977 kogudus Leningradi eeslinnas Puškinis. Neid teenivad Eestist õpetajad Paul Saar, Tiit Salumäe jt.
• 1988, kui õigeusukirikul täitub Venemaal 1000 tegutsemisaastat ja pidustustel osaleb ka kommunistliku partei peasekretär, võetakse seda kui märguannet.  Algab Ingeri kiriku taassünni protsess.
• 1989 hakatakse Puškinis koolitama kirikule töötegijaid.
• 1991. aastaks on registreeritud juba 16 kogudust.
• 1992 asutatakse iseseisev Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik.
• 1993 otsustatakse rajada koolituskeskus, mis 2005. aastal nimetatakse ümber teoloogiliseks instituudiks.
• Tänapäeval on Ingeri kirikus u 80 kogudust u 15 000 liikmega Ingerimaast Siberini ja Murmanskist Põhja-Osseetiani, lisaks arvukalt kuulutuspunkte. Väikerahvastele, sh soomeugrilastele on kakskeelseid, näiteks soome-vene, mari-vene, mordva-vene, udmurdivene
kogudusi.

Uurali Uudised - detsember 2011

2011_dets_rist.jpgSõbrakiri nr 3 /2011
UURALI UUDISED

Tervitused lumisest Birskist, kus kolm päeva möllas tumetorm., nagu kooliajal õpitud luuletuses: „Lumme mattes maa ja taeva, viliseb ja vingub tuul. Kord kui loom täis surmavaeva, kord kui laps, kel nutt on suul.“ On talv ja Jeesuse sünnipäeva ootuse aeg. 

Piibliseminar Marimaal

Meie tegemistest viimsel ajal on tähtsamad olnud piibliseminar 18.-20.11. Joshkar-Olaas Uurali praostkonna Kogudusekooli õppuritele. Pealkiri oli „Piibli punane niit“ ning enamuse loenguid pidas teoloogiamagister Dina Korepanova, kes on olnud meie sekretäriks ja kes jätkab meie tööd tulevikus.

Rahvuskaaslasi teenimas

Jaanipäeva jumalateenistus Ülem-Suetuki kirikusLuterlikul kirikul on juba aastakümnete pikkused traditsioonid Eestist ida pool elavate rahvuskaaslaste teenimisel. Viimastel aastatel on eestlaste teenimine elavnenud nii Lõuna-Siberi külades, Krimmis kui ka Sotšis. Regulaarsed teenistused toimuvad juba traditsioonilistes paikades, nagu Peterburi, Moskva ja Petseri, kus on segunenud kolm kõige olulisemat komponenti: eesti keel, rahvuskultuur ja kombed ning luterlik identiteet.

Emakeelse Jumalasõna kuulutamine ja kuulmine ning palve on kingitus, mis on teiskeelse rahva ja kommete keskel elades hindamatu väärtusega.
Tänavu juulis külastasid Siberi eestlasi Arho Tuhkru ja Jaan Bärenson ning augustis käis Krimmi eestlastel külas Tiit Salumäe.

Jaan Bärenson, Karatuzi rajooni juht Voldemar Saar ja Arho Tuhkru Palvus Jermakovski külas

Alamkategooriaid

Ingeri Kirik
Questions related to localisation and languages
Väliaho

   

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn