Uudiseid Karatusast ja Ülem-Suetukist
- Lisainfo
- Avaldatud: Neljapäev, 19 Veebruar 2015 04:38
- Kirjutas Toimetaja
- Klikke: 2267
Ingeri kiriku Siberi praostkonna lõunaosas alates 2009. aastast töötanud Soome misjonäri Joose Pitkäneni sõnul elab Karatusa rajoonis umbes 20 000 inimest, kellest on luterlikus kirikus ristitud ligikaudu 3000. Arvudest ei tasu end aga eksitada lasta, sest kiriku õpetust pole vaimulike puudusel siin tükk aega edasi antud. Pühi esemeid siiski austatakse: näiteks oli keegi vana naine Pitkänenile seletanud, kuidas ta haigeks jäädes ikka Piiblist paberitükikesi rebib ja kuuma tee sisse paneb – see pidavat aitama. Musta huumori lainel lisab Joose, et nii mõnigi koguduseliige saab võib-olla alles omaenda matusel teada, et oli luterlane ... Kohe lisab ta aga tõsisemalt, et ehkki Ingeri kiriku töö igal pool Venemaal ressursside vähesuse tõttu kannatab, põhineb see siiski kindlalt Jumala Sõnal ja sakramentidel, nii et töötada on olnud rõõm.
Karatusa linna püstitatakse parajasti Alam-Bulanka külas pikalt lagunenuna seisnud pühakoja palkidest uut kirikuhoonet. Ehitustöö on andnud võimaluse ka ristiusu sisu tutvustada.
Luterliku kiriku vaimulikud on eesti kogukondi nii lääne kui ka ida pool teeninud juba paljude aastate jooksul. 2013. aastal tuli ka minul järjekordselt teenida eestlasi eri paigus.
Ülem-Suetukki algas Peterburist 5-päevase autosõiduga 5000 kilomeetrit ida suunas. Aeg, mis esialgu näis ainult transpordile kuluvat, oli tegelikult juba omamoodi misjonitöö, kuna tihti jätsime peatuspaikadesse ja andsime isegi tänaval kõndivatele noortele noorteajakirja „Võbor“. Samuti sai meie grupp paratamatult väga kiirelt lähedaseks, kui veetsime 9-kohalises mikrobussis ja 5-kohalises sõiduautos külg-külje kõrval kõik ööpäevad. Oli aega tutvuda ja lugusid jagada, süüa ja magada, muusikat kuulata ja laulda – üle mitme aasta tundsin endal olevat niivõrd palju aega, et sellega ei oska midagi peale hakata. 
Evangeelne Luterlik Kirik on alustanud Alam-Bulanka hävimisohus kiriku taastamist uues paigas. „Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks.“ (Ne 2:17)
Luterlikul kirikul on juba aastakümnete pikkused traditsioonid Eestist ida pool elavate rahvuskaaslaste teenimisel. Viimastel aastatel on eestlaste teenimine elavnenud nii Lõuna-Siberi külades, Krimmis kui ka Sotšis. Regulaarsed teenistused toimuvad juba traditsioonilistes paikades, nagu Peterburi, Moskva ja Petseri, kus on segunenud kolm kõige olulisemat komponenti: eesti keel, rahvuskultuur ja kombed ning luterlik identiteet.
Vana kalendri jaanilaupäeval, 6. juulil saabusid eestlaste legendaarsesse külasse Ülem-Suetukki Tiit Salumäe ja Mihkel Kukk, et alustada ligi paarinädalast külaskäiku kaugel elavate kaasmaalaste juurde. Statistika andmetel elab Krasnojarski krais umbes 4000 eestlast. Meie külaskäigule aitas palju kaasa Karatusi rajooni juht Valeri Saar, kes on ilmselt kõige kõrgemal ametipostil olev eestlane kogu Siberis. Ime on see, et 19. sajandi sunnitööliste järglaste küla on säilitanud eesti keele ja meele kuni tänaseni. Küla keskel on vana puukirik nagu muiste ja mullu. Kõige suurem eestlaste kogunemine oli jaanitule juures, kus pillimängu tegi kohalik orkester Ernst Lelle juhatusel. Jaanipäeval pidasime jumalateenistuse nii kirikus kui surnuaial. Pea kõigil Siberi eestlastel on sugulasi Eestis ning paljud on ka kodumaal käinud. On ka neid, kes Eestis mõnda aega elanud ja töötanud, kuid siis kodukülla tagasi läinud. Eesti keelt õpitakse kodudes ja alates 2000. aastast on Ülem-Suetukis kodumaalt läinud eesti keele õpetaja. Eesti on kaugel ja sõit Siberisse kallis ning seotud viisadega. Keelelaagrites on sealseid lapsi siiski käinud ning mõned noored on pääsenud ka Eestisse kõrgkooli õppima.
Unustamatust külaskäigust oleks võimalik pikalt pajatada. Külalisi kodumaalt oodatakse vähemalt jaanipäevaks, aga võimaluse korral ka jõuludeks. Suure soojusega tuletatakse meelde õpetaja Jaanus Noormäge, kes paarkümmend aastat tagasi pani koguduslikule elule uue aluse. Tunnustust ja toetust väärivad meie kaasmaalased, kellele Eesti on ühtaegu kauge ja lähedane.