Anu ja Juha Väliaho

3-4_Anu_Juha_300pxAnu ja Juha Väliaho on lõpetanud 19 aastat kestnud töö Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus Venemaal. Selle ajaga on sinna kasvanud terve Uurali praostkond kümnekonna koguduse ja arvukate kuulutuspunktidega.  
Kui 20 aastat tagasi avanes meil võimalus asuda tööle hõimurahvaste seas Venemaal, oli selle ukse avajaks Jumal ise, kes kasutas meie kutsujana Marimaale mari ajalooprofessor Valeri Patruševi, kes 1991. aastal Helsingit külastades siin leerikooli astus ja ristitud sai. Seejärel ta paluski, et tuleksime Joškar-Olasse tööle. Läksime sinna aastal 1993. Edasi viis tee Udmurtiasse ja Komimaale, kuni 1998. aastal jõudsime Baškiiria marideni. Oleme jõudnud näha töö vilju, mis on meid omakorda jätkama innustanud. Nende aastate jooksul oleme võinud olla Volga ja Uurali vahele jääval maa-alal kaheksa uue koguduse avamise juures. 

Euroopa viimased paganad

Tunnen enda kutsumuseks just tööd maridega. See töö on eriline, kuna marisid võib pidada Euroopa viimaseks paganausku rahvaks. Kuigi järjest rohkem marisid tuleb ristimisele, pooldab enamik neist loodususundi ideoloogiat, ehkki ohvrimetsades käimise traditsioon on enamasti hääbunud. Mari-Elis elavaid marisid võib enamasti pidada kaheusulisteks, kes on küll ristitud, kuid südames ikka veel paganad. Baškiirias elavatest maridest on 75-80% veel ristimata ja kummardavad loodust. Siingi on ohvrimetsades käimine enamjaolt kadunud, ehkki siinsetes mari külades viiakse õigeusukiriku ülestõusmispüha eel läbi vanu rituaale, mida Marimaal enam ei kohta.

Vaikse neljapäeva hommikul minnakse siin küla surnuaiale, et kutsuda esivanemad selleks päevaks koju külla. Neile köetakse sauna ning seejärel kutsutakse tuppa, kus pererahvas sööb laua taga nagu tavaliselt, aga esivanematelegi on asetatud pingile omaküpsetatud leiba, mune, kohupiima, teed ja kindlasti ka vägijooki. Kostitamise järel juhatatakse lahkunute hinged majast välja ning saadetakse surnuaiale tagasi. Kõike seda toimetatakse selleks, et nad järgmisel aastal majarahvale või kariloomadele kurja ei teeks. Tegemist on seega lepitusohvriga, mille toomise taustaks on hirm.
.

Armu teenistuses3-4_Juha_armulaud_300px

Sellist tegevust aasta aastalt kordumas nähes oleme võinud eriti tajuda, kui vajalik on anda sellele rahvale teada Jeesuse Kristuse lepitustööst ristil juba 2000 aastat tagasi. Oleme siin selgemalt kui kunagi varem adunud, mida tähendab see, et Jeesus on üheainsa ohvri läbi lunastanud kõik maailma patud, nii et sellesse uskuval inimesel pole enam vaja hirmu tunda ega muid ohvreid tuua.

Mulle on meelde sööbinud tunne, mis valdab, kui oleme jõudnud järjekordsesse külla, kus ristitud inimesi ei ole. Viimased kuus-seitse aastat töötasime maride seas Baškiirias, kus on 75% elanikest ristimata. Birski kogudus rajati piirkonna keskusesse, aga tegelik töö toimub loodusekummardajate seas ümberkaudsetes mari külades. Siin tuli kõike alustada nullist, sest ristiusust ei teadnud praktiliselt keegi midagi. Tegemist oli tõelise pioneeritööga, mida Euroopas ei saa teha enam kuskil. Võisime külakultuurimajades vabalt laulda Jeesusest ning ettevaatlikult kristlusest rääkida – usupropaganda pole ametlikult lubatud – ning jätta lugemiseks raamatuid Jeesuse elust.
Meie esimene kokkupuude kohalikega ongi tavaliselt toimunud kontsertidel, kus meie koguduse ansambel on laulnud mari rahvalaule, lastelaule ja kristlikke laule. Viimased on moodustanud kavast umbes poole. Kontserdi lõpul oleme jaganud marikeelset värvipiltidega raamatut „Piiblilood“ ning alati on olnud ka aeg vestlusteks ja küsimustele vastamiseks. Sellisest kohtumisest sai alguse ka meile mullu viimaseks sihtkohaks jäänud Šelkanovo küla luterlik rühm, mis saab jätkuvalt kokku ühe mari ettevõtja eramus.
.

3-4_Mari_muusikud_450pxMuusikaprojekt

Maride elus on tähtsal kohal muusika. Nii kasutab ka Birski kogudus, mille peaaegu kõik liikmed on marid, oma töös palju muusikat. Kogudusega on liitunud mitmed tuntud mari estraadimuusikud, kes ka ise laule kirjutavad. Nad on andnud oma talendid Jumala kasutada ning üks neist, lauluõpetaja Anna Mišina, on lausa koguduse palgaline töötegija.

Mõni aasta tagasi tegi kogudus algust muusikaprojektiga, mille ühe osa moodustavadki tasuta kontserdid külakultuurimajades. Lisaks projektijuht Annale on lauljaiks palju vaimulikke laule kirjutanud, rahva seas armastatud artistid Konstantin Zainetdinov ja Vassili Mihhailov. Abiks on olnud veel mitmeid inimesi ning ka Anu on alati laulnud mari keeles meilgi tuntud laulu „Ma olen väike karjane“. Nendel kontsertidel on saanud paljud kristlusega kokku puutuda esimest korda elus.
Teine osa muusikaprojektist on laste ja noorte laagrid külade kultuurimajades või koolides. Kolme päeva jooksul kevadeti ja sügiseti tulevad sinna kokku meie muusikud ning 12-25 kohalikku last, kes õpivad mängima kes kitarri, kes plokkflööti, kes trumme, kusjuures tähtsal kohal on mari rahvusliku trummi põristamine. Koorina õpitakse ära 12-14 laulu, millest pooled on vaimuliku sisuga. Laager lõpeb kontserdiga, kuhu lapsed kutsuvad oma pereliikmed ja sõbrad. Laagri lõpus saadakse kingiks raamat „Jeesuse elu“.
Kolmanda osa muusikaprojektist moodustab vaimulike laulude tõlkimine mari keelde. Selles on suur osa Birski koguduse liikmel, luuleanniga kooliõpetajal ja lehetoimetajal Slava Kamiljanovil, kes on tõlkinud umbes 50 tuntud kristlikku laulu mari ja vene keelde. Praeguses maride lauluraamatus on sadakond laulu ja eesmärk on saada valmis lauliku uus väljaanne.
.

3-4_Anu_Juha_tekkid_300pxKogudusekool

Selleks, et vastrajatud kogudused elujõulised püsiksid, on olnud vajalik koolitada nende jaoks vabatahtlikke töötegijaid. Nullist rajatavas koguduses tuleb kõigepealt anda värskelt usklikeks saanutele leeritunde, mis on maride seas tähendanud ristiusu aluste õppimist. Järgmine etapp on koolitada neid, kes on valmis mõnes kogudusetöö valdkonnas vastutust võtma. Seda õpet nimetatakse kogudusekooliks, kus antakse teadmisi Piibli ja praktilise kogudusetööga seonduvast nagu jumalateenistused, diakoonia, hingehoid, jutlustamine, oma annete kasutamine jne. Vabatahtlike kogudusekool on olnud koguduste rajamisel võtmerollis, kuna ainult palgalistel töötegijatel põhinev tegevus kogudust kasvama ei pane.
Ehkki oleme nüüd, pärast 19 aastat Venemaal, kolinud Eestisse tööle EELK Misjonikeskuse alluvuses, soovime me edaspidigi käia külas Uurali praostkonna kogudustel ja eriti Baškiirias. Loodame väga, et Eestis leidub nii eestpalvetega kui ka aineliselt toetajaid Birski koguduse tööle mari rahva seas. EELK Misjonikeskus plaanib edaspidi keskenduda maride muusikaprojekti toetamisele ning selles osalemine pakub ka igale lugejale võimaluse panustada sugulasrahvaste abistamisse projekti „Hõimurahvaste aeg“ raames.
Juha Väliaho

Uurali praostkonna praost 2001-2012    

Fotod: Anu ja Juha Väliaho kogu

Hõimurahvaste Aeg Nr 7, 2012.  lk. 3-5.

 

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn