Ingeri Kirik

Noored kohtusid Volga ääres

2013. aasta 2013k 13 1 500pxveebruaris toimus Marimaal Joškar-Olas juba teist korda Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Uurali praostkonna noortelaager. Laagrisse saabus noori Marimaalt, Udmurtiast, Mordvast, Tatarimaalt, Baškiiriast ja Peterburist. Olgu märgitud, et Baškiiria noored sõitsid 700 km kauguselt kohale autoga.

Mullu samal ajal oli Ingeri kiriku Uurali praostkonna praostiks veel Juha Väliaho ja hüvastijätt meie pikaajalise tööga toimus just esimese sellise laagri ajal. Rõõmustasime, et kui meie tööaeg sealmail oli otsa saanud, oli kasvanud uus sugupõlv aktiivseid usklikke noori, kelle kätesse võisime rahuliku südamega kogudused jätta.

Selle aasta noortelaagrisse tuli 1.-3. veebruaril kokku 75 inimest. Põhiteema oli ,,Liivast kiviks", kus arutleti selle üle, kuidas Jumal võib tühisena näivatest asjadest teha suuri asju. Ingeri kiriku kogudused on üksteisest sadade kilomeetrite kaugusele laiali pillutatud ja vahel tuntakse end neis üksikuna. Kokku tulles rõõmustati, et võime kuuluda ühte suurde kirikusse, kus Jumal meid oma sõna läbi ühendab.

Peterburist tulid laagrit läbi viima misjonipastor Ivan Laptev ja Artu Soittu. Seminaris jagati noortejuhtidele tarkust teemal „Töö ja teenimine". Noori julgustati koguduse töös kõhklusteta kaasa teenima, tuues eeskujuks Jeesuse, kes ei kõhelnud, kui võttis meie päästmise nimel oma risti kanda.

Piiblitunnid olid kasulikud ja vahel ka lõbusad. Vaheaegadel lauldi ja mängiti mänge, vaadati ühiselt filme Jumala tegudest ja õpiti palju uut. Tore oli kohtuda vanade sõpradega ja leida uusi. Osadus teiste noortega, kogemuste vahetamine ning üksteise eest palvetamine on väga tähtis. Tänati Jumalat ja inimesi, kes aitasid laagrit korraldada. Kõlama jäi lootus, et kui Jumal lubab, korraldatakse samasugune laager ka järgmisel aastal.

Mitmel korral Eestitki külastanud mari diakon Aleksander Mitjakov, üks laagri korraldajatest, soovis eesti sõpradele palju Jumala õnnistust ja palus palvetada nende noorte eest, et nad ei häbeneks kuulutada sõnumit Jeesusest Kristusest.

Foto: Lasse Kuukappi

Paganlikku mari külla sünnib kogudus

Baškiiria 2012f_15_pere_300pxVabariigis, Uurali mägede veerel asuv Šelkanovo maride küla on tänaseni säilitanud mari loodususundi traditsiooni. Nüüd on selles 35 km Birski linnast läänes asuvas külas alanud kogudusetöö Ingeri kiriku Birski koguduse alluvuses. Selle aasta veebruaris said Birski koguduse liikmeteks külakaupluse omanikud Sergei ja Oksana Šarijev koos viie lapsega. Septembri keskel Šelkanovos käies nägin, kuidas Jumal selles 600 elanikuga mari külas tegutseb! 
Töötasin koos abikaasa Anuga üle kuue aasta Ingeri kiriku töötegijana Baškiirias, Tallinnast 2500 km idas. Aastal 2002 sündis Birski linnas misjonireiside tulemusena luterlik kogudus, mida me Anuga läksime teenima 2005. aastal. Põhja-Baškiirias elab 110 000 paganlikku soomeugrilast, idamari. Birski kogudus on aastate jooksul alustanud tööd rohkem kui kümnes mari külas, Šelkanovos algas töö 2010. aastal.

Esimese kontakti Šelkanovoga saime me ühe külla kolinud koguduseliikme kaudu. Korraldasime küla kultuurimajas mari muusika kontserdi, kus meie lauljad ja pillimehed esitasid rahvalaule ja samavõrra vaimulikke laule mari keeles. Kontserdi lõpuks jagasime kaunite piltidega raamatut „Jeesuse elu”.
Kevadel 2011 alustasime külas leerikooli. Neli eakat naist lasksid end ülestõusmispüha jumalateenistusel ristida. Pärast seda algas külas kristlusevastane ja loodususundit pooldav propaganda. Külarahvas muutus ettevaatlikuks ega julgenud enam tädi Liisa majja meie koosolekutele tulla.

Suvel korraldasime küla kultuurimajas laste muusikalaagri, kus osalesid ka Šarijevi pere kolm kasulast. Lastelaagri lõppkontserdile tuli 60 külaelanikku, nende hulgas ka Šarijevid. Nad huvitusid Birski koguduse tööst ja avasid oma kodu uksed jumalasõna õhtutele. Nende pere ristimine ja konfirmatsioon toimus 12.02.2012, meie viimasel jumalateenistusel enne Eestisse kolimist.

Loe edasi: Paganlikku mari külla sünnib kogudus

Et maride kodudes jääks kaikuma muusika

Birski 2012f_6_muusik_500pxluterlik kogudus jätkab laagrite korraldamist, mis juhatavad lapsi muusika mitmekülgsesse maailma.

Muusikalaagritega alustati 2010. aastal, kui suve hakul tuli kogudusse tööle äsja Tšeboksarõ ülikooli lõpetanud muusikaõpetajast rahvalaulik Anna Mišina. Hakkaja neiu eestvedamisel korraldati suvel ja sügisel neli kolmepäevast laagrit Kuzovo, Akudibaši, Ilikovo ja Ivatševo külades. Igas laagris osales 12-25 last, kes harjutasid marikeelseid laule ja õppisid tundma mõnda pilli: kitarri, mari trummi, plokkflööti, ksülofoni, rütmipille. Õpetajaiks olid peale Anna mitmed tuntud mari muusikud, Birski koguduse liikmed. Laagri lõpul olid laste sugulased ja sõbrad kutsutud kultuurimajja kontserdile, kus lapsed õpitu menukalt ette kandsid. Pooled lauludest olid vaimuliku sisuga ning kontserdi lõpul võisid kõik soovijad saada endale marikeelse piiblilugude raamatu.

2011. aastal korraldati taolisi laagreid viis. Kui Birski laagrit aitasid korraldada Soome muusikahuvilised noored, siis Bekmurzino, Akudibaši, Tšišma ja Šelkanovo külade laagrid viidi taas läbi koguduse oma jõududega Anna Mišina, Vassili Mihhailovi, Dina Korepanova, Anu ja Juha Väliaho juhatuse all.

Loe edasi: Et maride kodudes jääks kaikuma muusika

Ugrimoodi maailm elavas muusikas

anna_anu

Eesti Kirik
17. oktoober 2012 Nr 40

«Ma pole ju Eestis esimest korda,» ütles mari rahvalaulik, 25ne õbluke Anna Mišina. Viimati sel suvel, et Tartu ülikooli doktoriõppesse dokumente anda.

Tal elab siin onu ja on juba hulk tuttavaid Tartus Pauluse koguduses. Hõimupäeval, 20. oktoobril saab seal kuulda Anna hingestatud, natuke minoorset laulu.

Tartusse õppima saabus ta tänu hõimurahvaste programmile, mis pakub soome-ugri hõimuvendadele-õdedele pärast kodumaal kõrghariduse omandamist doktoriõpet Eestis. Anna leidis, et tema jaoks on see hea võimalus, kuigi otsust teha polnud kerge.

Mari keele sai vanaemalt

Talle ju meeldis olla koolis muusikaõpetaja. «Huvitav asi juhtus,» jutustas ta. «Vahetult pärast otsuse tegemist pakuti mulle Birskis, kus elasin, uusi töid, millest kõige põnevam olnuks laulda kohaliku filharmoonia kontserdiprogrammis.»
LOE LISA Eesti Kirikust SIIT.

Üks tegemine, kolm nägu

PlussMõni aasta tagasi palvetas Soome suurima kristliku noorteajakirja Nuotta projektijuht Tommi Hakkari ajakirja tuleviku pärast. Ta peas hakkas
keerlema sõna Eesti. Praktiliselt kohe sai ta kokku paari eestlastest noorsootöötajaga, kes olid just tundnud vajadust Nuotta toimetusega kontakti võtta. Selliselt sai alguse koostöö, kus ühiselt antakse välja evangeelset noorteajakirja Soomes, Eestis ning Venemaal.

Esimese eestikeelse, Plussiks nimetatud ajakirja materjal tõlgiti soome keelest ning soomekesksus ei jäänud eesti lugejatel märkamata. Kui üllitist nägi aga Ingeri kiriku pastor Pekka Jauhiainen, leidis too, et ajakirja tegemine koos soome meediatöötajatega kuluks ära ka Ingeri kiriku noortele.

Kultuurid kohtuvad

Teise Plussi numbri jaoks koguti materjali 2010. aasta augustis Lääne-Nigulas, kus olid koos kolme riigi meediahuvilised. Kõigest mõne päeva jooksul valmisid sisud ajakirjadele Nuotta, Pluss ja Võbor.  See, et toimetustes tegutsesid omase kultuuri esindajad, ei jäänud lugejatel taas  märkamata, seekord tunnustavalt. Huvitavateks peeti ka neid lugusid, millede autoriteks olid naabermaade noored: meedialaagris oli selgunud, millised teemad mis vaatenurgast kuskil huvi pakuvad.

”Võbori noortel on hoopis teistsugune kultuur, see mõjub nagu värske tuuleiilikene,” märgib ajakirjade kaastööline Triin Salmu. ”Meil on jätkuvalt palju õppida,” tõdeb ka Tommi Hakkari, meenutades, kuidas homosuhete teemaline artikkel kohtas Soomes ja Venemaal ühtemoodi ärritunud vastuvõttu, mille põhjused olid aga täiesti vastandlikud.

 

 

Loe edasi: Üks tegemine, kolm nägu

Jaani kirik Peterburis taas pühitsetud

Jaanikirik20. veebruaril aastal 2011 taaspühitseti luterlik Jaani kirik Peterburis. Peterburi eestlaste luterliku kogukonna alguseks võib lugeda aastat 1787, kui pärast saksakeelset jumalateenistust lubati hakata kaks korda kuus pidama eestikeelset jumalateenistust. 1842. a mais moodustati iseseisev kogudus ja aastal 1860 õnnistati sisse Jaani kirik, mis sai Peterburi eestlastele oluliseks keskuseks. Peterburi Jaani kirikus on teiste seas vaimulikena teeninud Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas ja Jakob Kukk.

26. märtsil 1917. a kogunes kiriku juurde umbes 40 000 eestlast, et marssida rahvuslippude lehvides koos laulukooride ja puhkpilliorkestritega
Tauria palee juurde ja nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat.

Nõukogude ajal ehitati koguduselt võõrandatud kirikuhoone ümber. Erineval ajal asusid seal laod, töökojad ja ehitustrust. Aegade muutudes sai
taastatud kogudus 1997. aastal kirikuhoone tagasi – algas keeruline ning raske tee kiriku taastamiseks.

Jaani kiriku taaspühitsemise teenistuse liturgias osales mitu EELK vaimulikku eesotsas peapiiskop A. Põderiga. Kaasa teenisid Ingeri luterliku kiriku ning Evangeelse luterliku kiriku Venemaal esindajad. Eestist olid pidulikule sündmusele saabunud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Laine Jänes, välisminister Urmas Paet jt. Jumalateenistusel ja õhtusel kontserdil esinesid rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.

Kirikule kingiti lipp, armulauatarbed, kirikutekstiilid, jumalateenistuse käsiraamatud, küünlajalad jm. Eesti Piibliselts kinkis kogudusele nahkköites altaripiibli.

Eestlastel on Peterburis jälle oma kirik. Õnnistagu Jumal jätkuvalt 150-aastases pühakojas toimuvat!

Taaspühitsemisteenistusel osales
Jaan Bärenson

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn