Ingeri Kirik

Ööst sai peagi päev

Reinaru1980. aastal sai noor EELK vaimulik Leevi Reinaru kutse Nõukogude armeesse. Seekord ei aidanud ka tervislikel põhjustel vabastav valge pilet: tõenäoliselt peeti olümpia-aastal paremaks „kahtlane“ kontingent Eestist igal juhul kaugemale toimetada.
Eestlase teenimiskohaks sai ehituspataljon Leningradi eeslinnas Puškinis, kus olid kohtulikult karistatud noored mehed, kelle kätte relvi ei saanud usaldada. Ehkki pastor Reinaru amet oli märgitud ka sõjaväepiletisse, teda siiski oluliselt taga ei kiusatud. Varsti pakuti hoopis autojuhi ametit, sest liiga tihti oli tulnud ette, et senised autojuhid olid kuhugi unustanud nii auto kui ka iseenda…
Nii tekkis liikumisvõimalus kristlastega kohtumiseks. Leevilt lausa küsiti, et kas tahad nädalavahetuseks linna minna, kuna sul on ju usulised vajadused! Linnas oli ka kirik, kus ingerisoomlased olid saanud 1970. lõpus taas rajada oma koguduse, mis ametlikult kuulus Eesti luterlikku kirikusse.

Ingeri kirik – 400!

Poder_Kuukauppi

• 1611 asutatakse esimene soomlaste luterlik kogudus Karjala maakitsusel Lempaalas, mis tollal kuulus Rootsile.
• 1641 moodustatakse ingerisoom laste kogudustele eraldi piiskopkond
• 18. sajandi algusest, kui võim läks venelastele, kuuluvad kogudused Venemaa luterlikku kirikusse.
• 19. sajand on Ingeri kiriku õitseaeg.
• 1927 lakkab Ingeri kirik olemast kui juriidiline isik.
• 1938 on lakanud ka sisuline tegevus.
• 1953 algab vaimulike isade ja emade aeg, kes pöördusid vangilaagritest tagasi. Kogunetakse kodudes ja kalmistutel. Petseri ja Narva ingerlasi teenivad õpetajad Elmar Kull ja Voldemar Ilja Eestist.
• 1970 registreeritakse Karjalas Petroskois esimene ingerlaste kogudus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku alluvusse, sellele järgneb 1977 kogudus Leningradi eeslinnas Puškinis. Neid teenivad Eestist õpetajad Paul Saar, Tiit Salumäe jt.
• 1988, kui õigeusukirikul täitub Venemaal 1000 tegutsemisaastat ja pidustustel osaleb ka kommunistliku partei peasekretär, võetakse seda kui märguannet.  Algab Ingeri kiriku taassünni protsess.
• 1989 hakatakse Puškinis koolitama kirikule töötegijaid.
• 1991. aastaks on registreeritud juba 16 kogudust.
• 1992 asutatakse iseseisev Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik.
• 1993 otsustatakse rajada koolituskeskus, mis 2005. aastal nimetatakse ümber teoloogiliseks instituudiks.
• Tänapäeval on Ingeri kirikus u 80 kogudust u 15 000 liikmega Ingerimaast Siberini ja Murmanskist Põhja-Osseetiani, lisaks arvukalt kuulutuspunkte. Väikerahvastele, sh soomeugrilastele on kakskeelseid, näiteks soome-vene, mari-vene, mordva-vene, udmurdivene
kogudusi.

Paljurahvuseline misjon Läänemaal

paljurahvalisemisjonTänavusel Nelja Tuule ristirännakul osalejad said tõsise keelekümbluse, kui koos eestlastega olid 19.-26. augustil Läänemaal Head Sõnumit
kuulutamas külalised Soomest, Marimaalt, Udmurtiast ja Kaasanist.

Kui soomlased olid oma ala staažikad tegijad nagu gospelmuusik Pepe Tolonen või evangelistist piibliõpetaja Ilkka Puhakka, siis ida poolt, Ingeri
kirikust tulid juba kolmandat aastat meile misjoniretkele suhteliselt noored koguduste juhid Marat Fazlullin Udmurtiast Gurez-Pudkast ja Aleksandr
Mitjakov Marimaalt Šuarsolast. Kaasas oli Aleksandri abikaasa Anna koos noore koguduseliikme, alles pool aastat Jeesust tundva Nadežda Izosinovaga.

Anna õde Natalia Širjajeva Kaasani kogudusest otsustas seekordseks sõiduks koguni üles öelda oma töökoha, kuna ta reisi ajaks loodetud
puhkust ei saanud. „Nõustasin usaldustelefonis noori, aga mul ei lubatud seal rääkida Jumalast,“ ei kahetse Natalia oma valikut. Eestis küpses tal
kindel otsus astuda ka Keltto teoloogilisse instituuti Peterburi lähedal, et tulevikus veelgi paremini kogudust teenida.

Nelja Tuule ristirännakut, alates 2008. aastast toimuvat misjonipraktikat korraldab EELK Misjonikeskus.

Mari kristliku laulutraditsiooni hälli juures

Baškiiria Birski luterliku koguduse muusikaentusiastid loodavad tänavu valmis saada vaimulike laulude kogumiku, kus on laulud kõrvuti nii mari kui ka vene keeles.
2011 aasta alguse seisuga on mari keeles olemas juba umbes 200 kristlikku laulu. Osa neist kuulub luterliku laulutraditsiooni klassikasse, mida läänemaailm tunneb juba aastasadu, aga mis marideni jõuavad alles nüüd. Nende kõrval ilmub kogumikus ka mari muusikute värske looming.
”Tänu Jumalale, et misjonär Juha Väliaho pole muusika suhtes ükskõikne ja on tõlkinud palju soomlaste lauluraamatu laule sõna-sõnalt vene keelde. Meie koguduse liige Slava Kamiljanov seab need edasi luulelisse mari ja vene keelde,” selgitab Birski koguduse muusikatöö juht, laulja Anna Mišina. Tänu Anu Väliahole on laule tõlgitud ka eestlaste lauluraamatust. Valituks on osutunud nn klassika, aegade jooksul kõige enam armastatud laulud. Maride eelistuste kindlakstegemiseks on välja antud proovivalimikud, milledest külades lauldakse ning tagasisidet kogutakse. ”Millised laulud maride seas elama jäävad, seda näitab aeg,” kinnitab Anu Väliaho.

Loe edasi: Mari kristliku laulutraditsiooni hälli juures

Kutsutud ja seatud

Slava Abdullin (vasakul) on võtnud Birski koguduse juhtimise misjonär Juha Väliaholt üle.  Foto: Anu Väliaho15. novembril 2009 ordineeriti Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuõpetajaks senine Birski koguduse diakon Vladislav Abdullin. Tegemist on esimese mari rahvusest pastoriga, kes on lõpule viinud teoloogiaõpingud Ingeri kiriku Keltto Teoloogilises Instituudis. Ordinatsiooniteenistus toimus IELK Püha Maarja kirikus Peterburis ja selle viis läbi piiskop Aarre Kuukauppi.

Birski kogudusega on Slava – teda tuntakse just selle nimega – seotud aastast 2000, kui misjonärid Väliahod pidasid Birskis esimest korda jumalateenistuse. Siis oli Slava Abdullin ristitavate seas. Kristlaseks saanud, hakkas Slava kohe osalema kuulutustööl maride külades. Elukutselt mari rahvamuusik-koreograaf ning fotograaf, oli ta kümne aasta vältel käinud koos muusikutega külades esinemas ja rahvatantse õpetamas ning oli ka ise osalenud loodususundi ohvripidudel. Sellise mehe kristlaseks saamine pakkus maridele suurt huvi ning teda võeti tõsiselt. Piirkonnas hakkas huvi ristiusu vastu jõudsalt kasvama ning Ingeri kirik suunas seni Joškar-Olas töötanud misjonärid Väliahod Birski koguduse ülesehitamist eest vedama. Slava Abdullin elas oma õpetajast abikaasa ning poja ja tütrega Birski koguduse väikesel maalapil vanas palkmajakeses ning kohtus inimestega nii koguduses kui kodudes. Külades hakkas ta andma leeriõpetust, õppides ise samal ajal kaugõppes Peterburi lähedal Kelttos diakoniks. Järgnes pastorikoolitus sealsamas. Koos Slavaga ordineeriti pastoriks veel Kaasani kogudust juhtiv Anatoli Pogasij. Nüüd on IELK Uurali praostkonnas juba seitse ordineeritud vaimulikku.

Slava alustas täiskohaga tööd Birski koguduse karjasena kohe pärast õpingute lõpetamist märtsis 2009 ning novembrist on siin ka ametlikult koguduseõpetaja, kellele on maride hingeelu tuttav ja omane. 

Piret Riim

Nägemus sai tegelikkuseks

Maal “Kohtumine meie Issanda Jeesuse ja Johannesega”. Andrei Aljoškini jäädvustatud nägemus kirikust.Hõimurahvaste koostöö tulemusena sündis ersade ja mokšade luterlik kogudus.

Miks keskendub projekt Hõimurahvaste Aeg soome-ugri rahvastele, kui evangeeliumi peaks ju kuulutama kogu loodule? Mordva luterliku kiriku ajalugu ning ka minu enda kogemus näitavad siiski, et sugulasrahvastele keskendumisel on mõtet.

Ersad ja mokšad elavad Mordva Vabariigis, kus luterlusel on tugevad juured. Näiteks Bolšie Berezniki külasse ehitati palvemaja 1869. Edasi tuleb pikk läbiuurimata ajajärk, kuhu jäävad nõukogude periood, ersa ja mokša keele hävimisohtu sattumine ja emakeelsete Piiblite puudus. Kui aga Jumal leidis aja paraja olevat, valmistas ta kogudust rajama vähemalt neli inimest: 

Loe edasi: Nägemus sai tegelikkuseks

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn