Ingeri Kirik

5.-10. jaanuaril 2008 toimus Birskis Ingeri Ev. Lut. Kiriku Uurali praostkonna teoloogilise põhikursuse esimene õppeperiood. Õpetaja oli pastor, teoloogiadoktor ja arheoloog Eero Junkkaala.

Teema oli ,,Piibli Punane niit“: põhiteadmised Piiblist noortele kristlastele. Kõige rohkem koguduste tulevasi töötegijaid oli tulnud Baškiiriast ja Mari-Elist, väiksemad rühmad Udmurtiast, Tatarstanist ja Tšuvaššiast. Pooled olid mehed, pooltel kõrgharidus. Kõige enam oli õpetajaid. Oli ka kunstnikke, insenere ja psühholoog. 

Diagonaalis võeti läbi kõik Piibli raamatud. Kuna õpetaja on ka arheoloog ning aastakümneid juhtinud Iisraelis väljakaevamisi, ilmestasid loenguid rohked pildid ja potikild Pühalt maalt. 700 km raadiusest kokku sõitnud 24 inimest arutasid päeval pesukäsnana endasse imetud teadmisi õhtu- ja öövestlustes edasi. Sosistada oli lihtne, sest igal põrandapinna sentimeetril ööbis keegi: mehed kirikusaalis, naised allkorruse söögisaalis, osad ülakorruse korteris. 

 

Kogudusekoolist osavõtjad Birskis jaanuaris 2008. Foto: Anu Väliaho

Teine sess toimus aprilli algul. Anu Väliaho pidas loengu vaimulikust kasvamisest, Tapio Karjalainen ja Erkki Helminen lugesid missioloogiat, Marcus Prints eksegeetikat. Loengute vahel kõlasid palved ja laul. Koguduse liikmed said vabakuulajatena loenguisse tulla ning nad tõid kaasa ka tuttavaid: ei kuule ju iga päev siinkandis sellisel tasemel loenguid!

Sessid toimuvad veel juuni lõpul ning oktoobri lõpul. Hoidke palvekätel neid inimesi, kelle kätte jätame tulevikus siinsete koguduste töö!

Anu ja Juha Väliaho 

+++++++++++++++++
Eero Junkkaala muljeid Birski reisikirjast:

Nädalane õppetöö oli tõeliselt tihe, sest lisaks 50 õppetunnile käisime koos kursuslastega ühel õhtul erinevates külades kuulutustunde praktiseerimas. Igaüks pidi sooritama ka kaks seminaritööd. Õppimisind oli samuti tugev: kõik pidasid koolitusel osalemise võimalust eriliseks eesõiguseks. Osalejatel oli kaasas toitu, millest igaks päevaks midagi lauale nuputati. Nii vaheldus lihasupp tatrapudru, makaronide ja vorstikastmega. Leiva peale võid ei olnud ning viis korda päevas joodi teed. Keegi toidu üle ei kurtnud.

Mu südamele jäi Anu ja Juha ohkamine, et misjonäre pole viimastel aastatel siiakanti leidunud. Vajadust siiski oleks, sest läheb veel palju aega, enne kui Uurali praostkond tugevalt omil jalul seisab. Koguduste majanduslik toimetulek sõltub peaaegu täielikult välisabist. Palju on külasid, kus pole ühtegi kristlast ning evangeeliumi pole kunagi kuulutatud. 

Kogesin: see reis avas mu silmad. Soome-ugri rahvad ja Venemaa metsakolkad olid mulle olnud lihtsalt mingi eksootiline maailm kaunite rahvarõivaste ning käreda talvepakasega. Nüüd kohtasin seal südamlikke inimesi ning elavat kogudust. Kerge ei saa kiriku kasv seal olema, aga kui Jumal on ukse avanud, siis ei saa keegi teine seda sulgeda.

Tõlgitud allikast: http://www.kolumbus.fi/eero.junkkaala/lahetysmatkat.htm

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn