Ingeri Kirik

Ligi 15 aastat Venemaal Ingeri Evangeelses Luterlikus Kirikus töötanud Jukka Repo on näinud märkimisväärset osa sealsete kristlaste kogunemiskohtadest. Nähtu on ajendanud teda mõtisklema teemal.

Koltushi kirik

Oma esimese jutluse pidasin 1991 Gattšina maakonnahaigla fuajees kogudusele, kellel polnud kirikut. Olen lugematuid kordi jutlustanud kultuurimajades, rendipindadel, ehitusplatsidel. Surnuaiateenistustele saab koguneda ainult suvel ilusa ilmaga. Nii olen seda meelt, et kogudus vajab jäiste tuulte vastu kehakatet.

Vaimulikuks õnnistati mind tänapäevaste materjalide ja meetoditega ehitatud, 1992. aastal valminud Koltuši traditsioonilises basiilikas, kus on üsna suur saal, aga  kõrvalruume võiks olla rohkem. 

 

Türö Püha Johannese kirik on ehitatud 1831. Plusspoolele jäävad suurus, väljanägemine, ajalugu ja asukoht. Miinuspoolel on ülalpidamiskulud ning kõrvalruumide puudumine. Saali köetakse ainult veidike pühapäevaks, aga küttekulud on 30% koguduse aastaeelarvest.

Hietamäki kirik

Hietamäki koguduse barokkstiilis kiriku plussid on mitmesuguste ruumide olemasolu näiteks laagrite korraldamiseks. Samas ei näe 1995. aastal valminud hoone kiriku moodi välja, vaatamata kellatornile, mis püstitati samasugune, nagu oli olnud vanal kirikul. Küttekulud võtavad 22% aastaeelarvest, nädala sees ei köeta. Hietamäki kogudus tõusis tuhast Ingeri kiriku algse visiooni kohaselt, et kõik ajaloolised kogudused tuleb ellu äratada. Vahepeal paistis, et siia kulutatud ressursse oleks ehk olnud mõistlikum kasutada kuskil mujal Venemaa avarustes, sest kiriku ümbruses oli asustus hõre ning pealegi pääses siit ka teistesse ümbruskonna kirikutesse. Tänavu veebruaris seda paika külastades selgus aga, et vahetult kiriku kõrvale on kerkimas uuselamurajoon!

Mordva mokša-ersa kirikut ehitati 1996–2001. Ehitajateks olid 100% kohalikud, mille tõttu on ehitis koguduse liikmeile väga südamelähedane. Asukoht ja gaasiküte on korralikud. Koguduse vaimulik Mikiž Mišini sõnul moodustas olulise osa ehitustööst abitaotluste kirjutamine kohalikele firmadele, mis võimaldas tehaste juhtkondadele ühtlasi Jumala sõna kuulutada. Mišini inseneriharidus ja -kogemused olid ehitusel suureks abiks. Kõigepealt osteti väike maja, kus koguneti jumalateenistustele. Samal ajal ehitati tasapisi kirikusaali. Praegu tegutseb endine

Mordva Velmema kirik

kogunemissaal kantselei ja käärkambrina. Kütteks kulub 6% eelarvest.

Mordva Velmema kirik valmis 2003 kohaliku arhitekti jooniste järgi, teostas kohalik ehitusfirma „võtmed kätte“ põhimõttel. Finantsid tulid Soomest ning sealsed ehitusspetsialistid olid oma kogemustega abiks. Koguduse liikmetel hoone aga nii südame küljes pole kui eelmise näite puhul. Ehitamise ajal koguneti üüripindadel. Plussideks on siin asukoht, soodne gaasiküte, kõrvalruumid. Suureks miinuseks on projektis peatähelepanu pööramine viimistlusele, samal ajal kui majas leidub hulganisti kasutamata ruut- ja asjatult köetavaid kuupmeetreid. Küttekulud võtavad 10% aastaeelarvest.

Sodderi kogudusemaja on näide tagasihoidlikumatest rajatistest. Endise kaupluse ruumides

Sodderi kirik

kogunevad iga päev mitmed väikerühmad, reedeti toimub noorteõhtu. Pühapäeval on jumalateenistus ja leerikool. Arvestades küla üldilmet, pole paremat kirikut vajagi. Kohaliku vaimuliku sõnade järgi „me peame kuulutama Jumala Sõna ning seda saab väga hästi teha ka tagasihoidlikes ruumides“. Küttekulud koos majahoidja palgaga on 450 eurot aastas. Hoone seinal seisab tekst: „See kirik on sinu jaoks“.

Kirikut ehitama hakates tuleb selgeks teha, mida kogudus vajab pikemas perspektiivis ning mida saab endale lubada.  Prioriteedid on tarvis paika panna: mis on koguduse tegevuse juures kõige tähtsam? Postateistlikus riigis kogunevad samas paigas traditsiooni alal hoidnud vanaemad, nüüdisaegse teoloogilise väljaõppe saanud värsked vaimulikud ning ateismi taustaga noored. Kuidas lahendada traditsiooni ja tänapäeva vaheline pinge? 

Türö kirik

Kuidas tajutakse sakraalruumide pühadust? Kas tasub plaanida ruume, kus juuakse ka kohvi ning müüakse kasutatud riideid? Kas kirikusse võib ehitada käimla? Räägitakse vanast ingeri memmest, kes tuli vaimuliku juurde pihile, sest sissetoodud väljakäik vaevas hinge… Säärased küsimused tuleb koguduse karjasel, liikmetel ning arhitektil üheskoos juba algetapis selgeks rääkida. Võib ju tunduda, et traditsiooni pole vaja muuta, aga noortega vesteldes selgub, et nende ettekujutus traditsioonist on: kümmekond memmekest külmas ruumis.

Venemaal on levinud mõtteviis, et kodudes kogunevad ainult lahkusulised. Kuidas annab ehitis märku, et tegemist on just kirikuga? Kas see, et õigeusu kirikuid rajatakse siiamaani traditsioonist kinni pidades, mõjutab ka teiste koguduste ehituskava? Millised elemendid peavad kiriku juures kindlasti säilima ning milles võib tingida? Kui hoones oleks peale saali ka kõrvalruume, siis kuidas teeniks see kiriku misjoniülesannet? 

Mordva moksha kirik

Kuidas teha kirikuhoonet, mis oleks koguduse rahakotile sobiv ka kaugemas tulevikus? Külastasin kord kogudust, kus hakati kirikut ehitama. Ainuüksi maalapi üüriks oleks läinud aastas igalt koguduseliikmelt ühe kuupalga suurune summa, kui raha poleks tulnud välismaa sponsoreilt. Lähikonda oli ehitatud teise konfessiooni kirik, kuuldavasti olla see liiga suur ning kütmisega olevat raskusi. Ehkki plaanitav kirik oleks tulnud veel 2–3 korda suurem, ei muretsetud võimalike küttekulude pärast üldse…

Õigeid vastuseid pole teadagi olemas. Iga kirik on isikupärane Issanda hoone. Tulemus oleneb koguduse suurusest, võimalustest, paiga ajaloost ning elanikest. 

Hea kiriku tunnused: 
      - asub asula keskel;
      - sisaldab kõiki tegevuseks vajalikke ruume;
      - sobiva suurusega maksimaalselt ärakasutatud ruume saab hiljem laiendada;
      - soodsaid ja vastupidavaid materjale võib paigaldada ka talgutööna;
      - ülalpidamine on kogudusele jõukohane;
      - eristub kirikuna ülejäänud arhitektuurist.

Jukka Repo

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn