Ingeri Kirik

Reinaru1980. aastal sai noor EELK vaimulik Leevi Reinaru kutse Nõukogude armeesse. Seekord ei aidanud ka tervislikel põhjustel vabastav valge pilet: tõenäoliselt peeti olümpia-aastal paremaks „kahtlane“ kontingent Eestist igal juhul kaugemale toimetada.
Eestlase teenimiskohaks sai ehituspataljon Leningradi eeslinnas Puškinis, kus olid kohtulikult karistatud noored mehed, kelle kätte relvi ei saanud usaldada. Ehkki pastor Reinaru amet oli märgitud ka sõjaväepiletisse, teda siiski oluliselt taga ei kiusatud. Varsti pakuti hoopis autojuhi ametit, sest liiga tihti oli tulnud ette, et senised autojuhid olid kuhugi unustanud nii auto kui ka iseenda…
Nii tekkis liikumisvõimalus kristlastega kohtumiseks. Leevilt lausa küsiti, et kas tahad nädalavahetuseks linna minna, kuna sul on ju usulised vajadused! Linnas oli ka kirik, kus ingerisoomlased olid saanud 1970. lõpus taas rajada oma koguduse, mis ametlikult kuulus Eesti luterlikku kirikusse.
Nii sai vaimulikust sõdur tuttavaks ingerlastest noortega, kelle hulka kuulusid teiste seas Arvo Survo, hilisem ingeri rahvuslik ja vaimulik ärataja, ning Aarre Kuukauppi, hilisem Ingeri kiriku piiskop. Noored olid just jäänud ilma oma juhendajast, Soome pastorist, kes oli kodumaale naasnud. Eestist tulnud hingekarjane võeti tänuliku üllatusega vastu. Leevi nädalaid hakkas sisustama soome keele õppimine ja piiblitundide  ettevalmistamine. Enne pühapäevast jumalateenistust sai laulda koguduse kooris, pärast istuti noortega koos kirikus või sõideti Keltto külla, kust olid pärit vennad Kuukauppid.

Palvest tõuseb kirik

Esimest korda Kelttosse sõites ei osanud Leevi vahemaad arvestada ja jäi hilja peale. Kell pool üks öösel näis kogu küla magavat ja sõdurgi oli valmis mõne puu alt peavarju leidma. Ühes õues oli siiski näha liikumist ja Leevi küsis, kust ta võib leida vennad Kuukauppid. Tuli välja, et
õuesolija oligi nende ema, kes oli olnud palvetamas ja tundnud, et peab välja minema…
„Ma ei imesta, et just Kelttosse ehitati hiljem Ingeri kiriku koolituskeskus,“ märgib Leevi. „Seal piirkonnas oli palju ingerlasi, kes kindlasti olid sama tõsised palveinimesed. Palve ning jumalariigi töö nähtavad märgid on omavahel seotud.“
Kaks sõjaväeaastat möödusid, aga sõprus tollaste noortega on jäänud. 1996. aastal piiskopiks saanud Aarre Kuukauppi meenutab: „Kui  hakkasime Leeviga koos tegutsema, selgus, et oleme ühel lainel. Tol ajal oli Venemaal palju välismõjusid. Nii mõnedki neist võimalustest, mis tundusid meile, noortele, põnevad, oleksid võinud meid vaimulikult eksitada. Leevi ning temale eelnenud Soome pastor andsid nõu, kuidas asjad tegelikult käivad. Kuna nad olid äratuskristliku vaimuga, ei summutanud nad samas meie vaimustust, vaid juhatasid õiges suunas.“

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn