Ingeri Kirik

15 200pxMarimaal Joškar-Ola koguduses üles kasvanud ja Baškiirias Birski koguduses muusikatööd teinud Anna Mišina õpib praegu Tartu Ülikooli doktorantuuris, aga suvel sai ta võimaluse taas osaleda lastelaagrites Venemaal.

Kristlik laagriprogramm Marimaal

Marimaalt Ljupersola külast tuli kutse osaleda lastelaagri kristlikus programmis. „Siinse mari koguduse vaimuliku abikaasa Anna Mitjakova on aastajagu tutvustanud külakoolis kristlust ja kooli direktor lubas tal sellega jätkata ka laagris. Programm kestis 10 päeva, appi olid kutsutud veel üks noormees Ungarist, Joškar-Ola koguduse neiu Ksenja ning Ingeri kiriku misjonitoimkonna saadetud noored," tutvustab Anna.

15 1 200px„Programmis olid piiblitunnid, mängud, kristlik nukuteater. Osales 26 last, enamasti algklassidest, kes tuli jaotada kahte gruppi, kuna kõik lapsevanemad ei lubanud oma lastel kristlikus programmis osaleda. Nende jaoks toimusid sel ajal „Headuse tunnid", kus ilma Jeesuse nime nimetamata õpiti, mis on hea ja mis halb.

Oluline oli aga, et kõik lapsed võisid siiski näha kristlaste omavahelist suhtlemist, suhtumist üksteisesse ja vanematesse inimestesse. Vahe teistega oli tunda," tõdeb Anna Mišina. „Kristofer Ungarist korraldas meile ungari keele ja kultuuri päeva. Meil olid kavas lisaks mari rahvatantsud ja -laulud ning muidugi ka vaimulikud lastelaulud nii mari kui ka vene keeles. Kõik kümme päeva möödusid kenasti," on Anna rahul.

Muusikalaager Birskis

Edasi ootas Annat tema kodukoguduse Birski juba traditsiooniline muusikalaager lastele. Seegi kord olid abiks Soome noored oma programmiga, aga ka kohalikke noori oli nüüdseks juba kasvatajaülesannetesse küpsenud. Laagris osales 50 last, enamik ümberkaudsetest küladest. „Laulsime, mängisime pille, tantsisime mari rahvatantse – neid juhatas koguduse vaimulik, koreograafi haridusega Slava Abdullin. Külades lastele taolist tegevust ei korraldata, ei leidu pille ega õpetajaid. Kultuurimajades on ainult diskod või tähistatakse muidu pidusid ... Loomulikult ka mängisime nagu laste puhul ikka, aga eri külade lastel on huvitav Birskis just omavahel kokku saada, piiblitundides osaleda, pille katsetada, ükskõik kas neist saavad tulevikus muusikud või mitte. Läbi muusika ja laulude jõuavad lapsed samuti Jumalale lähemale," teab Anna.

15 2 400pxSuheldi nii vene kui ka mari keeles, sekka õpiti soomekeelseid sõnu. „Külade lastel on kergem suhelda mari keeles, sest kodukeskkond on marikeelne. Kohati isegi tõlkisin neile venekeelset juttu, et oleks lihtsam asju ajada. Baškiirias õpetatakse koolides mari keelt ning külades teeme laagreid alati selles keeles. Mari kirjakeelsest lastepiiblist on eri piirkondade dialektidega harjunud lastel küll kohati keeruline aru saada. Mõnes maride piirkonnas Venemaal aga koolis mari keelt ei õpetatagi ning seal kipub mariks olemine ununema," kahetseb Anna.

„Varasematel aastatel on meil olnud ka neljapäevaseid laagreid, aga seekord jätkus ressursse kolme päeva jaoks," tunnistab Anna. Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et Birski koguduse muusikaliste lastelaagrite heaks saab annetada ka Eestis – kuidas, lugege ajakirja sisekaanelt.

Reis Reveli külla

Lisaks kutsuti Anna kaasa Ingeri kiriku misjoniosakonna korraldatavale igasuvisele noorte misjonireisile Siberisse. „Olime viis päeva Omski koguduse kuulutuspunktis, linnast ligi 100 km kaugusel Reveli külas," jutustab siingi muusikatöö eest vastutanud Anna. „Kohalikud olid ettevalmistused juba teinud: valmis olid materjalid ja toidunõud ning perenaised olid koguni puhkuse võtnud, sest neil on juba korraldamise kogemusi – tänavune väljasõit küladesse toimus kolmandat aastat. Meid oli omakorda tulnud Kelttost, Mordvast, Tatarstanist, Marimaalt, Birskist ... Juba teel oli huvitav suhelda, koos palvetada ja laulda.

15 3 400pxOmski ümbruses elab Balti riikidest ümberasustatute järglasi, lisaks sakslasi ja ingerlasi. Vanad memmed räägivad siiani saksa keelt ning kuulda pidi olema ka eesti keelt, samuti on seal näiteks Helsingforsi nimeline küla," tutvustab Anna rahvuslikku mitmekesisust. Koolimajas peetud venekeelne laager osutus seekord aga suhteliselt keeruliseks pidada: paik oli tulijate jaoks uus, osa lapsigi oli laagris esimest korda ning noortel misjonäridel nappis kõigeks pedagoogilist kogemust. „Siin oli eriti oluline suhelda kristliku armastusega, mitte diktaatorlikult nagu kohalikus koolis paistis kombeks olevat," tunnistab Anna. „Lapsi toodi hommikul ümberkaudsetest küladest ja viidi õhtul tagasi. Osalejaid oli 30 ringis kolmeaastasest kuni 17-18 aastasteni, aga saime jagada grupi ainult kaheks, kuna polnud rohkem kasvatajaid."

Sellest sõidust mäletab Anna looduselamusi nagu hiiglaslikud raheterad ning temperatuuri suur kõikumine. „Magasime klassiruumi põrandal ega jõudnud ära imestada, miks me ühel ööl end äkki ära külmetasime: päevane suveleitsak oli asendunud nulliga. Tõeline Siber!" naerab Anna. „Tagasiteel sinetasid Uuralites lavendlipõllud – kuidas küll Jumal on loonud sellise ilu! Mõtlesin, et oleme sel sõidul eelkõige midagi andmas, aga saime ka Jumalalt vastu selliseid kingitusi! Lastega suhtleme me veebis siiamaani ning võib-olla õnnestub neid kunagi veelgi külastada."

Anna Mišina jutu pani kirja Piret Riim

Fotod: Anna Mišina kogu

Hõimurahvaste Aeg, 2013 2(10) lk. 15-16.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn