Hõimurahvastel külas

Misjonireisid 2010 a.

Handimaale…

Heigo AusmeesAugustis oli mul koos Signe ja Anrega taas võimalus külastada sõpradest hante Siberi tundras. Alustasime rännakut koos sõbra ja teejuhi Nikolai ning Oljaga Hantõ-Mansiiskist. Jalgsimatk tundrasse kulges tavapäraselt – palju higi ja sääski. Teisel päeval leidsime oma sõbrad erilise vaevata üles ning saime nendega veeta veidi kauem kui nädala. Mängisime lastega, vestlesime täiskasvanutega ning jagasime vaimulikke raamatuid, filme (hantidel on nüüd püstkodades juba DVD-mängijad ja generaatorid) ja mp-3 mängijaid vaimulike tekstide ja muusikaga.

Olime oodatud ja lahkelt vastu võetud me sõprade juures. Tahame hantide külastamist kindlasti jätkata ja viia sinna tuleval aastal evangeeliumikuulutajaid nende oma rahva hulgast. 

Tulime GPS-i abil omapead tagasi ning lõpus võttis meid isegi üks roomikmasin peale. Oli õnnistatud ja hoitud reis. Kohtumiseni tuleval aastal tundras!

Loe edasi: Misjonireisid 2010 a.

misjonirühmad 2009

hanti_paat_250pxRändamine mööda tundrat kontaktide loomiseks põhjapõdrakasvatajatega ja evangeelne töö mari külades nende ohvrihiite lähedal, udmurtide kristlike töötegijate julgustamine ja eesõigus ristida uusi handi kristlasi – need on vaid mõned seigad eestlaste misjonireisidest suvel 2009.
Neljal misjonirühmal oli võimalus jagada Jumala armastust hõimurahvaste hantide, udmurtide ja maride hulgas. 19 „misjonäri“ hulka kuulusid seekord metodisti, nelipühi, Vabakoguduste Liidu ja EEKBL-i koguduste liikmed. 

Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismi- ja misjonitoimkond tahab tänada kõiki, kes on toetanud seda tööd oma palvete ja annetustega. Teie abiga saab töö hõimurahvaste seas võimalikuks!

Loe edasi: misjonirühmad 2009

Polaarjoone puudutus

Andrus Kask,  Foto: Andrus Kase koguJaanuaris 2010 sõitsin oma seitsmendale reisile hantide juurde. Seekord oli veidi nadi tunne, sest esmakordselt reisisin kaugele põhja üksinda, pealegi talvistes tingimustes. Läksin külmale vastu teadmisega, et Siberi kuivas kliimas on külmakraade kergem taluda. Põhjamaa pakane tegi aga oma töö, seda eriti tuulise ilma korral. Siis tulid appi Balti jaamast ostetud vildid ja põdranahkne kasukas. 

Kõige üllatavam oli kohalejõudmine. Moskvast kolmandat päeva teel olles hakkas Vorkuta rong peatuma mitte ainult jaamades, vaid ka iga raudteeäärse majakese juures. Selgus, et rongile oli lisatud kaubavagun toiduainetega. Reisijate kannatus paistis lõpuks katkevat, mobiiltelefonid pandi käiku ja kaks peatust enne lõppjaama läks rahvas nagu üks mees rongist välja. Läksin minagi siis seal maha. Kõik istusid autodesse ja kihutasid minema. Seejärel sõitis rong ära. Siis lahkus jaamavaht. Lõpuks jooksid koeradki minema. Tere, Siber, mõtlesin, seistes ja imetledes 34-kraadises pakases tähti. Kuid asi polnudki hull – poole tunni pärast tuldi ka mulle järele ning handi ja neenetsi jutlustajat nähes hakkas jälle soojem. Linna jõudsime ikkagi enne rongi...

Loe edasi: Polaarjoone puudutus

Udmurtia, Handimaa ja Komi misjonirühmad 2008

Udmurtias

Sel suvel saatis Eesti Evangeelse Alliansi Evangelismija misjonitoimkond välja neli misjonirühma, kokku 17 inimest erinevaist konfessioonidest. Grupid aitasid korraldada laagrit Komi noortele, tegid sõprusevangelismi handi külades, osalesid udmurdi kristliku ansambli Šumpotoni (eesti k. „rõõm“) kontsertidel ja programmides. Meie „ekstreemgrupp“ matkas peaaegu 100 km tundras, et arendada suhteid handi põdrakasvatajatega.

Loe edasi: Udmurtia, Handimaa ja Komi misjonirühmad 2008

Ma pigem suren, kui lähen Venemaale!

Eestlased lastelaagris koos neljajalgse sõbraga. Vasakult: Joel Aulis, Lemme Täll, Hanna-Kerli Metsala, Piret Kõiva; pilti teeb Küllike Evartov.

„Ma pigem suren, kui lähen Venemaale!” – need olid minu üsnagi kalgid sõnad vastuseks kutsele minna 2006. aasta jaanuaris Komi vabariigis toimuvale kristlikule soome-ugri noortekonverentsile.

Ma mõtlesin seda tõsiselt. Olin viis aastat tagasi Peterburis käinud ning teatud ebameeldivuste pärast olid mul koju jõudes pisarad silmis. Tol ilusal maikuu päeval tõotasin, et ei tõsta enam iialgi jalga selle õnnetu riigi pinnale.

Lugu aga ei lõppenud minu kategooriliselt eitava vastusega. Juhtus täiesti vastupidine – mõte Komimaast hakkas mind justkui kummitama. Ükskõik kuhu ma läksin, kuulsin kedagi noortekonverentsist rääkimas. Minu kangekaelsus oli aga vankumatu ning ma andsin oma parima, et teemat vältida. Kuni kord üks meie koguduse juhtidest minult otse küsis: ”Hanna, kas sa lähed siis ka Komisse?” Olin oma peas välja mõelnud vähemalt kümme veenvat vastuargumenti, kuid samal hetkel hakkasid mul silmist pisarad jooksma. Mõttes ütlesin Jumalale: ”Ma ei lähe.” 
Tema vastas: ”Sa lähed Komisse.” Mina ajasin oma joru: „Ma ei lähe!!” 
Jumal ütles: ”Mine paki oma asjad kokku!”

Loe edasi: Ma pigem suren, kui lähen Venemaale!

Udmurdid - kauged aga lähedased

"Tuld täis" udmurdi naine Kiptšaki külast. Pärast eelmist misjonireisi kaks aastat tagasi rajati selles külas kogudus.  Foto Taimi Pärna

On juulikuu. Eestimaal on sombune ilm ning tundub, et see ei paranegi. Astume rongi, et sõita Udmurdimaa suunas. Teame varasema grupi kogemustest, et see pole sugugi kerge paik evangeeliumi kuulutamiseks.

Udmurdimaa asub siinpool Uuralit ja on üks Venemaa autonoomsetest vabariikidest. Udmurdi rahvaarv on üle 600 000. Nad on soome-ugri rahvas ja paljud välimuselt täitsa meie, eestlaste moodi, vahest ainult pisut lühemad.

Loe edasi: Udmurdid - kauged aga lähedased

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn