Udmurdi misjon

"Tuld täis" udmurdi naine Kiptšaki külast. Pärast eelmist misjonireisi kaks aastat tagasi rajati selles külas kogudus.  Foto Taimi Pärna

On juulikuu. Eestimaal on sombune ilm ning tundub, et see ei paranegi. Astume rongi, et sõita Udmurdimaa suunas. Teame varasema grupi kogemustest, et see pole sugugi kerge paik evangeeliumi kuulutamiseks.

Udmurdimaa asub siinpool Uuralit ja on üks Venemaa autonoomsetest vabariikidest. Udmurdi rahvaarv on üle 600 000. Nad on soome-ugri rahvas ja paljud välimuselt täitsa meie, eestlaste moodi, vahest ainult pisut lühemad.

 

Udmurtia pealinn on Iževsk. See linn on enamikule meist tuntud kui Kalašnikovi automaatide valmistaja tehase asupaik. Kohalikud inimesed on selle tuntuse üle üsna uhked. Keset Iževskit asub ka selle tehase muuseum.

Veel on see maa rikas nafta ja paljude teiste maavarade poolest. See on koht Venemaal, kust pääseb edasi Siberi suunas. Seega hoolimata kaugusest meie mõistes, ei ole see paik sugugi kauge ja mahajäetud koht, vaid paljude asjade sõlmpunkt ja kindlasti üks riigi huvide objekt. Siin asuvad ka tuntud masinatehased.

Udmurdimaa külad on eestlase pilgule enamasti suured ja elujõulised. Sageli elab ühes külas mitu tuhat inimest. Võrreldes nii mõnegi Venemaa kaugema osaga tundub Udmurtia üsna elus ning mitte liiga vaene. Selles piirkonnas on kolhooside lagunemine alles käsil.

Ometi pole neil “elusatel” küladel lootust, sest udmurdi rahvas on hääbumas. Enamik udmurte ei tahagi enam udmurdid olla…

Meie Eestist läinud gruppi kuulus seekord seitse erineva ootusega inimest, kellest enamik külastas Venemaad esimest korda. Teadsime, et eelmise misjonireisi üheks heaks viljaks oli Baškiirias kaks aastat tagasi väikese koguduse tekkimine. Ning veel seda, et meid on ootamas ja vastu võtmas kogudus Iževskist.

"Oi, see on ju meie, udmurdi keeles."  Foto: Ahti Lohk

Peamine osa meie reisist oligi koos udmurtidega eri külades kontsertide andmine, selle kaudu inimeste julgustamine olema uhked oma rahvuse üle. Ja loomulikult tahtsime tuua Jumala tundmist nendesse paikadesse.

Olles ühel nädalal Udmurdimaal ja teisel Venemaal Permi oblastis, kogesime väga erinevat vaimulikku olukorda. Esimeses piirkonnas on vene õigeusu kirik ja mõned vabakogudused juba mõnda aega tegutsenud. Teises sattusime kohta, kus kuuldi sõna “Piibel” esimest korda. Kord ütles mulle üks tütarlaps: “Ah, olen kuulnud küll Jeesusest ja Piiblist. See teie Kõldõšin (udmurdi laulu- ja tantsugrupp) käis siin kaks aastat tagasi ja rääkis. Huvitav oli.”

Rääkimata ei saa jätta ka ühest kohtumisest kohaliku rahvakunstiansambliga. Sellest kohtumisest kujunes tõeline pidu laulu ja täiesti spontaanse tantsimisega.  Vihtusime tantsu lüüa3–4 tundi ja lõpuks õhkas selle ansambli üks liige: “Mul pole ammu nii lõbus olnud ja ma ei tea, kuidas see on võimalik ilma viinata.”

Sellesse reisi mahtus veel heinateol abiks olemine ning palvetamine kohalike abivajajate, samuti juba tegutsevate kristlike töötegijate eest. Päris soe tunne on kohata nii kaugel inimesi, kes on vennad-õed Kristuses.

Niisiis oleme kõik Jumala poolt üles märgitud ning usun, et just praegu on soome-ugri rahvaste jaoks eriline aeg. Meie kohal on avatud taevas. Asjad toimuvad. Mine ainult ja tee!

Aga praegu vajab see rahvas eriliselt eestpalveid udmurdikeelse kristliku töö pärast, et see rahvas saaks evangeeliumi kuulda oma emakeeles.

Taimi Pärna

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn