Minu üheksas Siberi-reis
- Lisainfo
- Avaldatud: Laupäev, 30 Juuli 2011 22:00
- Kirjutas Andrus Kask
- Klikke: 2156
Minu üheksanda Siberi-reisi üheks eesmärgiks oli kinnitada kontakte, mis Salehardi kogudusel on kaugemates külades asuvate elanikega. Veel tahtsin oma väitekirja jaoks teha hantidega intervjuusid, mida koguneski lõpuks poolesaja ringis. Kontaktide loomisel ja piirkonna olude mõistmisel on mulle märkimisväärselt kasuks tulnud etnoloogiaõpingud Tartu Ülikoolis.
.
Külma oli keskmiselt 28-36 kraadi ja ilmad enamasti päiksepaistelised, seetõttu saime teha pikki reise põdrakasvatajate juurde. Hantide piirkond on väga suur ja töötegijaid vähe, ometi usun, et Jumal annab neid handi oma rahva seast. Kohtusin ühe handi noormehega, kellega Salehardi kogudus ühendust hoiab ja kel on potentsiaali kord pastoriks saada. Koostasin talle lauliku ja aitasin teda koguduse tööd puudutavates üldistes küsimustes.
.
Muži rajoonikeskuses, kus elab 5000 inimest, koguneb osadusgrupp 5-8 handiga kolm korda nädalas. Lauldakse nii handi kui ka vene keeles. Meie EMK Teoloogilises Seminaris õppinud Ljudmilla Grapin on tõlkinud laule handi keelde ning õde Olga saadab neid kitarril. Kord teenistuse ajal hakkas õde Zina nutma ja tänama Jumalat selle eest, et ta võib palvetada ja ülistada handi keeles!
.
Päevad möödusid intensiivses tegevuses ja kuigi puhkuseks ei leidunud eriti mahti, oli seegi kord kahju Siberist lahkuda!
Andrus Kask
Jaanuaris 2010 sõitsin oma seitsmendale reisile hantide juurde. Seekord oli veidi nadi tunne, sest esmakordselt reisisin kaugele põhja üksinda, pealegi talvistes tingimustes. Läksin külmale vastu teadmisega, et Siberi kuivas kliimas on külmakraade kergem taluda. Põhjamaa pakane tegi aga oma töö, seda eriti tuulise ilma korral. Siis tulid appi Balti jaamast ostetud vildid ja põdranahkne kasukas. 
Olen käinud nüüd juba kaks korda Siberis hantide juures. Mulle ei olnud need reisid ootamatud, sest juba keskkooli ajal oli soov õppida tundma soome-ugri hõimusid. Filmid ning raamatud sel teemal on mind alati võlunud. Jumal oli tegemas oma ettevalmistavat tööd ammu enne seda, kui ma Teda tundsin. Mõni aasta tagasi tekkiski võimalus alustada misjonitööd hantide juures. Praegused reisid on rohkem „luurekäikude” staatuses, sest soome-ugri väikerahvaste vaimulik ja sotsiaalne olukord Venemaal on keeruline ning igasugune kristlik misjon seal peaaegu puudub. 