Hanti misjon

Signe Liivak
Signe Liivak
  1. august. Juba üheteistkümnendat korda sätin sammud Jamali poole. Kui mulle tehti ettepanek grupp seekord tundra asemel handi küladesse viia, ei mõelnud ma kaua. Valmisolek minekuks on mul kogu aeg olemas. Sõidame koos Anna ja Joonasega, Salehardis liitub meiega Valja.

    Meil on kolm eesmärki: 1) luua Jamgordis uusi kontakte ja teha lastele nädalane laager; 2) julgustada kohalikke kristlasi Mužis ja olla neile toeks; 3) veeta Salehardi koguduse kristlastega nädalalõpp mägedes. ‏

    Nagu igal aastal, nii ka seekord saadab mind misjonireisile tütar Liisu. Buss väljub Tallinnast hilisõhtul.
  2. august. Hommikuks oleme Peterburis. Vorkuta rongi väljumiseni jääb paar tundi. Ostame vett ja näksimist rongile kaasa. Seltskond vagunis on normaalne. Anname oma reisi kordamineku Jumalale üle. 
  3. august. Kotlases on pikem peatus. Ostan lõunaks praekala, pirukaid ja paaripäevaseid kurke. Kuna Salehardis on juur- ja köögiviljad kallid, siis ostame siit vajaliku kaasa(kartul, sibul, kurk, tomat, küüslauk). 
  4. august. Varahommikul jõuame Seidasse. Õhk on jahe, aga sellegipoolest on palju sääski. Ootesaal on rahvast täis. Joonas teeb tutvust kahe tüdrukuga, kes Piiblit loevad. Labõtnangis selgub, et meid oodati hilisema rongiga. Kostja lubab meile teisele poole jõge vastu tulla. Sõidame taksoga Obi jõe ülesõiduni ja sealt praamiga üle. Mul on südamest heameel Kostjat näha. Kirikus ootavad meid juba Valja ja Saša õhtusöögiga. Jällenägemisrõõm on suur. Anname üle tervitusi ja räägime oma plaanidest.
  5. august. Hommikul tõttame postkontorisse ennast sisse registreerima. See võtab pool päeva aega, kuna postkontori töötaja on väga tõre ja laseb blanketid kolm korda ringi kirjutada. Jõesadamas ostame järgmiseks päevaks laevapiletid Muži. Päevakavasse kuulub ka saunaskäik. Kirikus ootab meid õhtusöök ja palju sõpru.
  6. august. Algab teekond Salehardist Jamgorti, mööda jõge 360km lõuna poole. See Šurõškari rajooni üks lõunapoolsemaid külasid asub Sõnja jõe ääres, kus meie grupid enne käinud ei ole. Saab näha, kuidas meid seal vastu võetakse. Muusikuna tuleb kaasa Saša. 
    Kaatriga teele!
    Kaatriga teele!
    Sõit Muži kestab „Meteoril” 4 tundi. Valja jagab sõitjatele handikeelseid kalendreid, lastepiibleid ja evangeeliume. Sadamas ootab meid Anja Muži kogudusest. Ostame Jamgorti viimiseks mõned päästevestid. Anja juures ootab meid põdralihasupiga Marina. Õhtul on piiblitund ja palvetamine.
  7. august. Oleme varakult sadamas, sest kaater sõidab Mužist Jamgorti kaks korda nädalas ja rahvast on palju. All kajutis on istekohti vähe, nii leiavad paljud koha laevatekil. Õnneks on ilm ilus ja 4,5 tunni pärast jõuame Jamgorti. Hakkame elama Nastja juures, kelle maja asub küla teises otsas seedrimetsa ääres. Vanemad koos teiste lastega on sõitnud hobustele heina tegema. Igal perel on mitu hobust, kes suvel vabalt ringi liiguvad. Talvel veetakse nendega vett ja puid. 

    Pärast sööki hakkab Anna lastelaagri kuulutusi kirjutama. Õhtul riputavad noored need üles. 
    Rõõmsad näod Jamgordi lastelaagris
    Rõõmsad näod Jamgordi lastelaagris
  8. 8. august. Kolm tundi ajavahet annab tunda, aga täna saab kauem põõnata. Siis paneme programmi paika. Iseseisvalt lastelaagri korraldamine on meile kõigile väljakutse. Eelnevatel aastatel aitasid meid komid. 

    Kultuurimaja on ilus, väike ja hubane. Kaunistame saali õhupallidega. Lapsed hakkavad ühe- ja kahekaupa kogunema. Kokku tuleb 12 last. Alustame tutvumismänguga, räägime endast ja Eestist. Laulame vene, handi ja eesti keeles „See on see päev”, mängime liikumismänge ja laulame veel. Aeg läheb kiiresti, ühest tunnist saab kolm – lapsed ei taha ära minna. Lõpuks lahkume kõik koos. Pärast õhtusööki palvetame, harjutame laule ja paneme järgmiseks päevaks programmi kokku.
  9. august. Anja ja Marina Mužist teevad meile rõõmsa üllatuse, kui uksest sisse tormavad. Nad tulid nädalavahetuseks appi. Lapsi on sama palju kui eile. Laulame, jutustame piiblilugu ja mängime liikumismänge, mis lastele hästi meeldivad. Pereema Anja küpsetas meile kalapiruka. Täna oleme ühte peresse sauna kutsutud. Seal joome teed, sööme kooki ja saame perega tuttavaks. 
  10. august. Alustame pühapäevahommikut jumalateenistusega. Kella neljaks koguneme jälle kultuurimajja. Uut piiblilugu kuulavad lapsed huviga. Lõpuks mängime õues võrk- ja rahvastepalli. Ilmad püsivad ilusad ja soojad. Õhtul palvetame ja täname Jumalat kordaläinud päeva eest. Anja ja Marina ei taha kuidagi ära minna, aga kohustused ootavad.
  11. august. Pereema Marta ja pereisa Ženja toovad meile pool kartulikotitäit kala. Nüüd meil toidu osas muret ei ole. Valja ja Marta puhastavad kala. Kingin päästevestid Ženjale, neil ongi kogu pere peale ainult üks päästevest.

    Täna tuleb kultuurimajja kaks vanemat tüdrukut, kes kaasa ei tee, aga ära ka ei lähe – ju midagi tõmbab. Joonas räägib nendega. Hiljem lähme Valjaga küla teise otsa külavanemale külla. Teised mängivad lastega palli.
  12. august. Tahame lastele kinkida nädala jooksul lauldud laulude sõnad, aga on väike probleem – külas pole printerit. Lõpuks juhatatakse Saša ja Anna küla lõppu ühe memme juurde. Õhtul mängitakse jälle palli. Päeva lõpetame palvega.
  13. august. Täna on viimane laagripäev. Laulame, jutustame piiblilugu ja avame Jamgordi I olümpiamängud! Oleme põnevamad võistlused jätnud viimaseks päevaks. Lõpuks saavad lapsed veel kingitused. Õhtuks oleme kahte peresse külla kutsutud. Alustame külavanemast, kes on meie suhtes väga positiivne. Teises kohas on pereema meile kooki küpsetanud. Kõigil on kahju, et meie aeg Jamgordis hakkab otsa saama. Meid kutsutakse järgmiseks aastaks tagasi. Tänu Jumalale, Jamgordi uks on lahti! 
  14. august. Ärasõidupäev. Sadamas on meid saatmas pea kõik laagris käinud lapsed. Lahkumisel on pisarad on silmis. Hea on teada, et oleme tagasi oodatud. 
  15. august. Valjale teevad põletikuliseks läinud sääsepunnid häda, ta sõidab koju Salehardi. Meie peatume Mužis. Poisid lähevad sauna, mina teen kalale vahelduseks hakkliha riisiga. Ovgordist tulevad külalised: Anja koos ema Rimmaga. Me ei ole üheksa aastat kohtunud. Ovgordi kogudusse tuleb vaikselt inimesi juurde. Enam kogudust taga ei kiusata, inimesed on sõbralikumad. Rimmal on väga raske aeg: kevadel mattis ta oma kolmanda poja, kes end üles poos. Üheksa aastat tagasi oli tal vaimselt väga raske ja ta võitles kaua, et püsima jääda. Nüüd oskab ta oma mured ja koormad Jumalale üle anda, koos Temaga tugevaks jääda ja edasi minna. 
  16. august. Saša aitab Anjal uue pesumasina töökorda panna. Õhtupoolikul palub Olga õde eestpalvet oma tütrele. Eestpalvet vajab ka väike poiss Emmanuel, kes pärast külalisi väga virilaks muutus. Tänu Jumalale, laps rahuneb maha. 
  17. august. Hommikul on jumalateenistus. Ülistame ja täname Jumalat. Saša jutlustab. Täna võtame aega, et üksteisega rohkem koos olla ja suhelda. 
  18. august. Joome teed ja pakime asju. Palvetame veel koos Marina ja Anjaga, õnnistame üksteist, siis „Meteorile”. Salehardi kirikus vaatame pilte ja anname reisist ülevaate. Valja toob metsast mustikaid ja seeni. Saame teada, et onu Vova Jamburust suri täna hommikul infarkti. 
  19. august. Kell kaks on kiriku juures onu Vova ärasaatmine. Pastor Anatoli peab leinakõne, Vova viiakse Jamburusse ja maetakse seal neenetsite kommete kohaselt maha. Neenetsid matavad oma surnud põdranahka mähitult maa peale, mille ümber ehitatakse majake. Surnule pannakse kaasa temale kuuluvad asjad.

    Anna ja Valja lähevad seenele. Õhtul tuleb kuus inimest Vladimirist, kes on esimest korda Jamalis. Meie eestlased liitume nendega, et sõita Aksarkasse ja sealt kaatriga Tšapajevski ja Tovopogoli küladesse evangeliseerima. 
  20. august. Saadame osa grupist kaatriga teele. Meie ülejäänud suundume 60km põhja poole Aksarkasse autodega. Osa grupist suhtleb seal inimestega linnaväljakul, osa mängib noortega palli. Selgub, et Tšapajevskisse ei ole mõtet minna, kuna lapsed on ära sõitnud ja külas on vaid üksikud täiskasvanud. Tovopogolis peab ööbima 8-kohalisel kaatril, meid aga on 14. Otsustan Borjaga Salehardi tagasi pöörduda.
  21. august. Õhtuks jõuavad seiklejad tagasi. Tovopogolis läks hästi: suheldi külainimestega, lauldi koos lastega, mängiti ja jagati kingitusi.
  22. august. Kirik on saginat täis, pakitakse kotte ja tehakse viimaseid ettevalmistusi väljasõiduks mägedesse. Kell üks oleme kõik õnnelikult Labõtnangi raudteejaamas. Peatus 141km asub Uurali mägedes. Filipõtš aitab meid(25 inimest) kiiresti maha, sest rong peatub vaid 2 minutit. Vihma tibutab, kuid õnneks ei pea kaugele minema. Pärast lõunat sätime ennast kuuekesi mägedesse, sest ilm paraneb natuke. Mäkketõus on järsk ja raske, aga tasub end ära, kuna ülevalt avaneb võrratu vaade. Hakkab uuesti sadama ja nii oleme sunnitud vihmast libedal teerajal tagasi minema. Alla jõudes oleme läbimärjad ja õnnelikud. 
    Uurali mägedes
    Uurali mägedes

    Ööbida on võimalik nii majas kui ka telkides. Lähme kümnekesi suurde telki. Filipõtš ütleb, et see talvetelk peab küll lund, aga vihma korral ujume nagu kalad basseinis. Ahi ajab suitsu sisse, silmad voolavad vett ja hingata on raske. Aga keegi majja ka ei lähe. Räägime lõbusaid lugusid ja naerame. 
  23. august. Öö läks õnneks, vihma ei tulnud. Pärast hommikusööki lähen teistega jõe äärde kalale. Minust kalameest ei saa. Küll ajan tamiili sassi, küll kaotan konksu põõsastesse. Aitan õues suures katlas süüa teha, sest saabub veel 16 inimest. Jõe äärde pannakse telke juurde. 
    Signe kalaõnne ootel
    Signe kalaõnne ootel

    Õhtuks keedab Andrei plovi Kesk-Aasia moodi. Äkitselt hakkab vihma kallama. Filipõtšil oli õigus – telk tilgubki läbi. Proovime Andreiga päästa, mis päästa annab, ja majja jõudes tilgume üleni. Pärast õhtusööki mängitakse kitarri, lauldakse ja suheldakse omavahel. Lõpuks selgub, et kõik suures telgis ööbijad peavad majja kolima. Kuigi ruumi on vähe, leiab igaüks koha, kuhu pikali heita. 
  24. august. Õue on jumalateenistuseks suur koormakattest telk üles riputatud. Vladimiri omad juhatavad ülistust ja Anatoli jagab Sõna: Jumal kutsub mäele. See on üleskutse mäkke minekuks. Väikeste gruppidena minnakse erinevaid teid pidi üles. Meil Sašaga on ühtlane samm. Metsapiirist läbi jõudes avastame, et teised on maha jäänud. Otsustame nii kõrgele edasi minna, kui jaksame. Samm-sammult tõuseme kõrgemale ja vaade muutub aina ilusamaks. Näeme allpool kaaslasi, kes marju korjavad. Üleval on väga tugev tuul. Vaade on võrratu! Vahepeal tuleb vikerkaar välja. Minu hing on siin kodus...

    Alla jõudes ootab meid lõunasöök, siis rongile. Vagun on silmini täis, seistakse püsti. Õnneks läheb Harpis palju rahvast maha ja sealt edasi on sõit mugav. Labõtnangis kiirustame, et viimase praamiga Salehardi poolele üle saada. Kirikus joome teed ja ajame veel juttu.
  25. august. Ärkame hilja, peseme pesu ja toimetame igaüks oma toimetamisi. Natalja ja Kolja küpsetavad meile kartuli- ja seenepiruka kirjaga JAMAL. Kirikus igav ei hakka, rahvast on palju ja enne südaööd kunagi magama ei saa. 
  26. august. Valja kutsub meid sauna, aga enne ostame kombinaadi poest kalakonserve koju kaasa. Kirikus ootab meid ühine õhtusöök. Kell on kolme peal, kui magama saame.
  27. august. Kell kuus on raske tõusta. Riietun, võtan seljakoti ja suundun alla kööki. Veel on vaikne, keedan teed ja katan laua. Ka teised hakkavad tõusma. Pärast teejoomist sõidab kolm autotäit rahvast Labõtnangi poole. Meid äraminejaid on üheksa. Lahkumishetk on kurb, silmad pisarais. Oleme aastatega Salehardi koguduse inimestega kokku kasvanud ning nad ootavad meid koju tagasi. 
  28. august. Lähme Vologdas maha ja lahkume Vladimiri omadest. Jälle kurb moment. Peterburi rongini on tund aega. 
  29. august. Oleme varakult Peterburis. Anna ja Joonas jäävad veel siia, mina sõidan esimesel võimalusel koju.

Ma olen südamest tänulik Jumalale, et sain osaleda Tema plaanis. Jamgordis võib töö edasi minna, oleme tagasi oodatud. Julgustasime ja kinnitasime Muži ja Salehardi kogudust, nad vajasid seda väga. Kõigis kolmes kohas oli tunda Jumala erilist ligiolu.

Liikuda Jumala plaanis on parim!

Fotod: Signe Liivaku kogu
Hõimurahvaste Aeg 2014 2(12) lk. 6-8.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn