Hanti misjon

Minu tutvus Jamaliga algas viis aastat tagasi, kui mu sõbrad sinna misjonireisile sõitsid. Sellest ajast alates tahtsin ka ise külastada väikest kauget maad, millest
eriti tihti ei räägita.

Möödunud suvel avaneski mul suurepärane võimalus misjonireisil osalemiseks. Läksin sinna oma ettekujutuste ja ootustega. Jaama jõudes märkasin suuri kotte lastele mõeldud riiete ja mänguasjadega, mida pidime mitme ümberistumisega reisil hakkama kaasa vedama. Asi tundus juba päris huvitav – pagasit oli tunduvalt rohkem kui misjonigrupis inimesi!

Rongide lõppjaamas Labõtnangis vagunist väljudes hämmastas meid erakordne kuumus. Olime ju ometi Siberis! Sealsamas olime otsekohe parmude poolt sisse piiratud. Sõitsime üle Obi jõe Salehardi linna, kust algas reis küladesse.

Marite koos handi lastegaHandid ja neenetsid, kellega kohtusime, olid suurepärased inimesed. Madalast elatustasemest ja karmist kliimast hoolimata on kohalikud üldse väga heatahtlikud ja valmis tutvusteks. Seal leidub inimesi, kelle südamed põlevad Jumalale! Saime osa sellest, kuidas nad koos Jumalaga käivad, kuulsime tunnistusi Jumala imedest nende rahva keskel, nende elus. Janu Jumala Sõna järele on tohutult suur.

Olime ühes kalurikülas, kus elab kõigest viis perekonda. Kirikuhoonet küll ei ole, aga pühapäeviti kogunetakse koos lastega Jumala Sõna lugema, Pühakirja üle mõtisklema ja palvetama. Jumala imed sünnivad nende hulgas hämmastaval viisil.

Sadamas Obi jõe ääres. Marite kõrval misjonirühma juht, hiljuti meie seast lahkunud Ljudmilla Voltšihhina. Sel maal on palju ebajumalakummardamist ja šamanismi, ja see takistab Jumala Sõna kuulutamist. Ikkagi leidub inimesi, kel on julgust öelda lahti iidolitest ja
alustada uut elu.

Misjonireis pani mind enda jaoks paljutki ümber hindama: järele mõtlema väärtuste, usu ja armastuse üle Jumala vastu. Nende inimestega suhtlemine innustas mind mitte kartma tundmatust ja olema taolistele reisidele rohkem avatud.

See, mida nägin, ületas kõik mu ootused!

 

Marite Taks 

 

 

Handi kaluritele jutlustab Boriss Ruskalamov.Alates 2000. aastast on misjonireisidel soomeugrilaste juures käinud üle saja eestlase. Esmakordsel külaskäigul hantide juurde 2003. aastal leidsime nende seast vaid mõningaid üksteisest kaugel elavaid kristlasi. Kümme aastat hiljem tuli kristlikule konverentsile kokku 200 hanti! Udmurtias käib evangeelne töö vahel uskumatult raskes olukorras. Meie julgustav abi on ääretult olulise tähtsusega, et sealne töö vilja kannaks.

Jumal töötab meie hõimurahvaste hulgas, ja meiegi osaleme selles töös. Udmurdi, handi, komi ja mari partneritega kohtudes kuulen ikka ja jälle: „Eestlased tulid ja aitasid meid ... eestlased olid meile suureks julgustuseks ..." Mõnel pool on eestlaste tulek aasta kõrghetk! Meie rühmad on nagu vitamiinipommid, mis annavad kohalikele edasiminekuks uue energia. See näitab, kui oluline on iga misjonireisil osaleja roll.

Juba mõned aastad on meie misjonirühmade toetus tulnud sajaprotsendiliselt eestlaste annetustest. Misjonirühmade toetamiseks on igal aastal vaja ligikaudu 5000 eurot. Hea misjonisõber, ilma sinu palve ja materiaalse toetuseta see töö toimuda ei saa. Siin on teave, kuidas Hõimurahvaste Aeg projekti kaudu toetada meie soome-ugri misjonirühmade tööd. Aitäh, et oled koos meiega!

Mark Nelson

 

Hõimurahvaste Aeg, 2014 1(11), lk. 16.

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn