
Salehardi jõudes vestlesin evangeelse koguduse pastoriga, et saada ülevaadet misjonitöö olukorrast. Järgmisel päeval külastasin vana tädi Veerat, kes juba aastaid meie eest palvetab. Seejärel sõitsin jõelaevaga 200 km mööda Obi ülesvoolu Mužisse, et teenida kohalikke kristlasi.
Mužis koguneb grupp kristlasi kolmapäeviti piiblitundi, reedeti palvekoosolekule ja pühapäeviti jumalateenistusele. Kõige olulisem oli inimeste murede kuulamine ja nende eest palvetamine. Kogudus vajab karjast ja töötegijaid, kes aitaksid koormad Jumalale üle anda. Olen juba aastaid arvanud, et kogudust võiks teenida kogemustega perekond, aga tuleb usaldada Jumala tahet.

Siberi kalurite suurim pidupäev aastas on kalurite päev, kuhu tuleb kokku hulgaliselt rahvast. Pidustuste ajal rääkisime inimestega, jagasime evangeeliumeid ja kalendreid. Õhtul aga istusime jõe ääres ja palvetasime kõigi pärast, kellega päeva jooksul olime kokku puutunud.
Põhjapõdrakasvatajate juures tundras olin seni käinud vaid talvel. Et Kolja kurtis oma tervise üle ja tahtis minna tundrasse värsket õhku hingama,siis võtsime kõne Eestisse Signele, kes on põdrakasvatajaid külastanud juba viis korda. Signe nõustus ka seekord kaasa tulema ja nii sõitsime peagi nädalaks tundrasse. Tegime küttepuid, aitasime murakaid korjata ja käisime poest toitu toomas. Varem viidud handikeelset Markuse evangeeliumi olid mõned põdrakasvatajad juba lugenud.
Piirkonna suurusele vaatamata oleme kaheksa aasta jooksul jõudnud enam-vähem kõik asustatud punktid läbi käia. Hantide elust osa võttes
sai selgeks, et tunnistaja sõnumiks on tema eluviis ning suhtumine töösse. Siinkandis levib evangeelium isiklikul pinnal ja tihti võtab usalduse võitmine aega.
sai selgeks, et tunnistaja sõnumiks on tema eluviis ning suhtumine töösse. Siinkandis levib evangeelium isiklikul pinnal ja tihti võtab usalduse võitmine aega.