- Lisainfo
-
Avaldatud: Kolmapäev, 05 Jaanuar 2011 12:53
-
Kirjutas Iraida Popova
-
Klikke: 2807
„Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu,kes teda kardavad.“ Ps 103:11
Nende sõnadega tahan alustada oma tunnistust, sest suur on olnud Jumala arm minu, mu lähedaste ja komi rahva elus.
Olen komi nagu mu vanemad ja vanavanemadki. Sündisin ja kasvasin üles kauges komi külas, kus pole veel unustatud komi keelt. Sellest rajoonist on tulnud palju komi luuletajaid, kirjanikke ja heliloojaid. See on kant, kus veel praegugi võib kuulda puhast komi keelt.
Lapsepõlverõõmude keskel nägin ka rohkesti pisaraid, probleeme ja muret, sest paljud mehed meie külas jõid. Valus oli vaadata, kuidas nad peksid oma naisi ja lapsi. Ka minu isa tarvitas ohtralt alkoholi, mis tõi kaasa valu, pisaraid ja vägivalda. Raske lapsepõlv tekitas palju küsimusi, millele praktiliselt polnud vastust. Näiteks, miks peab inimene nii palju kannatama, ja vahel ka teenimatult. Kuna ümberringi valitses ateistlik atmosfäär ja mu vanemad olid uskmatud, ei saanud ma tollal nendele küsimustele vastust.
Loe edasi: KUULA, KUI ILUS ON SINU EMAKEEL…
- Lisainfo
-
Avaldatud: Kolmapäev, 05 Jaanuar 2011 11:57
-
Kirjutas Toimetus
-
Klikke: 2120
EELK Pindi koguduse õpetaja Laine Villenthal teenis aastatel 1984-2003 ka Petseri Peetri kogudust. Ta on nendest aegadest kirjutanud:
„Pärast Pindi jumalateenistust pidin kiiruga minema jalgsi 3,5 kilomeetrit Husari raudteejaama Valga-Petseri rongile. Juhul, kui rong hilines, oli Petseri jaamast liinibuss enne minu saabumist väljunud ja kirikuni tuli 3 kilomeetrit jalgsi astuda. Õhtul sain Petserist tagasi bussiga, jalgsi tuli minna 1,7 kilomeetrit.
Helsingis asuv evangeelne rahvusvaheline ingliskeelne kogudus külastas igal aastal Petseri baptisti kogudust. Nad tulid külla ka luterlikule kogudusele ja nägid, kuidas käisin: rongiga, bussidega, jalgsi. Ühel päeval tõid nad mulle kingituseks pruugitud Lada. Rõõmuga kaasnes mure: kes hakkab juhtima, kui ise ei oska? Kust saada hoiuruum? Oleksin meelsamini käinud endisel viisil.
Jumal juhatas autojuhid, andis varjualuse. Kaks kuud pärast auto saamist katkestati igasugune rongi- ja bussiühendus Petseriga. Nüüd taipasin, kui imeliselt oli Issand ennetanud uued takistused!
Kuuldes, kui usinalt Petseri eestlased jumalateenistusest osa võtavad, ja nähes, et saan sama autoga ka Pindi koguduse asju ajada, hakkas algul Petseri koguduse teenimisse tõrksalt suhtunud Pindi kogudus asjaga leppima. Ajapikku hakkas Pindi ise Petserit toetama, aitas kõiges, milles suutis, kaasa.
Hakkasime kogema imelist tõde: kui tugevam nõrgemat aitab, saab ka tugevam ise nõrgemalt abi. Pindi kogudus ei jäänud Petserit abistades millestki vaesemaks, ei materiaalselt ega vaimselt, vaid hoopiski kasvas endisest väikesest abikogudusest Eesti keskmiste koguduste hulka.
Misjonitöö ei tule iial tühjalt tagasi!“
Allikas: EELK Misjonikeskuse arhiiv
Sügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Valeri, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.
Sügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Maina, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.