Udmurdi lood

Jelena Rjabina

Jelena Rjabina tuli kaugelt Udmurtiast Eestisse õppima 1998. aastal, nüüd on ta Tartu Ülikooli soome-ugri keeleteaduse doktorant. Jelena usub kogu südamest, et Eestisse tulek oli Jumala tahe tema elu jaoks, sest siin sai temast kristlane.

Räägi veidi endast ja oma pere-konnast. Kust sa pärit oled?

Olen pärit Udmurdimaalt. Kasvasin õpetajate perekonnas, minu ema on udmurdi keele ja kirjanduse õpetaja, isa keemia-õpetaja. Mul on vanem õde. Praegu elab ta oma perega ning töötab samuti õpetajana.

 

Kuidas sattusid Eestisse õppima? Kui kaua oled siin elanud?

Tulin Eestisse aastal 1998. Eesti Haridusministeerium kuulutas hõimurahvaste programmi raames välja konkursi Venemaa soome-ugrilastest üliõpilastele, et kutsuda mõned õppima Eestisse. Sellel konkursil osalesin minagi. Enne seda õppisin Udmurdi Ülikoolis udmurdi filoloogiat.

Palju on räägitud eri rahvuste kultuurilistest erinevustest ja kultuurišokist. Kui kaua võttis kohanemine sinul aega ja kas see oli raske?

Kultuurišokk on sedavõrd suurem, mida suurem on kultuuriline erinevus. Udmurdi ja eesti kultuur erinevad selle poolest, et udmurdi kultuur on kollektivistlik, eesti oma aga individualistlik. See tähendab, et udmurdid vajavad rohkem tähelepanu ja tuge oma sõprade ning kaaslaste käest ja on ka ise valmis teisi aitama. Ja suhtlemis-vajadus on nendel minu arvates suurem. Esimestel aastatel oli mul Eestis üsna raske, aga Jumalaga kohtumine aitas mul siin kohaneda. Sain aru, et Jumal on loonud erinevad rahvused ja teisi on vaja võtta sellistena, nagu nad on. Lisaks sellele sain koguduses endale eesti sõpru. Ja selle, mis mulle varem ei meeldinud, pööras Jumal heaks. Näiteks Udmurdi-maal olen kogu aeg oma lähedaste ja sõpradega, Eestis on mul aga rohkem aega Jumalaga suhtlemi-seks, lugemiseks, mõtisklemiseks. Ja tegelikult on Eesti hea koht teadustööga tegelemiseks.

Eestlasi ja udmurte nimetatakse sugulasrahvaiks. Kas kogesid midagi ühist Eestis elades?

Tegelikult ei tähenda rahvasugulus kultuuri sugulust. Nagu juba ütlesin, on eesti ja udmurdi kultuur erinevad. Udmurdid imestavad väga, kui ma neile ütlen, et eestlased elavad omaette talus. Udmurdi külad on suured. Ja siin mängivad rolli ka geograafilised tingimused. Sellistes karmides tingimustes nagu Udmurtias saab elada ainult üksteisele lähedal elades. Aga muidugi on tunda ka ühiseid jooni. Nii eestlased kui udmurdid on slaavlastega võrrel-des tagasihoidlikumad, kinnise-mad.

Kuidas saab eestlane toeks olla siin õppivale välismaalasele?

Suhelge, võtke neid vastu, olge abivalmid!

Mis sind häirib eesti noorte puhul ja mis üldse võiks sinu arvates Eestis teistmoodi olla?

Ma ei ütleks, et eesti noored mind häirivad. Noored inimesed on üle maailma ühesugused. Olla nor-maalne noores eas on ebanor-maalne. Aga võib-olla on vabakasvatusega Eestis liiga kaugele mindud.

Kuidas saaksid Eestimaa krist-lased sinu arvates udmurte aidata? Kas meie kirikutel ja kogudustel on üksteiselt ka midagi õppida?

Esiteks palvega. Samuti saaksid nad toetada Piibli tõlkimist. Eesti kristlusel on pikk ajalugu, aga udmurdi kristlus on alles praegu tõusmas. Seetõttu udmurdi krist-lastel on, mida eesti kristlastelt õppida. Aga Jumal on Udmurtias sama suur kui Eestis. Tõenäoliselt tuleb ka selline aeg, mil eesti kristlased õpivad udmurdi kristlastelt.

Kuidas erineb see neiu, kes tuli siia õppima, sellest, kes siit kunagi lahkub?

Esiteks, muutused on tingitud sellest, et igal eal on omad psühholoogilised iseärasused. Pean aga ütlema, et õpinguaastate jooksul Eestis kohtusin ma oma Jumalaga, Jeesuse Kristusega. Kui Jeesuse oma südamesse vastu võtame, toimuvad meie elus imelised muutused. Tunnen iga päev oma elus Jumala õnnistavat kätt ja Tema soosingut, mida varem minu elus ei olnud.

Intervjueeris Küllike Evartov
Foto: Küllike Evartov

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn