Udmurdi lood

Hetk udmurdi laulu- ja tantsuansambli esinemisest. Vasakul Maina Sašina. Foto: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiivSügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Maina, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.

Maina Sašina on pärit udmurdi küla õpetajate perest. Maina isa, kohaliku kooli direktor, rõhutas alati, et see, kes jääb udmurdiks, kaotab võimaluse teha karjääri ega saa elus hakkama. Jumala kohta oli Maina kuulnud vaid seda, et teda pole olemas. 

Et udmurt olla pole hea, seda mõistsin ümbruskonnas valitsevast suhtumisest juba lapsepõlves. 

Udmurdi keele õppimisse suhtusin suure eelarvamusega ja ülikooli asusin õppima hoopis võõrkeeli. Oma identiteediotsinguis tundsin pahameelt selle üle, et sündisin kauges kolkakülas udmurdina ja mitte prantslannana mõnes suurlinnas. Hakkasin udmurti endas peitma ega tahtnud oma rahvast ega keelest enam midagi kuulda. Ma ei tahtnud abielluda udmurdiga, kuid millegipärast just nii see juhtus. Mõistes, et ma ei leia end selles ühiskonnas isiksusena, kes ma tõeliselt olen, leidsin end kriisist. Tundsin end silmakirjalikuna, kandmas mingeid maske. Samal ajal oli südames karje, tundus, et keegi mind ei mõista. Äkki mu elu on lihtsalt miraaž, kujutelm, mõtlesin. Aga sel juhul peab kuskil olema ju veel teistsugune elu! 

 

Maina Sashina.  Foto: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiivKord kuulsin raadiost teadet, et udmurdikeelsele raadiotööle vajatakse diktorit. Otsustasin proovida ja olin üllatunud, kui mulle öeldi, et olen just täpselt õige inimene. Raadios töötades nägin udmurdi haritlaste muret seoses oma kultuuri säilitamisega. Alguses ei mõistnud ma nende südamevalu mingi surnud keele ja kultuuri pärast, kuid tasapisi sain aru, et nende tarkade inimeste mure on siiras ja südamest tulev. Järjest enam hakkasid laulud, mida ma eetrisse lasin ja varem kuulatagi ei tahtnud, mind nagu magnetiga enda poole tõmbama. Oma eluga sattusin aga aina sügavamasse kriisi, kuni lõpuks hakkasin jooma. Asi läks aina hullemaks, kuni kaotasin täiesti elu mõtte.

Miks ma üldse elan – see mõte painas mind alatasa. Kord sellisel hetkel otsustasin endalt elu võtta. Istusin parasjagu pingil ja mõtlesin, kuidas elust lahkuda, kui minu juurde astus üks naine. Ta ütles, et Jumal armastab mind ja tal on minu jaoks väljapääs. Tundsin südames mässu tõusvat – kuidas saab mind armastada Jumal, keda pole olemas? Siiski otsustasin kasutada seda „viimast šanssi“. Läksin jumalateenistusele, mõeldes, et kui ka see ei aita, võin rahulikult elust lahkuda. Pastori jutluse ajal hämmastas mind kõige rohkem see, et ta paistis ise uskuvat seda, mida räägib. Kuidas saab tal olla mingi isiklik suhe mitme tuhande aasta vanuse loo ja tegelastega, mõtlesin. Siis hakkasin nutma ega saanud enam aru, mis minuga toimub. Koju jõudes otsisin kohe üles Piibli, mille mu tütar kunagi koolis misjonäridelt sai. Olin tütrele öelnud, et viska see kuhugi kaugemale. Nüüd oli soov seda väikest raamatut leida nii suur, et isegi käed värisesid. Ma tahtsin teada, kes on Jeesus Kristus!

Terve nädal ei väljunud ma kodunt, kuigi lähedased minu pärast juba muretsesid. Lugesin Pauluse sõnu: tahe mul on, aga head teha ma ei suuda... Kui palju olin varem igasuguseid õpetusi lugenud, leidmata vastust. Nüüd mõistsin, et olen patune ja vajan meeleparandust! Äkki sain kõigest aru, pettekujutlus taganes, tundsin tohutut kergendust ja rõõmu. Ka abikaasa rõõmustas, et soovisin muutuda. 

Maina jagab külarahvale udmurdikeelset kristlikku kirjandust.  Foto: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiivEsialgu ei tahtnud ma veel koguduses udmurdi keele ja inimestega tegemist teha. Lõpuks mõistsin, et mõttetu on võidelda Jumalaga – minu koht on udmurtide seas. Kord sain nägemuse võimsast udmurdi koorist, kes Jumalat ülistab. Mõistsin lõplikult, et udmurdid pole madalamad teistest rahvustest ja me vajame udmurdikeelset ülistust. Kuid udmurtide kodugrupis olid kõik vanemad inimesed, kes eriti ei laulnud. Alguses leidsime ühe inimese, kes oskas udmurdi keeles laulda, siis ilmusid bajaanid, karmoška…

Kui meie juurde tuldi rääkima soome-ugri tööst, oli mul juba nägemus koostööst teiste hõimurahvastega. Tasapisi hakkasime külades tööle laulu- ja tantsuansambliga „Kõldõšin“ (praegu kannab see ansambel nimetust „Inkrež”, mis tähendab taevast meloodiat). Tänaseks oleme rahvuslike laulude ja tantsudega käinud umbes 200. udmurdi külas, paljud meist on ise laule kirjutanud. Noored löövad kaasa ansamblis Šumputon ja on meile, vanematele, suureks rõõmuks. Oli aeg, kus oli mõeldamatu kuulda oma tütreid laulmas udmurdi keeles (olin ju ise kasvatanud neid seda keelt põlgama) ja nüüd...! Jumal tegi võimatut! Alguses arvasid mu tütred, et selle udmurdi asjaga ma ainult häbistan ennast. Üks tütardest ütles isegi, et udmurdid kirikuski häbenevad seda. Pole sugugi nii, et venelased häbistavad udmurte, vaid me ise põlgame ennast. 

Eestit armastan väga, mul on siin head sõbrad. Kui Kaja ja Mark meile 2004. a esmakordselt külla sõitsid, ei osanud me eestlastest midagi arvata. Olime vaid kuulnud, et udmurdid ja eestlased mõistavad üksteist hästi, ja nii see oli. Kui nendega suhtlesime ja nägime neid oma rahvalaule laulmas, tundsime sidet ja armastust üksteise vastu. 

Mis puudutab udmurtide tulevikku, siis kannan südames pilti sellest, kuidas Jumal toob udmurdi rahva meeleparandusele. Meie töö on veel väike, sest paljud inimesed ei ole harjunud  Piiblit udmurdi keeles lugema. Usun, et kui vaimulik ärkamine tuleb udmurdi intelligentsi hulka, toimub suur muudatus. Ärkamise ootuses laulame, jagame piibleid ja kuulutame oma laulu ja tantsu abil evangeeliumi. 

Küsitles Küllike Evartov

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn