Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga
- Lisainfo
- Avaldatud: Esmaspäev, 28 Jaanuar 2013 13:59
- Kirjutas Peeter Päll
- Klikke: 1679
Udmurdi keelega hakkasin tegelema ülikooli ajal 1981. aastal Paul Ariste soovitusel; Ariste soov oli leida iga soome-ugri keele jaoks uurija. Sel aastal sõitsin esimest korda ka Udmurtiasse, et minna koos Ižkari ülikooli II kursuse tudengitega murdepraktikale Põhja-Tatarimaale. Minu juhendaja seal oli Valentin Kelmakov, kuid kohtusin kohe ka Mihhail Atamanoviga. Ta oli sel ajal noor õppejõud, kes oli kaitsnud kandidaaditöö udmurdi vanadest väikehõimudest e voršud’idest ning uurinud ka nende seoseid kohanimedega. Mäletan, et juba siis jättis ta mulle väga tõsise inimese mulje, kes valutas südant selle üle, kuhu ühiskond on arenemas. Teda oleks võinud pidada udmurdi vabamõtlejaks. Mulle jätsid mu esimesed käigud Udmurtiasse sügava mulje ja kohtusin iga kord nii Atamanovi kui ka Kelmakoviga. Mõlemad olid ja on endiselt oma maa ja rahva suurimad patrioodid..
Loe edasi: Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga
Jumal teeb vabaks!
- Lisainfo
- Avaldatud: Reede, 04 Jaanuar 2013 14:05
- Kirjutas Küllike Evartov
- Klikke: 1707
Kuidas oled kirikuga seotud?
Missugune on tänapäeva udmurdi noor?
Ka meie, Šumpotoni tüdrukud, kasvasime üles, ilma et vanemad oleks meile õpetanud udmurdi keelt. Minu vanemad räägivad omavahel emakeeles, kuid minu ja mu vendadega mitte. Selline kurb seis on arvatavasti paljudes linnaperedes, kus paljud on üldse udmurdi rahvusest loobunud ja registreerinud end vene kodanikuna.
Hõimunädal 2011 ja Mihhail Atamanovi Mõtteid
- Lisainfo
- Avaldatud: Reede, 21 Detsember 2012 12:28
- Kirjutas Toimetus
- Klikke: 1619
Hõimurahvaste Aeg Nr. 7 lk 14. HÕIMUNÄDAL 2011
17. veebruaril 2011. a võttis riigikogu vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama hõimupäeva riikliku tähtpäevana, mil tuleb heisata ka Eesti lipp. Sama aasta oktoobris toimusid hõimurahvastele pühendatud üritused ja jumalateenistused Tallinnas, Tapal, Võrus, Haapsalus ja mujal. Hõimurahvaste Aeg tähistab koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega juba mitmendat aastat hõimurahvaste palvepäeva, mis leiab aset oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, kui hõimunädala üritused jõuavad lõpusirgele. 16. oktoobril 2011. a peeti oikumeeniline palvus koos sellele järgneva misjonikohvikuga Tallinna Jaani kirikus, kus jutlustas udmurdi piiblitõlkija Mihhail Atamanov ja musitseeris ansambel Tuli Taevast.
Mõtteid Mihhail Atamanovi 16. oktoobril 2011. a peetud
hõimurahvaste palvepäeva jutlusest
.
Loe edasi: Hõimunädal 2011 ja Mihhail Atamanovi Mõtteid
Mihhail Atamanovi jutlus hõimurahvastele pühendatud oikumeenilisel palvusel
- Lisainfo
- Avaldatud: Teisipäev, 01 November 2011 09:29
- Kirjutas Mihhail Atamanov
- Klikke: 2400
Tallinna Jaani kirikus 16. oktoobril 2011. a
Valeri Pikulev - udmurdi pastor
- Lisainfo
- Avaldatud: Neljapäev, 06 Jaanuar 2011 11:44
- Kirjutas Valeri Pikulev
- Klikke: 1880
Sügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Valeri, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.
Valeri Pikulev sündis suures udmurdi peres 12. lapsena. Küsimusele, miks ta küll nii palju lapsi tahtis, vastas ema, et nii palju kui Jumal annab, tuleb ka sünnitada. Kellele Jumal on elu andnud, see peab elama. Koolis aga õpetati Valerile, et mingit Jumalat pole olemas...
Kui sain iseseisvaks ja suundusin linna tööle, hakkasin käima seltskonnas ja koos sõpradega alkoholi pruukima. Märkamatult läksin sellega liiale ja püüdsin end siis parandada. Mõtlesin alatihti, et nüüd aitab, enam ma ei joo, juba esmaspäevast algab uus elu! Kahjuks ei suutnud ma midagi muuta ja kõik läks vana rada.
Taevalik meloodia udmurtide südames
- Lisainfo
- Avaldatud: Neljapäev, 06 Jaanuar 2011 11:38
- Kirjutas Maina Sashina
- Klikke: 3459
Sügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Maina, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.
Maina Sašina on pärit udmurdi küla õpetajate perest. Maina isa, kohaliku kooli direktor, rõhutas alati, et see, kes jääb udmurdiks, kaotab võimaluse teha karjääri ega saa elus hakkama. Jumala kohta oli Maina kuulnud vaid seda, et teda pole olemas.
Et udmurt olla pole hea, seda mõistsin ümbruskonnas valitsevast suhtumisest juba lapsepõlves.
Udmurdi keele õppimisse suhtusin suure eelarvamusega ja ülikooli asusin õppima hoopis võõrkeeli. Oma identiteediotsinguis tundsin pahameelt selle üle, et sündisin kauges kolkakülas udmurdina ja mitte prantslannana mõnes suurlinnas. Hakkasin udmurti endas peitma ega tahtnud oma rahvast ega keelest enam midagi kuulda. Ma ei tahtnud abielluda udmurdiga, kuid millegipärast just nii see juhtus. Mõistes, et ma ei leia end selles ühiskonnas isiksusena, kes ma tõeliselt olen, leidsin end kriisist. Tundsin end silmakirjalikuna, kandmas mingeid maske. Samal ajal oli südames karje, tundus, et keegi mind ei mõista. Äkki mu elu on lihtsalt miraaž, kujutelm, mõtlesin. Aga sel juhul peab kuskil olema ju veel teistsugune elu!