Udmurdi lood

Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga

15_Atamanov_2010_300pxUdmurdi keelega hakkasin tegelema ülikooli ajal 1981. aastal Paul Ariste soovitusel; Ariste soov oli leida iga soome-ugri keele jaoks uurija. Sel aastal sõitsin esimest korda ka Udmurtiasse, et minna koos Ižkari ülikooli II kursuse tudengitega murdepraktikale Põhja-Tatarimaale. Minu juhendaja seal oli Valentin Kelmakov, kuid kohtusin kohe ka Mihhail Atamanoviga. Ta oli sel ajal noor õppejõud, kes oli kaitsnud kandidaaditöö udmurdi vanadest väikehõimudest e voršud’idest ning uurinud ka nende seoseid kohanimedega. Mäletan, et juba siis jättis ta mulle väga tõsise inimese mulje, kes valutas südant selle üle, kuhu ühiskond on arenemas. Teda oleks võinud pidada udmurdi vabamõtlejaks. Mulle jätsid mu esimesed käigud Udmurtiasse sügava mulje ja kohtusin iga kord nii Atamanovi kui ka Kelmakoviga. Mõlemad olid ja on endiselt oma maa ja rahva suurimad patrioodid.
.
Kuigi pärast 1987. a tuli Udmurtia-käikudesse pikk paus, kohtusin Atamanoviga siiski ka hiljem. Vahepeal olin tuttavaks saanud Soomes udmurdi keelt õppiva Marja Kartanoga ja tänu talle olin kursis Atamanovi vahepealse elukäiguga. Piiblitõlkijana tuli ta paar korda 1990. aastatel Eestisse ja käis kodus külas. Arvasin siis ja arvan ka praegu, et tööd, mida Mihhail Atamanov teeb piibli udmurdi keelde tõlkimisel, on võimatu üle hinnata. Siin tasub kas või meenutada seda, mida eesti keele arengule piiblitõlge tähendas. Udmurdi keele puhul on olukord natuke teine seetõttu, et kirjakeel on juba välja kujunenud ja pühakirja tõlge ei ole nii keskne; samas annab paljude kristliku kultuuri jaoks oluliste mõistete udmurdindamine parema võimaluse maailmaga suhestuda.

Loe edasi: Kokkupuudetest Atamanovi ja Udmurtiaga

Jumal teeb vabaks!

7_Vera_TV_300px 
Udmurtia Riikliku Ülikooli tudeng Vera Kulikova on pärit Iževskist. 2011. aasta sügisel asus ta kaugõppe teel õppima Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilisse Seminari. Alljärgnevas loos saame Veraga lähemalt tuttavaks.
 

Kuidas oled kirikuga seotud?

Võib öelda, et ma kasvasin kirikus üles, sest juba lapsena võttis ema mind sinna kaasa. Sellele vaatamata ei viibinud ma teismelisena alati kaugeltki heas seltskonnas. Kolmeteistkümne aastaselt mõtlesin selle üle kord tõsiselt järele, sest nägin, et sõbrad tõmbavad mind endaga kaasa. Palusin, et Jumal mu eluga kiiresti midagi ette võtaks. Sellest ajast alates hakkaski mu elu muutuma ja nüüd löön juba aastaid aktiivselt kaasa koguduse noortetöös. Kristliku noorteansambliga Šumpoton oleme käinud kontserte andmas Permi krais, Baškiirias, Tatarstanis, Kirovi oblastis ja mujal. Enamikes kohtades, kus me kontserdi andsime, on tekkinud väiksed kogudused, mille eest oleme Jumalale väga tänulikud. 

Missugune on tänapäeva udmurdi noor?

Nõukogude ajal oli levinud arusaam, et kui oled udmurt, siis pole sa mitte keegi. Minu arvates on kõik soome-ugri rahvad seda kellegi teise võimu all olles läbi elanud. Noored hoiduvad end üldiselt udmurdiks nimetamast, sest kardavad sellega kahjustada oma mainet. 
Ka meie, Šumpotoni tüdrukud, kasvasime üles, ilma et vanemad oleks meile õpetanud udmurdi keelt. Minu vanemad räägivad omavahel emakeeles, kuid minu ja mu vendadega mitte. Selline kurb seis on arvatavasti paljudes linnaperedes, kus paljud on üldse udmurdi rahvusest loobunud ja registreerinud end vene kodanikuna.  

Hõimunädal 2011 ja Mihhail Atamanovi Mõtteid

14_Atamanov_Tammsalu_300pxHõimurahvaste Aeg Nr. 7 lk 14.

HÕIMUNÄDAL 2011

Hõimunädala traditsioon Eestis sai alguse juba 1929. aastal. Pärast katkemist nõukogude ajal on hõimunädala üritused Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel 1989. aastast alates uuesti hoo sisse saanud.

17. veebruaril 2011. a võttis riigikogu vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama hõimupäeva riikliku tähtpäevana, mil tuleb heisata ka Eesti lipp. Sama aasta oktoobris toimusid hõimurahvastele pühendatud üritused ja jumalateenistused Tallinnas, Tapal, Võrus, Haapsalus ja mujal. Hõimurahvaste Aeg tähistab koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega juba mitmendat aastat hõimurahvaste palvepäeva, mis leiab aset oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, kui hõimunädala üritused jõuavad lõpusirgele. 16. oktoobril 2011. a peeti oikumeeniline palvus koos sellele järgneva misjonikohvikuga Tallinna Jaani kirikus, kus jutlustas udmurdi piiblitõlkija Mihhail Atamanov ja musitseeris ansambel Tuli Taevast.


Mõtteid Mihhail Atamanovi 16. oktoobril 2011. a peetud
hõimurahvaste palvepäeva jutlusest

Mihhail Atamanov hakkas patriarh Aleksius II õnnistusel Piiblit udmurdi keelde tõlkima 1991. a. koos Marja Kartanoga Helsingi Piiblitõlkeinstituudist, kes tõlget algtekstiga võrdleb ja üle vaatab. Nüüdseks on valmis Neli evangeeliumi (1992), Psalmid (1994, 1999, 2009), Apostlite teod (1996), Uus Testament (1997), Lastepiibel (2001) Joona raamat (2004), Jesaja raamat (2005), Saamueli ja Kuningate raamatud (2006) ja Iiobi raamat (2007). Lisaks sellele saavad udmurdid praegu lugeda mitmesugust õigeusu kiriku harduskirjandust. 
.
Mäletan aastat 1973, kui tulin tudengina Eestisse soome-ugri üliõpilaste konverentsile mainekasse Tartu ülikooli. Pühapäeval käisime luterlikus kirikus. Orel mängis, koor laulis imekaunilt, nii et viis meelde sööbis; pastor jutlustas, aga meie, võõrsilt tulnud noored, ei mõistnud sõnagi.

Mihhail Atamanovi jutlus hõimurahvastele pühendatud oikumeenilisel palvusel

Tallinna Jaani kirikus 16. oktoobril 2011. a
Udmurt Mihhail Atamanov, õigeusukiriku diakon, on tuntuim tõlkija projektis, mille käigus tõlgitakse Piibel udmurdi keelde. Hõimurahvaste palvepäeval Tallinna Jaani kirikus peetud udmurdikeelses jutluses meenutas Atamanov, kuidas ta sai kristlaseks üliõpilasena Eestis õppides ja kõneles sellest, miks on nii tähtis tõlkida Piibel udmurdi keelde.
Atamanov_jutlus1

Valeri Pikulev - udmurdi pastor

Valeri Pikulev  Foto: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiivSügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Valeri, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.

Valeri Pikulev sündis suures udmurdi peres 12. lapsena. Küsimusele, miks ta küll nii palju lapsi tahtis, vastas ema, et nii palju kui Jumal annab, tuleb ka sünnitada. Kellele Jumal on elu andnud, see peab elama. Koolis aga õpetati Valerile, et mingit Jumalat pole olemas... 

Kui sain iseseisvaks ja suundusin linna tööle, hakkasin käima seltskonnas ja koos sõpradega alkoholi pruukima. Märkamatult läksin sellega liiale ja püüdsin end siis parandada. Mõtlesin alatihti, et nüüd aitab, enam ma ei joo, juba esmaspäevast algab uus elu! Kahjuks ei suutnud ma midagi muuta ja kõik läks vana rada. 

Loe edasi: Valeri Pikulev - udmurdi pastor

Taevalik meloodia udmurtide südames

Hetk udmurdi laulu- ja tantsuansambli esinemisest. Vasakul Maina Sašina. Foto: EEA Evangelismi- ja misjonitoimkonna arhiivSügisel 2009 külastasid Eestit läbisõidul udmurdi rahvuse esindaja, Maina, kes koguduse töötegijatena juba aastaid oma rahvast teenib. Ta oli lahkelt nõus rääkima oma elust, usule tulekust ja paljust muust.

Maina Sašina on pärit udmurdi küla õpetajate perest. Maina isa, kohaliku kooli direktor, rõhutas alati, et see, kes jääb udmurdiks, kaotab võimaluse teha karjääri ega saa elus hakkama. Jumala kohta oli Maina kuulnud vaid seda, et teda pole olemas. 

Et udmurt olla pole hea, seda mõistsin ümbruskonnas valitsevast suhtumisest juba lapsepõlves. 

Udmurdi keele õppimisse suhtusin suure eelarvamusega ja ülikooli asusin õppima hoopis võõrkeeli. Oma identiteediotsinguis tundsin pahameelt selle üle, et sündisin kauges kolkakülas udmurdina ja mitte prantslannana mõnes suurlinnas. Hakkasin udmurti endas peitma ega tahtnud oma rahvast ega keelest enam midagi kuulda. Ma ei tahtnud abielluda udmurdiga, kuid millegipärast just nii see juhtus. Mõistes, et ma ei leia end selles ühiskonnas isiksusena, kes ma tõeliselt olen, leidsin end kriisist. Tundsin end silmakirjalikuna, kandmas mingeid maske. Samal ajal oli südames karje, tundus, et keegi mind ei mõista. Äkki mu elu on lihtsalt miraaž, kujutelm, mõtlesin. Aga sel juhul peab kuskil olema ju veel teistsugune elu! 

Loe edasi: Taevalik meloodia udmurtide südames

Veel artikleid...

  1. Udmurtiast Tartu Ülikooli

Kes meie oleme?

Hõimurahvaste Aeg on Eesti Piibliseltsi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ja Ljus i Österi 2006. aastal algatatud projekt, mille eesmärk on ergutada Eesti kristlasi võtma vastutust meie soomeugrilastest õdede-vendade toetamiseks Venemaal.

 

Kontakt

 
+372 6 311 671
 
 
Eesti Piibliselts
Kaarli pst 9,
10119 Tallinn