Hea on olla koos Jumalaga
- Lisainfo
- Avaldatud: Neljapäev, 30 Detsember 2010 13:47
- Kirjutas Maria Mišina
- Klikke: 2364
Lapsepõlves nägin ma oma vanaema usku, häid tegusid ja ilusat elu, kuulsin ta palveid. Piiblit meil kodus polnud ja vanaema lugeda ei osanud, aga ta jutustas meile mõningaid piiblilugusid. Ehkki õigeusu kirik oli külast 40 km kaugusel, võttis vanaema meid mitmel korral sinna kaasa. Ta pani kirikusse selga oma kõige paremad riided… Vanaema suri, kui olin 16 aastat vana. Käisin ise ka kirikus, aga mitte kuigi tihti. Tahtsin alati kuulata just jutlust, aga kuna jutlustati vanaslaavi keeles, jäi see suuremalt osalt mõistetamatuks. Seisin mõne pühapildi ees ja palvetasin omaette. Sain südamesse kindlust, aga rohkem järgisin rituaale kui piibliõpetust. Tellisin eestpalveid tervise ja südamerahu heaks, palvetasin söögipalveid. Eriti palju palvetasin surnute eest.
Kui olin 35-aastane, juhatas Jumal mu luterlikku kirikusse. Seal jutlustas pastor mu emakeeles, rahvas kuulas ammuli sui. Sõnum tundus järsku hämmastavalt arusaadav, jõukohane. See oli just minu jaoks, minule mõistetavas keeles. Südamesse tekkis rõõm, püüdsin kuuldut teistele edasi rääkida. Hakkasin käima piibli- ja palvetundides, Piiblit lugema. Sõna kaudu hakkas Jumal mu usku kasvatama ja tugevdama. Sõna ning usklikega osaduse kaudu andis Jumal mulle tõelise usu. Sain aru, kui hea on olla koos Jumalaga!
Maria Mišina,
Mordva