Hanti lood

Teenäitajaks olgu meie elu

Lisainfo

Avaldatud: Esmaspäev, 04 Veebruar 2013 15:44

Kirjutas Boris Ruskalamov, vestles Andrus Kask

Klikke: 2080

Handi mees Boriss Ruskalamov elab Jamali Neenetsi ringkonnas ja tegeleb kalapüügiga. Juba aastaid teeb ta oma rahva seas aktiivselt misjonitööd ja kannab hoolt väikse koguduse eest Aksarka külas.

Kuidas on Sinu elu muutunud pärast kristlaseks saamist?

Enne kristlaseks saamist lootsin kõiges ainult iseendale. Nüüd, kui teen oma igapäevaseid toimetusi või sõidan kalale, olen alati palves ja tänan Jumalat. Ja Jumal on vastanud palvetele, mind õnnistanud ja aidanud.

Mis on kristlikus töös kõige raskem?

Kõige raskem on inimestega suhtlemine. Paljude hantide haridustase on alla keskmise, nad ei armasta lugeda. Peale selle on inimesed liiga hõivatud oma tööga, mis võtab suure osa nende ajast. Nii ei jää eriti aega mõelda Jumala peale.

Missugune peaks Sinu arvates välja nägema kirik, kuhu handid tahaksid tulla?

Mulle meeldib kaasaegne, tänapäevane kirik, kuid kõige tähtsam on siiski see, et inimesed saaksid jutlust kuulata oma emakeeles. Vahel me unustame, et oma rahva keeles kuulutades jõuab sõnum kiiremini kohale.

Handid on tagasihoidlikud ja mitte eriti jutukad. Kuidas peaks nendele evangeeliumi kuulutama?

Kindlasti pole hea teha lihtsalt sõnu ja oma eluga mitte midagi näidata. Inimese elu peab kajastama, et Jumal on teda muutnud, siis võetakse ka juttu kuulda. Kuid hantidel on tugevate traditsioonide tõttu harjumus elada vanamoodi ja minu arvates on selle muutmiseks vaja väga palju aega. Mõnikord me püüame teha rahvast ühe hoobiga kristlasteks, aga see on ju lihtsalt absurdne! Sama hästi võib neid teha mõne partei liikmeks! Paljude kirikute probleem on see, et nad tahavad evangeeliumiga saavutada kiiret edu, kuid tegelikult saavad neist kaotajad. Kohutav on alalõpmata kuulda, et me peame kuulutama, peame viima evangeeliumi… Miks me peame? Me peame inimestele hoopis oma kristliku eluga näitama, milline on Jumal!

Hõimurahvaste Aeg Nr. 7, 2012.  lk. 17.

Loe edasi: Teenäitajaks olgu meie elu

Aga kui Ta on tõeline, kuidas pole siis meie, handid, Temast midagi kuulnud?

Lisainfo

Avaldatud: Teisipäev, 28 Detsember 2010 16:31

Kirjutas Toimetus

Klikke: 2360

Handid on väike soome-ugri rahvas Siberis, Obi jõe ja Uurali mäestiku vahel. Viimaste aastakümnete jooksul on Siberi loodusvarade uurimise käigus nende huvid korduvalt ohvriks toodud. Juba alates Vene riigi rajamisest on venelased teinud sõjakäike Jurgasse – manside ja hantide põlisele territooriumile. Neile järgnesid karusnaha-kaupmehed ja õnneotsijad.  

Põhjapõdrakasvataja, Konda hantide kogukonna usaldusmees Anton Tremin puutus oma elus tihti kokku vene geoloogi Mikuroviga, kes oli tulnud hantide piirkonda, et sealt võtta, mis võtta annab. Mikurov oli vaid üks kutsumata külaliste pikast reast aastasadade jooksul, aga ta oli nähtus omaette. Karm ja hoolimatu otsekui loodusjõud, rikkus ta kõike teele jäävat, mis tema tahtele ei allunud. Alguses lootis Anton, et Mikurov peatselt lahkub, kuid ta eksis.

Loe edasi: Aga kui Ta on tõeline, kuidas pole siis meie, handid, Temast midagi kuulnud?